EV energia ja julgeolek

[parkija]

Ak teatel tehti gaasitrassil remonti .

[Manurhin]

Ak teatel tehti gaasitrassil remonti .

Kui remondi käigus selline laks juhtuks, siis oleks laibad taga ka, heal juhul ehk vigastatud. Senistel andmetel keegi aga kannatada ei saanud. Muidugi, võib olla ei ole veel leitud.

[trs]

Pigem oli info, et kohalikud elanikud olid näinud plahvatuskoha lähistel mingeid(mitte tingimata gaasitrassi) remonttöid varasemalt. Kui oleks gaasitrassi remonttööde käigus õnnetus juhtunud, siis oleks see väga kiire ja lihtne info. Tegemist ei ole mingi 100mm kollase gaasitoruga kuskil kolhoosi katlamaja taga, mida igaüks võib värvida ja relakaga nüsida.

[parkija]

Midagi oli vaja teada anda , kasvõi udu ajada et inimesed maha rahustada .

[Kriku]

„Leedus toimunud õnnestus on kahetsusväärne, ent sellel puudub mõju gaasi varustuskindlusele Eestis. Kuna Leedu süsteemihaldur teeb ettevalmistusi paralleelse toru käivitamiseks, siis mõjutab vahejuhtum turgu praeguse teadmise järgi üksnes vähesel määral, kui sedagi,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Lisaks Leedu gaasiterminali kaudu imporditavale gaasile saab gaasitarbimise katmiseks kasutada Läti gaasihoidlas paiknevat gaasi. Hetkel on Läti hoidlas gaasi 11 teravatt-tundi. See gaasikogus on võrdne ligikaudu kolmekordse Eesti praeguse aastase gaasitarbimise mahuga.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12012 ... -baltikumi

[Manurhin]

Huvitav ikkagi, mis seal täpselt juhtus? Üks sarnane õnnetus juhtunud muideks ka Eestis millalgi üheksakümnendate keskpaiku. Kusagil Rohe kandis Pedja jõe lähedal. Sai kunagi sealsel lahingupaigal kolatud ja kohalikud rääkisid. Meedias vaikiti asi maha, aga pauk olnud kõva ja leegid vägevad, varsti tulnud helikopter ja tiirutanud tükk aega taevas ringi.

[Dr.Sci]

Pigem oli info, et kohalikud elanikud olid näinud plahvatuskoha lähistel mingeid(mitte tingimata gaasitrassi) remonttöid varasemalt. Kui oleks gaasitrassi remonttööde käigus õnnetus juhtunud, siis oleks see väga kiire ja lihtne info. Tegemist ei ole mingi 100mm kollase gaasitoruga kuskil kolhoosi katlamaja taga, mida igaüks võib värvida ja relakaga nüsida.

Remondi/hooldustöid on pigem vaja teha sõlmpunktides, kõrgsurvetoru ei remondi keegi, pealegi see peaks asuma üldiselt maa all... ja kui GSV-d kasutada siis paistab et ongi ikka samamoodi maa all nagu meil Eestis. Illustreeriv pilt ka sealtsamast, küla paistab taustal....

Aga noh, Leedu ju naftariik, võibolla keegi tegi proovipuurimist?

[lootsik]

Siinkohal tahaks mainida, et põlevkivituhk pole ainult jääde.
Näiteks Ragn Sells plaanib/teeb midagi.
Suht suva viide aga kui otsida, on samal teemal juttu rohkem.
Kahjuks tasuline.https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/j ... asele-loa/

[Madis Reivik]

Seda et "põlevkivituhk pole jääde" on 100 aastat räägitud, sekka veel hüüe et "tegemist on väärtusliku toorainega".

Kõiki "põlevkivituha väärindamisi" iseloomustab ainult see et kusagilt pakutakse "arendus ja uuringutoetust" või mingeid grante.

Tegemist on valdavalt lubjakivi ja liivasodiga, kui maakeeli väljenduda. Mingeid metalle on ka, kuid energeetiliselt ei tasu nende eraldamine ära.

Võtame kasvõi väite

" Esimesed katsetootmised on näidanud suurepäraseid tulemusi võrreldes teiste polümeerkomposiitides kasutatavate materjalidega. "

Ja küsiks vastu et kes müüb ja paluks andmeleht juurde, et võrrelda "halbade polümeerkomposiitidega"

[Kriku]

Sellega lubjatakse edukalt põldusid, aga kogused on muidugi niisugused, et olemasolevast annaks veel kaua lubjata.

[Dr.Sci]

Siinkohal tahaks mainida, et põlevkivituhk pole ainult jääde.
Näiteks Ragn Sells plaanib/teeb midagi.
Suht suva viide aga kui otsida, on samal teemal juttu rohkem.
Kahjuks tasuline.https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/j ... asele-loa/

Omal ajal tuhaplokkidest tehtud majad kestavad siiani (märksõna: põlevkivituhk gaasbetoon). On täiesti edukalt katsetatud ka teekattematerjalidena... aga tänapäevase EW ajal on kõik jäänud teoreetiliste uuringute tasemele sest alamastme otsustajad ei tohi midagi omapead teha... halvemal juhul pannakse kinni, aga ministrid teatavasti on meil enamasti poliit-, mitte tehnilise haridusega, ja kui leitakse ka kompetentne siis see vahetatakse mingi aja pärast välja.

[Castellum]

Seda et "põlevkivituhk pole jääde" on 100 aastat räägitud, sekka veel hüüe et "tegemist on väärtusliku toorainega".

Kõiki "põlevkivituha väärindamisi" iseloomustab ainult see et kusagilt pakutakse "arendus ja uuringutoetust" või mingeid grante.

Tegemist on valdavalt lubjakivi ja liivasodiga, kui maakeeli väljenduda. Mingeid metalle on ka, kuid energeetiliselt ei tasu nende eraldamine ära

Enne loosungite väljahõikamist võiks alustuseks lugeda läbi selle:
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivituhk
Palju mõtteid siit:
https://forte.delfi.ee/artikkel/5606768 ... s-ja-voiks
Prof Verner Kikka mõte oli, et tuhk on toorainena väärtuslikum kui põlevkivi ise...tema teadustöödest üks varasemaid teemakohaseid:
https://www.ester.ee/record=b2136279*est
Selles mõttes saab kohe tõesti 100 aastat, kui Tallinnas hakati sitsivabriku põlevkivituhast valmistama tehiskive, mida hiljem tunti patentkivide nime all (sarnased silikaatkivid on helehallid, patentkivid ag atumehallid või lausa mustjad).

Seda siis põlevkivituha kasutamisest ehitusmaterjalina. Muud kasutusalad peale selle...

[Kilo Tango]

...

Seda siis põlevkivituha kasutamisest ehitusmaterjalina. Muud kasutusalad peale selle...

Ometi vedeleb seda sodi 300 MILJONIT tonni. See et midagi saab teha ei tähenda et see tegevus võiks ka rentaabel olla.

[_dumbuser_]

...

Seda siis põlevkivituha kasutamisest ehitusmaterjalina. Muud kasutusalad peale selle...

Ometi vedeleb seda sodi 300 MILJONIT tonni. See et midagi saab teha ei tähenda et see tegevus võiks ka rentaabel olla.

Ka tuule- ja päikesejura pole kuskilt otsast rentaabel aga see rullitakse rentaabliks põlevkivi eest rohkem küsides. Ja mõni post eespool juba öeldi, et enamvähem igasugune initsiatiiv saab karistatud. Elektrivaldkonnast tean näidet kus tootja tegi ühe nublaka aga seda ei ostetud ja mingi aeg hiljem tuli selle nublaka kasutamise tungiv soovitus, kuigi see tegi osa asju natuke sitemaks ja mitte mingit otsest vajadust ka polnud selle järgi.

[Dr.Sci]

...

Seda siis põlevkivituha kasutamisest ehitusmaterjalina. Muud kasutusalad peale selle...

Ometi vedeleb seda sodi 300 MILJONIT tonni. See et midagi saab teha ei tähenda et see tegevus võiks ka rentaabel olla.

Vedeleb jah. Sest lõpuks tuhast toodetud valmistoode, olgu siis tsiviilehituses või teeehituses, nõuab "teatud" pabereid, alles millele järgnevalt saaks püsti panna tootmise. Tuha kvaliteet on ka erinev, ja kogu selle asja arendamine ideest kuni valmis tootmiseni nõuab märkimisväärset investeeringut ... tuhamägede omaniku poolt kelleks on valdavalt ... nime ei nimeta. Raha iseenesest leiaks, kuid kuna pikajaline strateegia näeb ette põlevkivi põletamise lõpetamise siis pole mõtet ka arendada suurtööstust... Kuigi, olemasolevat tuhka jagub mägede kaupa. Kiviõlis vähemalt suudeti ühe mäe otsa teha spordirajatis... aga see on ka erakapital; Riigipoolsetel rajatistel kuhjatakse toorainet lihtsalt mägedesse ja loodetakse et juhtuks seda mis juhtus Kukrusel. Ja pole enam peale tulemas uusi insenere (miks peaks kui tööstus suletakse), ja kui viimased vanad pensionile lähevad kukub süsteem juba enne kokku, kui rohepöörde eesmärkides ette antud tähtajad saabuvad. Auvere on hea näide sellest mis vastava energeetikasektorit ees ootab...

Ja kui keegi tuleks erasektoris mõnele geniaalsele ideele kuidas põlevkivituhka väärindada ja tahab tootmise püsti panna... siis peab ta selle überhinna eest sisse ostma, ja kindlasti suudetakse kaela sokutada kõiksugu keskkonda puudutavad maksud ja kogu tootmise mõte kaob ära.