EV energia ja julgeolek

[Kilo Tango]

... Tuuleparkide tegelik mõju keskkonnale (sademed, linnud, mürareostus) on alles selgitamisel, aga kui nende demonteerimine lõpeb labade maa alla matmisega, siis söe põletamine on selle kõrval täiesti positiivse mõjuga. Söeelektri teeb kalliks ainult sotsiaalselt konstrueeritud "õhu maksustamine" ning mõnede pankade püüd olla "rohelisem" ehk katse laiendada kliendisektorit rohepööraste seas....

Ei ole tõsi. Tuuleparkide demonteerimisel labade matmise maht on nii mitme suurusjärgu võrra väiksem probleem, kui kivisöe käitlemine, et need ei ole isegi võrreldaval skaalal. Põlevkivist me ei hakka üldse rääkimagi. Eestis on ladestatud praeguseks ca. 300 MILJONIT tonni põlevkivituhka. Pole olemas sellist asja maailmas nagu 300 miljonit tonni tuuleturbiinide labasid, mis tuleks maha matta. Eestist ei hakka üldse rääkimagi.

Söeelektri teeb kalliks see, et see on ressursikulukas ja saastav kogu tsükli jooksul (kaevandamisest kuni tuha ladestamiseni). Kui tuuleturbiin teeb pärast valmimist paarkümmend aastat oma tööd peaaegu tasuta, siis sütt tuleb sinna ahju muudkui juurde loopida. Ja kliimasoojenemine ei ole roheröökurite probleem. See on juba ka meie probleem ja eriti meie laste probleem.

[Peeter]

Kui meile "roheenergia loba" ei meeldi, siis peame EList välja astuma, välisühendused läbi raiuma ja Nordpoolist välja astuma ja olema võimelised suvalisel hetkel enda energiavarustuse tagama. Ma ei kujuta hästi ette kuidas seda teha.
Teiste riikide energiafirmadel on õigustatud ootus meile oma toodetud energiat müüa ja tehtud investeeringutest tulu teenida ....

Miks nii kompromissitult äärmuslik? Katki raiumine, välja astumine? Tundub justkui revolutsiooniliste roheliste madruste kihutuskõnena juba. Ja kui ei õnnestu oma äärmuslust peale suruda, kas siis lähete kambaga Ida-Virusse kaevandusi ja elektrijaamu saboteerima? Tundub kuidagi Kremli käsilase jutupunktidena juba....

[aksel90]

Kui seda CO2 (mille hind on läbi hangeldamise müstiliselt kõrge) osa põlevkivielektri hinna sees oleks, oleks põlevkivi ka konkurentsivõimeline

Kui viina- ja bensiinihinna sees aktsiisi poleks, siis oleks nende hind ka madalam. Kui tädil oleks rattad all, siis oleks ta tramm (vist oli nii).

[MadMan]

Edit:
Ei märganud akfi vahepealset postitust seoses tuumaenergiga - 100% nõus. Praeguse eluviisi säilitamiseks on see ainuke reaalselt eksisteeriv vahend. Olen nõus andma mõned hektarid maad selle tarbeks. Vastutasuks mõned aktsiad jaama portfellist.

Krikule - põlevkivi ikka jah.

4. Ilma Nordpoolis osalemata JÄÄBKI meie sagedust kontrollima Venemaa. EI OLE OLEMAS sellist varianti, et me sünkroniseerime oma elektri Euroopaga ja samas turul ei osale.

Ma ei leia kusagilt seost Nordpooli ja võrgusageduse vahel. Üks on pseudobörs, aga teine on vajalik elektrivõrgu stabiilsuse hoidmiseks.

Kui tuuleturbiin teeb pärast valmimist paarkümmend aastat oma tööd peaaegu tasuta, siis sütt tuleb sinna ahju muudkui juurde loopida. Ja kliimasoojenemine ei ole roheröökurite probleem. See on juba ka meie probleem ja eriti meie laste probleem.

Ah yes - think of the children. Samal ajal kerjavad tuulikumehed pikendust, et saaks labasid edasi matta. Löö need ümbertöötlemise kulud sinna paarikümne aasta sisse ja sõnasta oma "tasuta" argument uuesti. Tonnaažilt on number väike, sest labad on kerged, aga kubatuurilt on tegemist väga arvestatavate kogustega. Selles mõttes on sul õigus, et kivisöetuha ümbertöötlemine on väga madal - natuke ehituseks või põldude katmine tuhaga lubja asemel.
https://www.innovationnewsnetwork.com/b ... ope/12603/

Ameeriklased on hinnanud, et kogu riigi elektrivarustuse katmisel tuuleenergiast tõuseb maapinna temperatuur öösel 1,5 kraadi võrra (päeval +0,24 kraadi). Samuti on roheenergia tootlikkus tõsiselt ülehinnatud - mõõtmised annavad olulise madalama väärtuse ning head energiatihedust saavutatakse ainult väga suurte tuuleparkide puhul.
https://scitechdaily.com/wind-farms-cau ... y-thought/
https://news.harvard.edu/gazette/story/ ... down-side/

Turumoonutusest kirjutab ka Olavi Miller ja toob näite ühest saarekesest, kus kogu elektritootmine ehitati üles taastuveelektrile - tulemuseks energiapiirangud tarbijatele.
https://arenguseire.ee/wp-content/uploa ... miller.pdf

Peamine põhjus, miks turul on tekkinud olukord, kus tootjad on olnud nõus elektritarbimisele peale maksma, tuleb taastuvenergia toetustest. Kuna tuuline ilm ei ole juhitav ja tuuletootmise muutuvkulu on sisuliselt olematu, siis on tuuleenergia tootjad alati valmis kogu toodetava elektri turule ära müüma, kuna see aitab nende investeeringu kulusid tagasi saada. Taastuvenergia toetus, mis lisandub turuhinnale, lubab neil elektrit müüa toetuse võrra madalama hinnaga, jäädes ise müügist kasumisse.

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-tea ... ektriturg/

Edit2:
Ja siis lajatab EE kõneisik sellise reaalsust täielikult ignoreeriva steitmendi
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12012 ... tingimused

Klientide tarbitud elekter on toodetud lähiregiooni tuuleparkides, sh Enefit Greeni tuuleparkides.

Statistikaamet

Taastuvenergiast toodetud elektri osatähtsus elektri kogutarbimises (2021) 28,3 %

Kodumajapidamised tarbivad Energiamajanduse arengukava andmete järgi 33% elektrist...
Kuidas need Enefiti elektrimolekulid võrgus eraldatakse ja suunatakse antud lepingu sõlminutele? Arvutivõrkudes on VLAN tagging täiesti olemas, aga elektronide puhul?

Ja siis sellised härrad
https://www.err.ee/1608747568/silver-si ... ja-vajalik

20-30 aasta jooksul on tehniliselt võimalik ja majanduslikult mõistlik minna üle sajaprotsendiliselt taastuvenergiale mitte ainult elektritootmises- ja tarbimises, vaid ka soojusmajanduses, transpordis ja tööstuses, kirjutab Silver Sillak (Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert).

Tulemuseks eelpool viidatud energiakommunism.

[Kilo Tango]

...Samal ajal kerjavad tuulikumehed pikendust, et saaks labasid edasi matta. Löö need ümbertöötlemise kulud sinna paarikümne aasta sisse ja sõnasta oma "tasuta" argument uuesti. ...

Ma sellest pikenduse mölast ei saanud aru. Aga tuuleturbiini utiliseerimise kulu on kogu toodetud elektri kõrval tühine. Erinevalt kivisöe- ja põlevkivituhast, mida tekib järjepidevalt üüratutes kogustes. Ja see on ainult tuhk. Me ei ole veel muudest kaevandamise tagajärgedest hakanud üldse rääkimagi (alates aherainest kuni rikutud veetasakaaluni).

[Kriku]

Tuumajäätmete ruumala on muidugi väiksem, aga nende puhul võtavad nende ümber püstitatud rajatised ning turvaperimeetrid ka ruumi. Tuulikulabasid võib ükskõik kuhu virnastada.

[isakene]

Tuumajäätmete ruumala on muidugi väiksem, aga nende puhul võtavad nende ümber püstitatud rajatised ning turvaperimeetrid ka ruumi.

Ma võtaks julguse konstanteerida, et sõna "tuumajäätmed" asemel tuleks kasutusele võtta väljend "perspektiivne lähituleviku kütus". IV põlvkonna breedertüüpi reaktor kasutab neidsamuseid tuumajäätmeid kütusena ning saadud tuumajäätmete poolestusaeg olevat erinevalt praegusest ca 10 000 aastast "vaid" 500 aastat. Tõenäoliselt näeb enamus meist kommertskasutuses IV põlvkonna reaktori ka kenasti ära ja ühel hetkel avastavad praeguste tuumajäätmehoidlate omanikud end priske moosi seest. Keegi kusagil käis välja numbri, et kui kujundlikult hetkel toimivad reaktorid asendada IV pk reaktoritega, jätkuks praegusel hetkel kogunenud tuumajääkidest sama toodanguhulga juures kütuseks järgmiseks 127 aastaks. Nii et erinevaid rajatisi ja perimeetreid võtaks pigem investeeringuna.

[Kriku]

Samamoodi võib lähitulevikus leiduda tuulikulabadele mingi kasutusala. Esimene ettejuhtuv viide: https://www.globalfiberglassinc.com/

[Manurhin]

Mitte ainult vanad tuulikulabad, vaid ka oma eluea ära elanud päikesepaneelid kujutavad endast probleemjäädet, millega suurt midagi mõistlikku peale hakata ei osata. Lähevad samuti täitepinnaseks või lihtsalt prügimäele, tihtipeale veetakse need selliseks ladestamiseks mõnda vaesesse riiki, peaasi, et meie silma alt ära. Samuti puudub lahendus, mida peale hakata vanade elektriautode akudega. Nende algosakesteks lammutamine on äärmiselt aeglane ja töömahukas tegevus. Seni on neid veel vähe ja probleem ei paista väga välja, aga küllap lähema paarikümne aasta jooksul hakkab paistma. Neid ei saa niisama hunnikusse ladestada ka, kuna kipuvad teinekord põlema minema. Peaks äkki ookeani uputama? Aga sisepõlemismootoriga autod maksustame ikka surnuks ja keelame üldse ära.

[Kilo Tango]

... mida peale hakata vanade elektriautode akudega. Nende algosakesteks lammutamine on äärmiselt aeglane ja töömahukas tegevus. Seni on neid veel vähe ja probleem ei paista väga välja, aga küllap lähema paarikümne aasta jooksul hakkab paistma. ...

Vanade liitiumakude toormeks töötlemise tehaseid luuakse kiirenevas tempos, kuna liitiumi jms. maakide hind on üles läinud, ei ole ette näha, et nõudlus nende järele kahaneks ja materjalid on seal akudes olemas märksa kõrgemas kontsentratsioonis, kui maagis. See on taas sedasorti tööstus, mille rentaablus sõltub toorme (ümber töötatavate akude) hulgast ja varem neid mahtusid lihtsalt ei olnud piisavalt, et seda oleks võimalik kasumlikult automatiseerida.

[parkija]

Tuulegeneraatorite lammutamisel on kehv vaid armeeritud tiivikulabade taaskasutamine , metallid ja betoon on taaskasutatav , päikesepaneelide kohta väga ei tea aga mingi lahendus kindlasti leitakse . Tuumajäätmed on 4. põlvkonna tuumajaamades kasutatavad . Põlevkivi ja kivisöe jäägid , neist saaks vast midagi teha aga nende mahud on meeletud .
Ärge nüüd arvake et ma hirmsasti tuule ja päikese elektri pooldaja olen , mina pooldan tuumajaama ja mulle ei istu kuidagi tuulest ja päikesest toodetud elektrile määratud riigi poolsed toetused , mille me kinni maksame .

[Dr.Sci]

https://www.delfi.ee/artikkel/120127888 ... ueeritakse
....Teadaolevalt kasutatakse kõnealust toru ka gaasi transportimiseks Lätti.

Tea kas sealtkaudu pidi LNG terminali gaas ka liikuma... kiire otsing leidis pildi mis näitab et:

Küla nimetuse järgi Postimehe uudises peakski olema trassi haru mis viib Klaipeda suunas... nii et jaanuaris Eestisse LNG-d sealtkaudu toov laev (https://www.err.ee/1608804442/energiaek ... laeva-vaja) ja tulevased niipea toimetada vist ei saa.

[Manurhin]

Selle võib vist varsti terroriaktide teemasse üle kolida. Üldiselt gaasitorud niisama ei lõhke ja kui lõhkekski (praaktoru, mingi äkiline ülerõhk), siis et leegi üles võtaks, peab kuskilt sädet saama. Muidu oleks lihtsalt võimas gaasileke. 1989. aastal Ufa lähedal sedasi juhtus, gaas lihtsalt lekkis kuniks sinna gaasipilve kaks rongi sisse sõitsid. Sealt kuskilt siis see säde tuli ja jõmakas ära käis.

[OLAVI]

4. Ilma Nordpoolis osalemata JÄÄBKI meie sagedust kontrollima Venemaa. EI OLE OLEMAS sellist varianti, et me sünkroniseerime oma elektri Euroopaga ja samas turul ei osale.

Ma ei leia kusagilt seost Nordpooli ja võrgusageduse vahel. Üks on pseudobörs, aga teine on vajalik elektrivõrgu stabiilsuse hoidmiseks.
....

Ega ei leiagi, sest kuigi osaleme juba aastaid elektribörsil, siis võrgusagedust (stabiilsust) hoiab Baltikumile ja ka meile senini veremaa, millega meil teatavasti puudub elektrikaubandus.

Hetkel kui veremaa liin meist lahutatakse, siis ainuke vahelduvvoolu ühendus Euroopa poole jääb meil Poolaga aga kuna ühendusliin jookseb läbi Läti ja Leedu (neil puudub hetkel selline tootmisvõimsus, mis võimaldaks pikemalt sagedust hoida), siis peab ka nendega olema hea läbisaamine, et toimiks piisava võimsusega ühendus.

[Crispy]

Selle võib vist varsti terroriaktide teemasse üle kolida. Üldiselt gaasitorud niisama ei lõhke ja kui lõhkekski (praaktoru, mingi äkiline ülerõhk), siis et leegi üles võtaks, peab kuskilt sädet saama. Muidu oleks lihtsalt võimas gaasileke. 1989. aastal Ufa lähedal sedasi juhtus, gaas lihtsalt lekkis kuniks sinna gaasipilve kaks rongi sisse sõitsid. Sealt kuskilt siis see säde tuli ja jõmakas ära käis.

Moderaatorid võiks alates esimesest selleteemalisest postitusest kõik uude teemasse üle kolida.

Ise suht 99% kindel, et seal oli mõni kaasaaitaja. Niisama gaasitorud ei plahvata ning kui arvestada, et Leedu on häälekas Ukraina toetaja ning vene naaberriik...