On keegi seda filmi näinud? On see eesti keeles saadav? Film ise räägib Talvesõjast.
http://www.fireandicemovie.com/
http://www.wfyi.org/fireandice/
Fire and Ice. Film Talvesõjast
Fire and Ice. Film Talvesõjast
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Panin endale torrentist tõmbama: http://www.mininova.org/tor/515640
Tänan vastamast. Nüüd nähtud 
Väga hea film!
Oleks Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja hiljem teised riigi samuti hakanud koos vastu, oleks Venemaal ots peal olnud. Viga oligi see, et ühiselt vastu ei hakatud. Igaüks värises oma naha pärast.
Sel ajal, kui koos hõimuvendadega sõdida oleks tulnud, trükiti Eestis raamatukesi pealkirjaga "Tallame puruks Valge-Soome mao".
Pole midagi imestada, miks Hitles Mannerheimi nii kõrgelt hindas, et tema sünnipäevale tuli. Soome vastupanu oli vägev!
Väga hea film!Oleks Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja hiljem teised riigi samuti hakanud koos vastu, oleks Venemaal ots peal olnud. Viga oligi see, et ühiselt vastu ei hakatud. Igaüks värises oma naha pärast.
Sel ajal, kui koos hõimuvendadega sõdida oleks tulnud, trükiti Eestis raamatukesi pealkirjaga "Tallame puruks Valge-Soome mao".
Pole midagi imestada, miks Hitles Mannerheimi nii kõrgelt hindas, et tema sünnipäevale tuli. Soome vastupanu oli vägev!
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Mida see Poola siis Sinu arvates tegiTänan vastamast. Nüüd nähtud Väga hea film!
Oleks Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja hiljem teised riigi samuti hakanud koos vastu, oleks Venemaal ots peal olnud
Eks Sa katsu vastu pidada, kui sakslane ühelt poolt ja venelane teiselt poolt peale tungib. Liitlaste Inglismaa ja Prantsusmaa abi oli kah ümmargune null.
Kuulutasid vaid Saksamaale sõja ja kõik
Leedu ei pidanud N-Liitu oma vaenlaseks nr 1, vaid arvas, et oht tuleb lääne poolt, arvestades ajalugu ei saa neid selles ka süüdistada.
Mis Lätisse puutub, siis ega neil suurt midagi peale Eesti allaandmist üle jäänud, kuna Eesti oli keti keskmine lüli, ei saanud mingist ühisest Balti vastupanust (Soome, Eesti, Läti koos) juttugi enam olla.
Viimati muutis hugo1, 29 Jaan, 2007 7:27, muudetud 1 kord kokku.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Esiteks ma rääkisin, et oleks tulnud ühiselt vastu hakata NSVLiidule.
Soome oli ka algselt sakslaste poolt NSVLiidule loovutatud, kuid pärast olid liitlased. Vastuhakk luges
Poola vastupanu oli pehmelt õelda nali. Pilsutski ratsaarmee tankide vastu
Üldse jäid nad liialt Inglismaa lubadusele neid kaitsta lootma. Oleks pidanud sõdima, mitte laskma oma ohvitseridel Katõnis kuulid kuklasse lasta.
Ühesõnaga oleksid Venemaa naaberriigid pidanud oma sõjavägesid moderniseerima, ühist tegevust kordineerima ja Talvesõja ajal ühiselt vastu hakkama.
Üldse, kui rääkida Baltikumi vastuhakust, tuleb vaadata, millal seda oleks teha tulnud. Sellist õiget aega polnudki, sest Baaside leping ei olnud veel okupatsioon, seda ei olnud ka Sõprusleping Venega. Üks asi viis lihtsalt teiseni, kuni lõpuks oligi hilja. Vastuhakk oleks tekkinud vaid siis, kui me poleks Vene ettepanekuid vastu võtnud. Rõhutan veelkord- baaside- ja Sõprusleping Venega ei näinud ette Eesti okupeerimist. See, kes lepinguid rikkus oli Vene. Muidugi me oleks pidanud vastu hakkama, oldi liialt naiivsed, kuid see on juba oleksoloogia. Alati pole üheselt selge, kuidas õieti käituda. Tookordne valik oli kahjuks vale, see ei säästnud kedagi, ühiselt vastu hakates oleks lõõgi all olnud Venemaa, mitte üksikud nõrgad riigid.
Soome oli ka algselt sakslaste poolt NSVLiidule loovutatud, kuid pärast olid liitlased. Vastuhakk luges
Poola vastupanu oli pehmelt õelda nali. Pilsutski ratsaarmee tankide vastu
Üldse jäid nad liialt Inglismaa lubadusele neid kaitsta lootma. Oleks pidanud sõdima, mitte laskma oma ohvitseridel Katõnis kuulid kuklasse lasta.Ühesõnaga oleksid Venemaa naaberriigid pidanud oma sõjavägesid moderniseerima, ühist tegevust kordineerima ja Talvesõja ajal ühiselt vastu hakkama.
Üldse, kui rääkida Baltikumi vastuhakust, tuleb vaadata, millal seda oleks teha tulnud. Sellist õiget aega polnudki, sest Baaside leping ei olnud veel okupatsioon, seda ei olnud ka Sõprusleping Venega. Üks asi viis lihtsalt teiseni, kuni lõpuks oligi hilja. Vastuhakk oleks tekkinud vaid siis, kui me poleks Vene ettepanekuid vastu võtnud. Rõhutan veelkord- baaside- ja Sõprusleping Venega ei näinud ette Eesti okupeerimist. See, kes lepinguid rikkus oli Vene. Muidugi me oleks pidanud vastu hakkama, oldi liialt naiivsed, kuid see on juba oleksoloogia. Alati pole üheselt selge, kuidas õieti käituda. Tookordne valik oli kahjuks vale, see ei säästnud kedagi, ühiselt vastu hakates oleks lõõgi all olnud Venemaa, mitte üksikud nõrgad riigid.
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Elu ei ole nii lihtne ja must-valge.krizz kirjutas:Esiteks ma rääkisin, et oleks tulnud ühiselt vastu hakata NSVLiidule.
Nimelt oleks tulnud vastu hakata nii N.Liidule kui ka Natsi-Saksamaale, sest mõlemad olid inimvihkajalikud totalitaar-režiimid, kellele meeldis teisi rahvaid ja maid allutada. Aga kas see oleks võimalik olnud alati? Eriti olukorras, kus need kaks hullu omavahel maailma jaotamise huvides ajutiselt koostööd tegid ning teisi riike üksteise vastu välja mängisid.
Ajalugu näitab, et ei olnudki võimalik.
Valdo
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
No jah, aga milles see ühine vastuhakk näiteks Venemaale oleks seisnenud? Venemaa ründab Poolat, siis temaga liidus olevad riigid saadavad sinna appi oma sõdureid ja varustust või hoopis vastukaaluks kuulutavad Venemaale sõja ja alustavad pealetungi? Ega see asi nii lihtne nüüd ikka pole. Eesti, Läti, Leedu,Poola, Soome omasid kõil NL mingisugust osa ühist piiri,mis tähendab seda, et Punaarmee oleks tõenäoliselt olnud võimeline neid vajadusel ka korraga ründama või vähemalt tuli sellise olukorraga arvestada. Nii et ei saanud eriti arvestada selliste liitlastega. Oleks olnud mõneks abimeheks mõni Euroopa suurriik, võimalik, et siis oleks asjad ka teismoodi läinud.
Lisaks ei olnud Poola ja Leedu just kõige paremates suhetes ning need kaks riiki pidasid oma potensiaalseks vastaseks veel ka Saksamaad.
Lisaks sellele, sai kusagilt loetud, et lugu sellest, kuidas poola husaarid tanke ründasid on natuke kontekstist väljas. Nimelt olid nad kuskile kotti jäänud ning pidid ennast sealt välja murdma. 100% pead ei anna selle info eest, aga kusagilt loetud sai, rumala pega ei jätnud meelde, mis allikaga tegu oli.
Lisaks ei olnud Poola ja Leedu just kõige paremates suhetes ning need kaks riiki pidasid oma potensiaalseks vastaseks veel ka Saksamaad.
Lisaks sellele, sai kusagilt loetud, et lugu sellest, kuidas poola husaarid tanke ründasid on natuke kontekstist väljas. Nimelt olid nad kuskile kotti jäänud ning pidid ennast sealt välja murdma. 100% pead ei anna selle info eest, aga kusagilt loetud sai, rumala pega ei jätnud meelde, mis allikaga tegu oli.
Ilmjärv ju väidab, et ei küsitud üldse abi kellegilt peale Saksamaa.Ühiselt vastuhakata? Mnjaa
Kui eestlased küsisid Soome ja Läti käest kas aitate siis need keerasid selja ju
Ei pidanud olema tõestust, et küsiti otseselt abi.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Reigo
Kuna Laidoner põlastavalt suhtus Tšehhi alistumisse ja väitas sel ajal, et Eesti kunagi nii ei alistuks.
Eesti tegi kõik mis võimalik, et Saksamaalt abi saada, siis võib oletada, et Eesti oleks vastu hakanud, kui meie kõrval oleks olnud tugev liitlane, näiteks Saksamaa.
Kui saadi teada, et Saksamaa, meid ei aita, siis loobuti.
Laidoner hindas punaarmee võimsust tugevalt üle, sest miks muidu soovitas ta ka soomlastel alistuda.
Tegelikult ju ka Mannerheim oli meeldivalt üllatunud, kui punaarmee tegeliku taset nägi.
Arvas temagi, et punaarmee oskab vähemalt sama hästi sõdida, kui oskas seda tsaariarmee.
Eesti oleks saanud diplomaatiliselt kõva kisa teha, näiteks Läti peale, kuna Eestil ja Lätil oli ühine kaitseleping, ometi seda ei tehtud.
Juriidiliselt oleks ju saanud seda teha?
Soome ja Eesti olid teinud aastaid sõjalist koostööd, abi oleks ju võinud vähemalt küsida.
Eriti kui võtta arvesse see, et Soome oli M&R paktist teadlik ja teadis ka seda kelle huvipiirkonda nad jäid.
Kuna Eesti ei palunud otseselt sõjalist abi ei Soomelt, ega ka Lätilit siis võib arvata, et vastupanu plaanid olid mahamaetud.
Tulemuseks oli häbiväärne hääletu alistumine.
See on üks võimalus, teine võimalus on see, et hirmul on suured silmad punaarmee võimsust hinnati tunduvamalt tugevamaks, kui see tegelikult oli ja lihtsalt arvati, et sellistest väikestest liitlastest nagu seda on Soome ja Läti ei ole Eestil niikuinii sellise suure vaenlase nagu punaarmee vastu abi.Abi ei küsitud nö ametlikus vormis ei Soomelt ega Lätilt, sest arvati, et see on mõttetu, kuna mingit abi ei tule. See oli muidugi täiesti realistlik arusaamine.
Kuna Laidoner põlastavalt suhtus Tšehhi alistumisse ja väitas sel ajal, et Eesti kunagi nii ei alistuks.
Eesti tegi kõik mis võimalik, et Saksamaalt abi saada, siis võib oletada, et Eesti oleks vastu hakanud, kui meie kõrval oleks olnud tugev liitlane, näiteks Saksamaa.
Kui saadi teada, et Saksamaa, meid ei aita, siis loobuti.
Laidoner hindas punaarmee võimsust tugevalt üle, sest miks muidu soovitas ta ka soomlastel alistuda.
Tegelikult ju ka Mannerheim oli meeldivalt üllatunud, kui punaarmee tegeliku taset nägi.
Arvas temagi, et punaarmee oskab vähemalt sama hästi sõdida, kui oskas seda tsaariarmee.
Eesti oleks saanud diplomaatiliselt kõva kisa teha, näiteks Läti peale, kuna Eestil ja Lätil oli ühine kaitseleping, ometi seda ei tehtud.
Juriidiliselt oleks ju saanud seda teha?
Soome ja Eesti olid teinud aastaid sõjalist koostööd, abi oleks ju võinud vähemalt küsida.
Eriti kui võtta arvesse see, et Soome oli M&R paktist teadlik ja teadis ka seda kelle huvipiirkonda nad jäid.
Kuna Eesti ei palunud otseselt sõjalist abi ei Soomelt, ega ka Lätilit siis võib arvata, et vastupanu plaanid olid mahamaetud.
Tulemuseks oli häbiväärne hääletu alistumine.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
sain ka alla tõmmatud nüüd ja peaks ära vaatama kiiremas korras.
mul naabrimees on ka soomepoiss. kannab rinnas isegi 2.klassi Vabadusmedalit.
http://www.kadrina.ee/kodukant/kodukant-2003-3.pdf
kerige allapoole, seal tuleb artikkel "Meenutusi mitmelt lainelt." lugesin ise ka just läbi, väga huvitav oli. Too Endel ongi minu naabrimees ja seda kateloki juttu on ta mulle isiklikult rääkinud. Head lugemist!
mul naabrimees on ka soomepoiss. kannab rinnas isegi 2.klassi Vabadusmedalit.
http://www.kadrina.ee/kodukant/kodukant-2003-3.pdf
kerige allapoole, seal tuleb artikkel "Meenutusi mitmelt lainelt." lugesin ise ka just läbi, väga huvitav oli. Too Endel ongi minu naabrimees ja seda kateloki juttu on ta mulle isiklikult rääkinud. Head lugemist!
Pro patria, pro liberate, pro grex!
Teise sõja kohta ma ei oska öelda, aga esimese sõja puhul oli ilmselt määrav Stalini kartus, et britid ja prantslased sekkuvad sõtta NL vastu.Eri küsimus on see, et miks esimene ja ka teine sõda lõppesid nii veidralt ja mingil määral Soomet säästvalt. Vot need küsimused on siiani vägagi lahti seletamata, nii et mingist selgusest on vara rääkida.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist