EV energia ja julgeolek

[ruger]

vähemalt saab tuuletootmist prognoosida. Tuuliseid päevi on Eestis rohkem, kui päevi mil Auverest voolu tuleb.

Kas see prognoosimine annab 100% igapäevaselt piisava mahuga elektrit kasvõi salvestatuna? Kui ei anna siis kust tuleb ülejäänud võimsus ning maht?

[OLAVI]

Kristjan Järvan: me ei tohi üheksatunnise elektrikatkestuse võimalusega leppida

Elering tunnistas 2022 aasta varustuskindluse analüüsis, et elektri varustuskindluse tagamine ei saa baseeruda vaid välisühendustel ja vaja on ka kodumaiseid juhitavaid tootmisvõimsusi. See on võrreldes Eleringi varasemate seisukohtadega suur samm mõistuse võidu suunas.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120125748 ... ga-leppida
Kas 2x4 tundi päevas elektrikatkestusi on parem?

Uppuja päästmine on tema isiklik asi ja elektri varustuskindluse tagamine on ka individi oma mure, nagu ühisveevärgi veevarustus ja elektrivõrk Arengumaades.

[Lemet]

INTERVJUU Ontario energiaminister Eesti visiidil: valus õppetund – ainult päikese- ja tuuleenergiast ei piisa

https://rohe.geenius.ee/blogi/fermi-ene ... -ei-piisa/

[Kapten Trumm]

Sellel on põhjus, miks pangad ei finantseeri enam põlevkivienergiat. Tal puudub konkurentsivõime tänaste CO2 hindade juures.
Ja sellel on põhjus, miks EE raiub kui rauda, et investeerida tuleb taastuvenergiasse ning põlevkivikeemiasse, aga mitte uutesse kivi-jaamadesse. Nemad vähemalt uutel jaamadel majanduslikku tulevikku ei näe.

EE häda on liigselt poliitiliselt sobiva jutu ajamine (eriti Veskimäe - oma roheenergia arendamise lobaga).
Kui põlevkivi tõrjutakse välja, siis mis saab olema põhiline juhitav elektriallikas?
Sellele küsimusele pole ei Sutter ega Veskimägi kunagi otse vastanudki.
Vaja on poliitiliselt sobivalt keerutada.....

[gooligan]

Sellel on põhjus, miks pangad ei finantseeri enam põlevkivienergiat. Tal puudub konkurentsivõime tänaste CO2 hindade juures.
Ja sellel on põhjus, miks EE raiub kui rauda, et investeerida tuleb taastuvenergiasse ning põlevkivikeemiasse, aga mitte uutesse kivi-jaamadesse. Nemad vähemalt uutel jaamadel majanduslikku tulevikku ei näe.

EE häda on liigselt poliitiliselt sobiva jutu ajamine (eriti Veskimäe - oma roheenergia arendamise lobaga).
Kui põlevkivi tõrjutakse välja, siis mis saab olema põhiline juhitav elektriallikas?
Sellele küsimusele pole ei Sutter ega Veskimägi kunagi otse vastanudki.
Vaja on poliitiliselt sobivalt keerutada.....

Auvere see ei ole. See "juhitav" jaam tootis möödunud aastal elektrit alla poolte ajast. Enamik katkestustest planeerimata.
Kui meile "roheenergia loba" ei meeldi, siis peame EList välja astuma, välisühendused läbi raiuma ja Nordpoolist välja astuma ja olema võimelised suvalisel hetkel enda energiavarustuse tagama. Ma ei kujuta hästi ette kuidas seda teha.
Teiste riikide energiafirmadel on õigustatud ootus meile oma toodetud energiat müüa ja tehtud investeeringutest tulu teenida - me ei saa endale kuidagi teistsuguseid reegleid kehtestada. Kui Eestil ei suuda endale 10+ aastat ühtegi tuulegeneraatorit püsti ajada, sest just meie saarte rannikul segab see just meie lindude suguelu, on see meie mitte teiste probleem.

Samas soomlased väidavad, et tänu tuuleenergiale "plahvatusele" tuleb vooluhind juba varsti alla.
Prognoositakse tavapäraset 5-10 senti kw/h (seda eelkõige väga suurtele tuulearendustele) tasemele.
Meie ajame oma joru, et rajaks juurde põlevkivijaama, mille tootmise omahind on 2-6x kallim. Kas me tahamegi endale siis nt 2x või 3x kallimat elektrit kui põhjanaabritel? Või kellele EE seda põlevkivielektrit peaks müüma?

Kui me täna tuulejaamade rajamisega ei alusta, on Leedu ja Soome abil turg juba mõne aasta pärast küllastunud. Tuulevabad päevad tuleb läbi ajada gaasi, hüdro, tuuma jm jaamade ja salvestuslahendustega. 2035.a tuleb söejaamad sulgeda. Isegi kui seda tähtaega nt 5a võrra pikendadaks ei muudaks see kuidagi põlevkivienergia perspektiivi.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12012 ... tri-uputus

[teeline35]

Kui me täna tuulejaamade rajamisega ei alusta, on Leedu ja Soome abil turg juba mõne aasta pärast küllastunud.

Euroopa areng on juba näidanud, et kui arendatakse ainult tuule-päikese jaamu ning hirmkalleid energiasalvestus jaamu, siis kivisöe elekter ei kao kuhugi ja isegi suureneb. Kuna juhitavaid võimsusi mitte ainult ei ehitata vaid ka ei planeerita, aga hirmkallid ning ebaefektiivsed energiasalvestusjaamad ei suuda tuulevaikuse või päikese puuduse korral piisavalt energiat anda.
Meie probleem on vale rõhu asetus oma energia tootmises. Päikese- ja tuule energia ei lahenda probleeme vaid tekitavad juurde (energia tootmise ebastabiilsus). Ainuke lahendus tuumajaam või mitu ning sinna maani peame oma põlevkivi energeetikat elus hoidma ning taas kasutusse võtma juba suletud põlevkiviblokke. Mida kauem me sellega venitame seda hullem saab olema.
Rootslased on sellest aru saanud;
https://www.err.ee/1608846619/rootsi-ta ... tuumajaamu

[OLAVI]

.... Teiste riikide energiafirmadel on õigustatud ootus meile oma toodetud energiat müüa ja tehtud investeeringutest tulu teenida - me ei saa endale kuidagi teistsuguseid reegleid kehtestada. ...

Kui kogu regioonis on tuulevaikus ja ka päike talvel ei paista, kas siis muretsed idanaabri energiafirmade tulu pärast ja miks me veremaalt elektrit ei osta?

[_dumbuser_]

Teiste riikide energiafirmadel on õigustatud ootus meile oma toodetud energiat müüa ja tehtud investeeringutest tulu teenida - me ei saa endale kuidagi teistsuguseid reegleid kehtestada.

Ma vist pean vabandama kõigi nende ees keda ma siiani lolliks olen pidanud.

[Dr.Sci]

Tänased börsihinnad ja Elering LIVE
https://dashboard.elering.ee/et

00Capture.PNG (10.68 KiB) Vaadatud 528 korda

Küsimus - kui EE ostab energiat börsilt hinnaga 9, ja müüb universaalelektrit hinnaga 18, kui suur on kasum protsentides. Ja kes selle pealt teenib?
Ja muidugi eriti küüniline on aegajalt kostuv palve inimestele tipptunnil elektrit vähem tarbida. Börsipaketi kasutajad tipptundidel hoiavadki end tagasi - kallis, universaali omadel on juba suva.
ESTLINK1 ja 2 on maksimumvõimsusega kasutuses, hinna poolest maksame natuke rohkem kui Soome, aga mitte oluliselt

[MadMan]

Kui meile "roheenergia loba" ei meeldi, siis peame EList välja astuma, välisühendused läbi raiuma ja Nordpoolist välja astuma ja olema võimelised suvalisel hetkel enda energiavarustuse tagama. Ma ei kujuta hästi ette kuidas seda teha.
Teiste riikide energiafirmadel on õigustatud ootus meile oma toodetud energiat müüa ja tehtud investeeringutest tulu teenida - me ei saa endale kuidagi teistsuguseid reegleid kehtestada.

Ühinen akf _dumbuser_-iga. Nii lolli juttu on lausa valus lugeda. Mitte ükski esitatud väidetest ei vasta tõele.

[gooligan]

.... Teiste riikide energiafirmadel on õigustatud ootus meile oma toodetud energiat müüa ja tehtud investeeringutest tulu teenida - me ei saa endale kuidagi teistsuguseid reegleid kehtestada. ...

Kui kogu regioonis on tuulevaikus ja ka päike talvel ei paista, kas siis muretsed idanaabri energiafirmade tulu pärast ja miks me veremaalt elektrit ei osta?

.... Teiste riikide energiafirmadel on õigustatud ootus meile oma toodetud energiat müüa ja tehtud investeeringutest tulu teenida - me ei saa endale kuidagi teistsuguseid reegleid kehtestada. ...

Kui kogu regioonis on tuulevaikus ja ka päike talvel ei paista, kas siis muretsed idanaabri energiafirmade tulu pärast ja miks me veremaalt elektrit ei osta?

Ja kes siin on rääkinud idanaabrist?!? See argument on alatu ja sisuga põhjendamata. Vene elekter siia Nordpooli hinnapiirkonda enam tagasi ei tule.

Minu väide on lihtne - juhul kui sa lähed ehitama mitme-miljardilist meretuuleparki ja otsid pankadest sellele rahastust, siis esimene küsimus on see et kellele müüd (nt Eesti näitel oleks potensiaalsete parkide toodang suurem, kui ise kunagi tarbida suudaksime) ja mis tingimustel. Meil on olemas Nordpooli hinnapiirkond, kus elekter on riikide vahel vabalt kaubeldav ja me EI saa teha piiranguid elektrimüüjatele meie turule sisenemiseks. Ja see on kõikide uute rajatavate võimsuste aluseks ja lähtekohaks, et nende äriplaanid peaks. Kui iga Nordpooli hinnapiirkonna riik hakkaks aga oma impordireegleid sättima, siis ei ehitataks siia mitte midagi, sest riskid liiga kõrged. Ja kaotajaks oleks eelkõige Eesti-sugused väikeriigid kes tihtilugu importelektrist sõltuvad.
Me ei saa ju öelda, et me ei soovi Olkiluoto tuumaelektrit importida, kuna oleme lolli peaga investeerinud üleeilsesse põlevikitehnoloogiasse, mille omahind turul ei ole konkurentsis. Või kui me ise ei raja tuuleparke, keelame naabritel nende rajamise ja turuhinna alla dumpimise?!?
Te, head sõbrad, vististi ei ole uurinud, kui suured avameretuulepargid meie piirkonnas lähiajal valmimas on. Nad annavad kordades stabiilsemalt tootlikust, kui Auvere seda kunagi tegema saab.
Ainuüksi Soomes on planeerimises 65 000 Mw/h (!) jagu tuuleenergia projekte kokku ca 7000 tuulikuga. Seejuures pole Soome lindude lennutrajektoorid nii erilised kui meil, samuti ei teki Soome tuulikute ääres elavatel inimestel samasugused võnkeid ega reosta nende visuaali nagu meil Eestis. Nemad suudavad neid kiirelt töösse panna.
https://tuulivoimayhdistys.fi/media/tuu ... 11_eng.pdf

Tänane energiadefitsiit on mitme asja samaaegne kokkulangemine. Meie piirkonnas oli tegu süsteemse alainvesteerimisega/vene elektri äralangemise (mis paljuski konkureeris ebaausatel alustel ja põhjustaski alainvesteeringud) gaasi varustuskindluse kombinatsiooniga. Kirsiks tordil veel sõda ka. Ideaalne torm.

Kuid olukorra normaliseerudes tulevad hinnad taas alla (seda näeme nii gaasi- kui ka elektri hinnaga). Pre-sõda oli meil pikki perioode, kus Eesti põlevkivist toodeti 0 (!) Mw/h elektrit, sest hind ei olnud konkurentsis. CO2 on sealt ajalt ainult tõusnud ja teise käega on lisandunud /lisandumas palju odavat tootmisvõimsust.

Ärme lahenda lühiajalisi probleeme pikaaegsete "jamadega". Paldiski gaasiterminal on selle juures päris heaks näiteks - kui veel oleks suudetud mingi valemiga sinna laev kai äärde sebida, maksaks Eesti maksumaksja ennast rendi eest segaseks. Laeva eest, mida tänase info kohaselt kellelegi vaja ei oleks. Soome maksab 10aasta eest renti 460 miljonit eurot ja tänaste mahtude juures ei oska ka nemad arvata, kuhu seda gaasi panna, sest tarbimine on olematuks kokku kuivanud.

Me oleme lähikuudel sisenemas hetke, kus universaalelekter (hind, mis EE väitel ei kata nende kulusid ja toodab kahjumit ning mida oleks vaja veel ca 30-40% EE hinnangul tõsta) on stabiilselt kallim, kui turul saadaolev börsielekter. Suvel võib see vahe käriseda mitmekordseks, sest hinda hakkavad tegema tuul-, hüdro- ja päike.
See on heaks indikaatoriks, kuivõrd "konkurentsivõimeline" põlevkivienergia stabiliseerunud turul tegelikult oleks. Ja siin peitub ka juurpõhjus miks ükski pank põlevkivienergeetikat rahastama pole nõus - see tehnoloogia ei ole keskmises ammugi mitte pikemas perspektiivis konkurentsivõimeline.

Jah loomulikult on meil tasakaalustamiseks vaja ka muid juhitavaid võimsusi, kuid põlevkivi peaks olema eri tootmisviiside hulgas viimane valik, kui kõige keskkonnavaenulikum ja perspektiivitum. Toodame põlevkivist pigem keemiatooteid jm, mis väärindab seda maavara oluliselt rohkem ja toodab seeläbi riigile ka rohkem rikkust.

PS! Tasub uurida meretuuleparkide efektiivsuse kohta ja ei tasu neid panna maismaaparkidega samasse potti. Mereparkide tootlus on oluliselt stabiilsem ja päris toodanguvabu päevi tuleb ette väga harva vs maismaatuuleparkidega.

[Dr.Sci]

...
Me oleme lähikuudel sisenemas hetke, kus universaalelekter (hind, mis EE väitel ei kata nende kulusid ja toodab kahjumit ning mida oleks vaja veel ca 30-40% EE hinnangul tõsta) on stabiilselt kallim, kui turul saadaolev börsielekter. Suvel võib see vahe käriseda mitmekordseks, sest hinda hakkavad tegema tuul-, hüdro- ja päike.
See on heaks indikaatoriks, kuivõrd "konkurentsivõimeline" põlevkivienergia stabiliseerunud turul tegelikult oleks. Ja siin peitub ka juurpõhjus miks ükski pank põlevkivienergeetikat rahastama pole nõus - see tehnoloogia ei ole keskmises ammugi mitte pikemas perspektiivis konkurentsivõimeline.

Jah loomulikult on meil tasakaalustamiseks vaja ka muid juhitavaid võimsusi, kuid põlevkivi peaks olema eri tootmisviiside hulgas viimane valik, kui kõige keskkonnavaenulikum ja perspektiivitum. Toodame põlevkivist pigem keemiatooteid jm, mis väärindab seda maavara oluliselt rohkem ja toodab seeläbi riigile ka rohkem rikkust.

PS! Tasub uurida meretuuleparkide efektiivsuse kohta ja ei tasu neid panna maismaaparkidega samasse potti. Mereparkide tootlus on oluliselt stabiilsem ja päris toodanguvabu päevi tuleb ette väga harva vs maismaatuuleparkidega.

Kui seda CO2 (mille hind on läbi hangeldamise müstiliselt kõrge) osa põlevkivielektri hinna sees oleks, oleks põlevkivi ka konkurentsivõimeline

[MadMan]

Kas akf gooligan on oma tuulemeelsuse tõttu viimased säästud Sõnajalgade kätte viinud?
Paar märkust - nn taastuvenergia saab toetusi, mis tähendab, et turg ei tea selle energiaallika "päris" hinda.
Elekter (vahelduvvool) on efektiivselt liigutatav vaid kuni 500 km. Tõmba 500 km ring ümber Eesti ja vaata mitu kõrgepingeliinidega ühendatud elektritootjat sinna sisse jääb. Ainuke alalisvoolu ühendus on meil Soomega. Täna peab Eesti söeelekter üleval nii Lätit kui Leedut ja kinni maksab selle osaliselt Eesti tarbija. Eesti ei sõltu importelektrist - Eesti on elektrit eksportiv riik.

Pre-sõda oli meil pikki perioode, kus Eesti põlevkivist toodeti 0 (!) Mw/h elektrit, sest hind ei olnud konkurentsis.

Selle kohta ootan dokumentaalset tõestust.

Kõik tuulepargid vajavad praeguses elektrivõrgus toimimiseks stabiilset võrgusageduse referentsi. Tuuleparkide tegelik mõju keskkonnale (sademed, linnud, mürareostus) on alles selgitamisel, aga kui nende demonteerimine lõpeb labade maa alla matmisega, siis söe põletamine on selle kõrval täiesti positiivse mõjuga. Söeelektri teeb kalliks ainult sotsiaalselt konstrueeritud "õhu maksustamine" ning mõnede pankade püüd olla "rohelisem" ehk katse laiendada kliendisektorit rohepööraste seas.
Suvel ületoodetud "roheelektri" kohustuslikus korras tarbimine kõlab erakordselt totralt. Seega peavad tuulemeelsed kas tootmist koomale tõmbama või ületarbimise eest peale maksma.

Peale Ukraina sõja algust piiras Soome kaitsevägi järsult lubade andmist meretuuleparkide rajamiseks.
https://www.euractiv.com/section/energy ... -concerns/

[Kriku]

Eesti söeelekter

[Kilo Tango]

...
Kui seda CO2 (mille hind on läbi hangeldamise müstiliselt kõrge) osa põlevkivielektri hinna sees oleks, oleks põlevkivi ka konkurentsivõimeline

Ei oleks. Põlevkivi kaevandamine on kulukas, selle põletamine on madala tõhususega, tuhka tekib palju ja selle käitlemine on probleemne ja põletamisest saadud vähese soojuse konverteerimine elektriks on soojusjaamadele omaselt kadudega. Kui kivisüsi läheb järjest konkurentsist välja (ka mujal maailmas, mitte ainult Euroopas), siis põlevkivil pole mitte mingit lootust.

Eestis on loodud mingi müüt, et põlevkivi on meil "midagi erilist, mida teistel pole". Põlevkivi on maailmas tohututes lademetes. Enamus riike on lihtsalt piisavalt arukad, et seda erakordselt madala kütteväärtusega sodi mitte põletada.

Ma olen tüdinud seda kordamast, aga ma kordan.
1. Mitte üksi Põhjamaades, vaid terves Euroopas on pikki perioode (me räägime kuudest), mil tuul pakub ainult murdosa (ca. 1/4) võimsusest
2. Põhjamaades võib päikeseparkide toodangu talvel sisuliselt olematuks lugeda (<1% suvisest toodangust)
3. Odav elekter (ja järgnevate aastate suvedel saab elekter meil puruodav olema) leiab endale alati turu.
4. Ilma Nordpoolis osalemata JÄÄBKI meie sagedust kontrollima Venemaa. EI OLE OLEMAS sellist varianti, et me sünkroniseerime oma elektri Euroopaga ja samas turul ei osale.
5. Sageduse hoidmiseks peab igal ajahetkel tarbimine ja tootmine olema tasakaalus. Kahjulikud on mõlemad - nii üle- kui alatootmine. Mõlemal juhul läheb sagedus paigast.
6. Praegu on madalad elektri hinnad ainult riikides, kus on toimivad tuumajaamad

See tähendab, et me peame kuidagi vett keetma ja sellest elektrit tootma. Mitte ükski varundus ei taga mitme kuu pikkust elektrienergia salvestamist. Varundus aitab siluda max 24h pikkusi kõikumisi Soome-Balti turupiirkonnas. Põlevkivist ei peaks me elektrit tegema nii mitmetel põhjustel, et neid ei ole isegi mõtet üles lugema hakata. See jätab meile 3 võimalust:
1. Gaasiga vee keetmine (no me kõik teame kogu problemaatikat, mis sellega kaasneb)
2. Universaalküttega jaam. Sisuliselt ei ole ju auruturbiinil vahet, mis seal koldes põleb. Nii on lihtsam tagada energiajulgeolekut.
3. Tuumajaam

Jutt, et tuumajaam ei ole juhitav elektritootmise süsteem, on jama ja aegunud. Viimane kord, kui Kersti Kaljulaid sellest rääkis, tõi ta näiteks Ignalina, mis on RBK-1000 tüüpi reaktor ja me kõik teame, kui "juhitav" see Tšernobõli näitel on. Moodsad reaktorid on juhitavad 80% ulatuses 30 minuti jooksul. Lisaks saab toodetud soojust varundada ja sellest tipukoormuse ajal vajadusel auru toota.

Igasugused põletamisega tegelevad kolded väljastavad CO2 ja gaas on kuulutatud CO2 neutraalseks ainult ajutiselt. Muude kütuste põletamisel on CO2 hind eriti oluline. See tähendab, et perioodidel, mil nõudlus on suur ja tuult&päikest vähe, on elektri hind ikkagi kõrge või väga kõrge. Selle kohta on piisavalt teadust tehtud, et juba kivisöe põletamine on keskkonnale (ja me ei räägi siin ainult CO2-st) ning populatsioonile mitu suurusjärku kahjulikum, kui tuumajaamas elektri tootmine.

Sellest tuleb üks järeldus. Tuul ja päike võivad olla toredad, kuid energiajulgeoleku tagamiseks ja mõistliku turuhinna hoidmiseks on tuumajaam VÄLTIMATU.