Karistusseadustiku muudatused

[MOrav]

Huvilistel tasub jälgida.


Riigikogu koosseis: 10
Eelnõu: 931 SE III
Pealkiri: Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus
Vana pealkiri: Autoriõiguse seaduse, patendiseaduse, kasuliku mudeli seaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse, mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, korruptsioonivastase seaduse, konkurentsiseaduse, karistusseadustiku, relvaseaduse, alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seadus
Algataja: Valitsus
Algatamise kuupäev: 07.06.2006
Juhtivkomisjon: Õiguskomisjon
Vastutav Riigikogu liige: Väino Linde
Vastutav ametnik: Raini Laide
Tekstid: Algtekst, Viimane tekst
Algataja seletuskirja leiab eelnõu algteksti lõpust

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/motio ... =10&id=931

__________________


„§ 413. Lõhkeseadeldis

Lõhkeseadeldiseks käesoleva seaduse mõistes loetakse lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist.


§ 414. Lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine

(1) Lõhkeaine ebaseadusliku valmistamise, valdamise, soetamise, üleandmise, turustamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui:

1) see on toime pandud vähemalt teist korda või

2) teo objektiks on olnud lõhkeaine suures koguses, –

karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistuse või sundlõpetamisega.“;

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest:

1) võib kohus kohaldada lisakaristusena varalist karistust vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule või

2) kohaldab kohus kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 2 sätestatule.


80) paragrahvi 416 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lõhkematerjali või pürotehnilise toote hoidmise, kasutamise, arvestamise, veo või käitlemise muude nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;


81) paragrahv 418 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„§ 418. Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine

(1) Tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud padrunite ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui:

1) see on toime pandud vähemalt teist korda;

2) teo objektiks on olnud tulirelvad, nende olulised osad või laskemoon suures koguses või

3) tegu on toime pandud grupi poolt, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui see on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, – karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“;


82) seadustikku täiendatakse §-ga 4181 järgmises sõnastuses:


„§ 4181. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine

(1) Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui:

1) see on toime pandud vähemalt teist korda või

2) teo objektiks on olnud tulirelvad, nende olulised osad või laskemoon suures koguses, –karistatakse viie- kuni viieteistaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui see on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, – karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase vangistusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistuse või sundlõpetamisega.“;


83) seadustikku täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„1Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (ELT L 167, 22.06.2001, lk 0010 – 0019)“.


§ 10. Relvaseaduses (RT I 2001, 65, 377; 2004, 54, 388) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 8913 ja 8914 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 8913. Padrunite ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine

Tulirelva laskemoonaks olevate padrunite ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemise eest tingimusel, et käitlejal puudus juurdepääs nende padrunite kasutamiseks ettenähtud tulirelvale ja käideldud laskemoon oli tsiviilkäibesse lubatud, või gaasirelvapadrunite ebaseadusliku käitlemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.


§ 8914. Konfiskeerimise kohaldamine

Politseiprefektuur või kohus võib kohaldada §-des 891–894, 8910, 8911 ja 8913 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.“;


2) seadust täiendatakse §-ga 8915 järgmises sõnastuses:

㤠8915. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 891–896 ja 8910–8913 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 891–896 ja 8910–8913 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.

(3) Käesoleva seaduse § 891 lõikes 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:

1) Justiitsministeerium (teenistusrelvade osas);

2) Kaitseministeerium (sõjaväerelvade osas);

3) Keskkonnaministeerium (teenistusrelvade osas);

4) Rahandusministeerium (teenistusrelvade osas).“.

===============

Seletuskirjast katke:

3.7. Relvaseaduse muutmine (§ 10)

Tulirelva laskemoonaks olev padrun (tulirelvast saab tulistada ka selliste padrunitega, mis ei ole tulirelva laskemoon) on inimese või muu objekti kahjustamiseks kasutatav ainult koos tulirelvaga. Ilma tulirelvast tulistamiseta ei ole see ohtlikum kui muu sama või sarnase kuju ja mõõtmetega metallese. Üksikuid ilma relvata padruneid on politsei-, tolli- ja muude ametnike poolt leitud isikutelt, kes on neid hoidnud küll vastava loata, kuid ilma kahjustuste tekitamise eesmärgita, kas siis huvist laskemoona vastu või teadmatusest, et ese on tulirelva laskemoon või et isegi ühe padruni loatahoidmine on seadusevastane. Enamasti puudub sellisel padrunite ebaolulises koguses ebaseaduslikul käitlejal juurdepääs relvale, milles seda laskemoona saaks tulistamiseks kasutada.


Kui kehtiva seaduse kohaselt on üksiku, ilma relvata kahjustamiseks kõlbmatu padruni ebaseaduslik käitlemine kuni kolmeaastase vangistusega karistatav kuritegu, siis surmavate kehavigastuste tekitamist võimaldava külmrelva ebaseaduslikku käitlemist käsitatakse RelvS-i §-de 892 ja 893 kohaselt väärteona. Tulirelva laskemoona ebaseaduslik käitlemine on küll kuriteoliigina ohtlik ka juba ilma tegeliku inimese või objekti kahjustamiseta, kuid võrreldes vähemalt padrunisalve- või trumlitäie (mahutavus vähemalt viis padrunit) hulga padrunite ebaseadusliku käitlemisega on üksiku padruni ebaseaduslik käitlemine, ilma sealjuures relvale juurdepääsu omamata, siiski väiksema ühiskonnaohtlikkusega ning see peaks avalduma ka süüteo liigis ja karistuse määras.


Käesoleva ettepanekuga loetakse väärteoks padrunite ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine, kui käitlejal puudus juurdepääs tulirelvale. Ebaolulise koguse määr sõltub teo asjaoludest. Kvalifitseerimisel võib muuhulgas lähtuda Euroopa Nõukogu direktiivis 91/477/EEC (relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta) sätestatud relvade klassifikatsioonist. Selle lisas 1 sätestatud klassi B (loaga lubatud relvad) punktides 4 ja 5 kirjeldatud relvade käitlemiskord on vastavalt direktiivi artiklile 7 rangem kui klassi C (deklareeritavad tulirelvad) punktis 3 nimetatud relva artiklis 8 sätestatud käitlemiskord. Nende eristavaks kriteeriumiks on see, et C-klassi relva padrunisalv mahutab kuni kolm padrunit, B-klassi relv aga rohkem. Direktiivi art 10 sätestab, et laskemoona omandamise ja valdamise suhtes kohaldatakse sama korda, mida nende tulirelvade suhtes, millele laskemoon on mõeldud.


Gaasirelva laskemoona (olenemata, kas see on tsiviilkäibes lubatud või keelatud) ebaseadusliku käitlemist ei ole kehtivas õiguses seni üldse sanktsioneeritud. RelvS-i § 17 lõike 1 kohaselt lähtutakse laskemoona liigitamisel relva, mille jaoks laskemoon on määratud, parameetritest. Gaasirelva padruneid laskemoonana kasutav gaasirelv on Relv-iS § 19 lõike 1 punkti 1 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relv. RelvS-i § 19 lõike 3 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvade laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada RelvS-i §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. RelvS-i § 46 lõige 4 punkt 2 piirab füüsilisele isikule hoida lubatud gaasirelvapadrunite koguse 100 padrunile. Seega on gaasirelvapadrunite käitlemisele seatud konkreetsed tingimused, mis tuleks nende täitmise tagamiseks sanktsioneerida. Kuna gaasirelva ebaseaduslik käitlemine on karistatav väärteona RelvS-i §-s 893, siis oleks kohane sanktsioneerida ka gaasirelvapadruni ebaseaduslikku käitlemist väärteona. RelvS-i § 8914 muutmine ja seaduse täiendamine §-ga 8915 on tingitud üksikute padrunite käsitlemist puudutava erisätte loomisest. Konfiskeerimise ja menetluse sättesse lisatakse viide uuele koosseisule §-s 8913.

[sworbe]

Tänud!