EV energia ja julgeolek

[trs]

Meie põlevkivijaamad on selles mõttes ökod, et isegi vanadele jaamadele on paigaldatud igasugused tuhafiltrid ja lämmastikuühendite püüdmise süsteemid jne. Sügavalt kahtlen, et kuskil arengumaades ükskõik milliste jaamade puhul selliste asjadega tegeletakse. Aga tõepoolest põlevkivist väga suur osa on mittepõlev materjal ja jaama kasutegur oleneb edasi ka juba kasutatavast tehnoloogiast. Efektiivsuse tõstmine on tegelikult oluline igas mõttes. Põlevkivi peamine eelis meie tingimustes on see, et tootmine on juhitav, ei sõltu ilmast ja välisriikidest, kütus on olemas ning jaamad on samuti olemas. Seega küsimus on selles, kui kõrgelt me seda hindame. Teoorias on võimalik ka põlevkivi põletades igasuguseid reostusi nullini viia või siduda sama kogus co2 vms (=$$$), aga meie co2 reostus on globaalses mõttes kukesupp, nii et ma ei poeks nahast välja selle pärast.
Mis puudutab Nordpooli, siis tegelikult pole häda niivõrd börsi mõttes, aga praeguste elektribörside toimimise põhimõtetes kriisitingimustes ja läbipaistmatuses. Kuskil on kontrollorganid manipulatsioonide vältimiseks, aga kontroll kontrollorganite üle puudub. Ma ei tea, mis sai konkurentsiameti uurimistest, mida suure suuga lubati läbi viia, kui meil elektrihind kosmosesse pani. Enamvähem tootmisvõimsus ja tarbimine on ennustatavad, seega on manipulatsioonid täiesti reaalsed. Sagedus ja börs on nii palju seotud, et kui elektrit jääb piirkonnas puudu, siis tuleb kuskil rubilnik välja lükata või elektrit juurde hankida, aga estlink kaablid vms otseselt meie sageduse hoidmist ei taga. Selle jaoks me ostame-müüme elektrit tiblastaniga, aga väidetavalt hoitakse bilanssi nullis, et me midagi otseselt neile elektri eest maksma ei peaks. Elektrit saaks ilmselt osta ka börsiväliselt jne, aga selle mõttekus on küsitav ning lõpuks on Balti riigid ikkagi ühes komplektis koos.

[OLAVI]

Sageduse hoidmiseks peab jah olema tarbimine ja tootmine võrdsed aga seda ei ole võimalik igal aja hetkel tagada, sest keegi võib nt oma 30MW mootori tööle ajada või siis seisma jätta. Sellel on arvestatav mõju elektrivõrgule. Selleks, et sagedus sellistel hetkedel paigas hoida on vajalik suur eleklivõrk, kus on suur inerts.
...

Ei ole vajalik mitte suur võrk, vaid generaatorite suur inerts. Turbiinijaamade võlu ongi see, et koormuse äkilisel suurenemisel ei muutu sagedus koheselt, vaid aegamisi ja operaatoril on aega reageerida. Päikesejaamaga niisugust nalja ei ole. Kui koormus ületab tootmise muutub sagedus (või pinge) hetkega sõltumata võrgu suurusest. Selle jaoks need kallid sünkronisaatorid ongi vajalikud. Ja selle pärast on ka kogu Euroopa elektrivõrkudes järjepidevalt kasvavad sageduse hoidmise probleemid. Ja selle pärast ma räägingi, et meil on vaja millegagi vett keeta ja turbiine ringi ajada, et tagada baasenergia, kuna neid pöörlevaid seadmeid on vaja teha niikuinii, et võrgus sagedust hoida.

Natuke PV inverteritest.

Võrku tootvatel PV inverteritel on vastavalt võrguoperaatori nõuetele kehtestatud erinevad võrgukaitse sätted. (Baltikumi sätted erinevad Saksa sätetest, sest meie võrgu sagedust hoiavad veremaa tuumajaamad.)
Et kui võrgu parameetrid (pinge, sagedus, jne) ei vasta nõuetele, siis ettenähtud aja jooksul (ms) peab inverter välja lülituma.
(Kusjuures võrgusagedust ei mõõda inverter mitte ainult perioodi keskmise ajalise pikkuse järgi vaid ka siinuse moodustaja nurkkiiruse järgi (3F võrgu keskpunkti nihkumisel) ja lülib ennest välja enne järgmist perioodi.)
Seejärel peab inverter ootama ettenähtud aja, mõõtma võrgu parameetreid ja sujuvalt uuesti hakkama tootma elektrit võrku.

Ehk, kui meil puudub sageduse hoidmise võimekus, siis ka keset ilusat suvepäeva, kui meie elektrivõrgu võrgusagedus hälbib ettenähtud piiridest lülituvad ühekorraga välja kõik piirkonnas olevad võrku tootvad inverterid.
(PV inverterid tootmise ajal ise vastavalt füüsikale tõstavad võrgusagedust üles.)

Selline suure tootmisseadmete hulga üheaegne väljalülimine tekitab suure koormuse tõuke hetkel töötavatele elektrijaamadele, millede sagedus võib kukkuda alla min määra ja tekkib ahelreaktsioon, kus ei saa omakorda PV inverterid tööle hakata ja sageduse jätkuval langemisel lülivad välja alajaamade seadmed ning võrk "kukkub kokku".

"Võrgu kokkukukkumise" teemat PV ületootmise tagajärjel on pikalt lahatud erialases kirjanduses, kui Saksas "oodati" seda päeva kui PV toodang ületab 50% hetke tarbimisest.
Kuna Saksa inverterite seadistus erineb meie omast ja Saksas on palju suuri elektrijaamu, siis nemad elasid selle päeva õnnelikult üle aga mis meil juhtub võrguga, hetkel kui PV tootmine ületab tarbimist, ei oska keegi täpselt ette ennustada.

[OLAVI]

Meie põlevkivijaamad on selles mõttes ökod, et isegi vanadele jaamadele on paigaldatud igasugused tuhafiltrid ja lämmastikuühendite püüdmise süsteemid jne. ...

Vajadusel oskaksid kindlasti insenerid (piisava motivatsiooni korral) ka põlevkivi kateldele gaasipõletid külge kruvida, et need samad seadmed suudaks rohelisemat elektrit toota.

Iru prügipõletuse ahjudes on ka gaasipõletid koldes, et kui toore liiga lahjaks jääb, saab vajadusel gaasiga leegi võimsust lisada.

[Manurhin]

Ja ikkagi, kuidas nt. Islandil seda sagedust hoitakse? Mingit ühendust n.ö. suure maaga neil ei ole. Või lähem näide - meie oma Ruhnu saar. Kogu elekter toodetakse kohapeal tuule- ja diiselgeneraatoritega. Kuidas seal võrk kokku ei kuku? Ma pakun, et ikka vahel juhtub, et mõni kohalik otsustab nt. suure ketassaega natuke saagida ja enne seda lülitab veel ka elektrikerise sisse. Päris mitu kilovatti tarbimist, aga ometi pole kuulda, et saarel pidevalt elekter ära oleks.

[kraal]

Ja ikkagi, kuidas nt. Islandil seda sagedust hoitakse? Mingit ühendust n.ö. suure maaga neil ei ole. Või lähem näide - meie oma Ruhnu saar. Kogu elekter toodetakse kohapeal tuule- ja diiselgeneraatoritega. Kuidas seal võrk kokku ei kuku? Ma pakun, et ikka vahel juhtub, et mõni kohalik otsustab nt. suure ketassaega natuke saagida ja enne seda lülitab veel ka elektrikerise sisse. Päris mitu kilovatti tarbimist, aga ometi pole kuulda, et saarel pidevalt elekter ära oleks.

Ruhnus asi ongi, et elektrit toodetakse diiselgeneraatoriga. Lisaks kasutatakse erinevaid meetmeid võrgu stabiliseerimiseks.
Sama käib ka Islandi kohta. Väiksed võrgud ja võrgu stabiliseerimine lihtsam/odavam.
Eesti ja Baltikumi võrk juba piisavalt suur, et võrgu stabiliseerimine on juba kulukas. Tehniliselt teostatav aga kõik maksab.

Muideks need elektriautolaadijad solgivad võrku päris korralikult.

[Kriku]

meie co2 reostus on globaalses mõttes kukesupp

See argument on jama. Iga üksiku jaama või veel enam auto reostus on globaalses mõttes tühine.

[gooligan]

täna toimub põnev üritus, kel aega, võib võtta vaevaks kuulata ja kaasa mõelda ja meilegi lühike kokkuvõte kuuldust kribada:)
https://www.err.ee/1608852083/otse-kell ... bleemidest

[Kilo Tango]

...
Kirjutasin: "EI OLE OLEMAS sellist varianti, et me sünkroniseerime oma elektri Euroopaga ja samas turul ei osale."

Ja meie oleme meie. Läti ja Leedu on nemad.

Kas selle EI OLE OLEMAS puhul on tegemist on tehniliselt võimatu olukorraga või majanduslikult võimatu olukorraga? Samuti vajaks täpsustamist üldsõnaline lause "turul ei osale". Kas jutt käib börsimanipulatsioonides osalemisest, või pidasid silmas lihtsalt riikide vahelist elektrikaubandust. (Nt ka see sama orkland osales riikide vahelisel elektriturul nii Soome, Eesti kui Läti jne riikidega, aga ei osalenud börsimängudes ja kvoodimaanias .

Juriidiliselt ei ole. Sellise skeemi jaoks peaks Eesti EL-st välja astuma. Riigid kauplesid Venemaaga otselepingute alusel. Selliseid otselepinguid EL-i riikide vahel ei saa olla. Mõlemad sellega kaasnevad lahendid (EL-ist välja astumine ja Nordpoolist lahkumine) ei too õnne meie õuele. Nordpool on üldiselt hea asi, mis on taganud meile valdaval osal ajast madala elektri hinna. Ei maksa ühe äparduse pärast last maha kanda. Sama nagu pensioni II sambaga, mida oleks tulnud remontida, mitte sisuliselt hävitada. Mida rohkem lasta poliitikud turgu solkima, seda suurema jama see kaasa toob. ALATI (üliharvade eranditega). Seda enamasti selle pärast, et poliitikud:
1. Ei saa aru, kuidas see või teine turg konkreetselt toimib
2. Ei saa aru, mis põhjustab turul anomaaliaid
3. Omavad muid motivatsioone (enamasti populistlikke, nagu näha 2. samba pealt), kui turu toimimine

[OLAVI]

Ja ikkagi, kuidas nt. Islandil seda sagedust hoitakse? Mingit ühendust n.ö. suure maaga neil ei ole. Või lähem näide - meie oma Ruhnu saar. Kogu elekter toodetakse kohapeal tuule- ja diiselgeneraatoritega. Kuidas seal võrk kokku ei kuku? Ma pakun, et ikka vahel juhtub, et mõni kohalik otsustab nt. suure ketassaega natuke saagida ja enne seda lülitab veel ka elektrikerise sisse. Päris mitu kilovatti tarbimist, aga ometi pole kuulda, et saarel pidevalt elekter ära oleks.

Saarel on eraldatud süsteem, kus üks generaator ja selle generaatori mootori väntvõlli pöörlemiskiirus (1500rpm), dikteerib elektri sageduse ja seda pole vaja teiste elektritootjatega sünkroniseerida.
Kui generaator seiskub, siis kaob kõigil korraga vool ja nii on see saartel koguaeg olnud.
Ka Naissaarel oli nõuka ajal üks üldine 100kW generaator ja isegi generaatori võimsusest 20% moodustava kreissae käivitamine oluliselt generaatori tööd ei kõiguta isegi kui generaatori sagedus korraks +-10Hz kõigub.

Aga võrguelektri võrgukaitse rakenduslävi näiteks PV võrguinverteritel on +-1Hz ja kui võrgusagedus kasvõi murdosa sekundist, kukkub alla 48,5Hz või tõuseb üle 51,5Hz lülituvad ühe hetkega välja kõik piirkonnas antud hetkel töötavad PV inverterid, mis tekitab vägagi olulise võrguhäire.

[_dumbuser_]

Ja ikkagi, kuidas nt. Islandil seda sagedust hoitakse? Mingit ühendust n.ö. suure maaga neil ei ole. Või lähem näide - meie oma Ruhnu saar. Kogu elekter toodetakse kohapeal tuule- ja diiselgeneraatoritega. Kuidas seal võrk kokku ei kuku? Ma pakun, et ikka vahel juhtub, et mõni kohalik otsustab nt. suure ketassaega natuke saagida ja enne seda lülitab veel ka elektrikerise sisse. Päris mitu kilovatti tarbimist, aga ometi pole kuulda, et saarel pidevalt elekter ära oleks.

Pmst on üksikul tootjal täiesti kama mis see sagedus on. Vajalik on see aga selleks, et peamiselt igasugu mootorid ja trafod mis induktiivsel teel energiat üle kannavad saaksid töötada ettenähtud parameetritega. Neil peaks siiski olema mingi 1 või 2 hertsi kõikumisest täiesti pohlad. Moodsal ajal on aga juba päris paljud mootorid sagedusmuunduriga ja sel juhul on samuti üsna pohlad mis see sissetulev sagedus on. Muidugi siinkohal astub jälle mängu see osa mis on enne sagedusmuundurit, et kui suurtes piirides sisendi nö õõtsumist see välja kannatab. Väiksematel võimsustel (kuskil 150 vatti) on ta võimeline enamvähem tuima näoga 10 hertsi kõikumist üle elama, suuremate puhul (kuskil 500 vatini) on juba palju täpsemat asja vaja, kuskil 3 hertsi peaks piir olema. Ja mingite paarituhandeste ja kõrgemate puhul läheb jälle käest ära, need on osadel juhtudel piiratud isegi poole hertsiga. Kui aga on mitu elektritootjat ja need on omavahel kokku ühendatud siis nende puhul läheb asi jamaks seetõttu, et kui ühel on üks sagedus ja teisel ka seesama aga nad on omavahel nö nihkes siis üks hakkab teisele koormuseks. Kui need sagedused aga õõtsuvad siis nad on vaheldumisi üksteisele koormuseks. Praktikas on need võimsused aga nii suured, et reeglina põleb midagi suure leegiga maha. Ja selle leegi hind hakkab üldiselt paarisajast tuhandest. Ahjaa, kunagi (nii umbes 30 aastat tagasi) olid ka kellraadiod mis töötasid sellesama võrgusageduse põhjal. Aga siinmaal tuli neile ka sagedusetalonid sisse panna, kuna keegi ei jaksanud neid koguaeg õigeks kruttida. Need suutsid mõne kuuga minutite kaupa valesti näidata. Ilmselt mõni energeetik oskab palju paremini seletada.

[Peeter]

Kui taktsagedus tuleb võrgust, siis ongi puuks. Lasin neile samadele kellraadiotele reas partiide kaupa kvartse sisse laduda, sest tulid ilma kvartsita versioonid. Ja ilma kvartsita panevadki kelbast. Ja siis samas müüsime ka ilma ümber tegemata isendeid. Kuidas keegi tahtis.
Mul üks kvartsita isend siiamaani magamistoas kasutusel ja siiamaani peab pidevalt silmas pidama seda mahajäämust, ette pole kunagi kimunud. Ehk siis võrk on meil pidevalt alla 50 Hz-i.
Veel eelmine aasta meil poest ostetud köögitehnikal kõrvuti samalt tootjalt Elektroluxilt (ahi pluss mikro), ühel kvarts sees, teise ujub kell võrgu järgi. Kõik sõltub sellest milline komplektsus on tellitud, või millise (ja/või kuhu regiooni) on tootja otsustanud teha. Kui kaane maha võtad ja tühjade kohtadega trükiplaat vastu vahib, siis ilmselgelt oled odava kohitsetud säästu-versiooni otsa sattunud. Ja sealt ka siis jamad ja arusaamatused töös. Nendest Led-pirnidest veel: mõni aeg tagasi jooksis verekeelses inforuumis läbi teema, et mingine nende suur-suur kett olevat oma pirnide konfi sitema vastu vahetanud ja need uuemad muudkui "lendavad", stiilis, et ärge neid uuemaid küll ostke, kui elektrivõrgu stabiilsusega teie kandis probleeme, otsige vana versiooni parem, või minge lihtsalt teise poodi (et ehk joppab), aga neid pole mõtet küll osta, nagunii need sel juhu lendavad pekki. Ja juhend vahe tegemiseks oli kah antud, võta pirn kätte, pane kaalu peale (poes ikka on), ja neil on kaalu vahe sees, just täpselt niipalju, kui stabiilseks tööks ja pirni ellu jäämiseks vaja on. Kõik see oli koos pildimaterialiga loomulikult.

[MadMan]

Juriidiliselt ei ole. Sellise skeemi jaoks peaks Eesti EL-st välja astuma.

Viide?

CO2 kvoodid pidid ka minema roheenergia arendamiseks, aga jõudsid hoopis spekulantide taskusse. Samamoodi Nordpool on muutunud energiamüüjate kasumi võtmise kohaks, sest pakkumistega venitatakse just niipalju, et saada hinna maksimum. Jutt mingist paarist puuduvast GWh on mõeldud lihtsameelsetele nagu TTJA. Heade kavatsustega sillutatud põrguteed on tõesti mõistlikum üles võtta. Kui pensionite fondihalduritele jõudis kohale, et negatiivse tulemuse eest rasvast teenustasu enam küsida ei õnnestu, siis tekkis kohe ka fondidele positiivne tootlus, aga usaldust enam ei ole. Suure osa usaldusest hävitas riik ise kui peatas lubatud sissemaksed.

[Kilo Tango]

Juriidiliselt ei ole. Sellise skeemi jaoks peaks Eesti EL-st välja astuma.

Viide?

https://eur-lex.europa.eu/legal-content ... 32019R0943

CO2 kvoodid pidid ka minema roheenergia arendamiseks, aga jõudsid hoopis spekulantide taskusse.

Viide?

Samamoodi Nordpool on muutunud energiamüüjate kasumi võtmise kohaks, sest pakkumistega venitatakse just niipalju, et saada hinna maksimum.

Viide?
Turu anomaaliatega tegelemiseks saab kasutada regulatsiooni, mitte turgu kinni panna. Veelkord - vaata pikemat perioodi. Nordpoolist oled sa kodanikuna võitnud summa summarum rohkem, kui kaotanud.

Jutt mingist paarist puuduvast GWh on mõeldud lihtsameelsetele nagu TTJA. Heade kavatsustega sillutatud põrguteed on tõesti mõistlikum üles võtta. Kui pensionite fondihalduritele jõudis kohale, et negatiivse tulemuse eest rasvast teenustasu enam küsida ei õnnestu, siis tekkis kohe ka fondidele positiivne tootlus, aga usaldust enam ei ole. Suure osa usaldusest hävitas riik ise kui peatas lubatud sissemaksed.

See viimane jutt on spekulatsioon, omab väga vähe seost tegelikkusega ja ei puutu üldse asjasse.

[kraal]

Kui sagedus ei ole paigas tekitab see tarbijatele väga palju probleeme. Kodutarbijale mitte nii väga aga tööstustele võib see väga kalliks maksma minna.
Paljud nõrkvoolu sedamed lähevad ka selle pärast lolliks.

[_dumbuser_]

Kui sagedus ei ole paigas tekitab see tarbijatele väga palju probleeme. Kodutarbijale mitte nii väga aga tööstustele võib see väga kalliks maksma minna.
Paljud nõrkvoolu sedamed lähevad ka selle pärast lolliks.

Mis seos on nõrkvooluseadmel 50 hertsiga ?