Ugledari eest peetud võitluste kroonika - Rybari analüüs
1. osa - Ugledari pealetungi aktiveerimine
Internetis on ringelnud foto- ja videomaterjalid Venemaa relvajõudude sõjatehnika konvoist, mis on purustatud.
Paljud on hakanud ekslikult omistama kaotusi Vaikse ookeani laevastiku merejalaväe 155. brigaadile, mis tegutseb Ugledarist kagus asuvatel datšapiirkondades, kuid see ei ole nii. Tagasisideboti andmetel võis varustus kuuluda 41. ühendarmee 35. OSBr-le (see oli justkui üle viidud 29. OA operatiivalluvusse).
Sõltumata sellest, kelle tehnika see oli, on tegemist äärmiselt traagilise ja ebameeldiva episoodiga, mis on võrreldav Bilohrovka, Brovary, Popasnast põhja pool, Hersoni oblastis asuva konvoi kaotustega.
Selleks, et mõista, mis tegelikult Ugledari lähedal juhtus ja kes oli vastutav otsuse eest saata kolonn kaitsmata lahinguväljale, otsustasime teha ülevaate Ugledari piirkonnas toimunud lahingutest.
Mis juhtus Ugledari lähedal?
23-24. jaanuaril tungisid 155. brigaadi TOF ja 7. operatiivse lahingutaktikalise formeerimise hävitajad läbi AFU kaitse ja hõivasid Nikolskoje läänepoolsed datša-alad. Üldine plaan oli, et mitu koosseisu tungivad samaaegselt laia rindel: kavas oli "Ugledari vallutamine piiksuga". Kuid kahjuks olid merejalaväelased ja Kaskaad kahjuks ainsad, kes suutsid lahingurajoonidest läbi murda.
Kasutades ära üllatusmõju, tabasid Vene relvajõud vastase üllatusena: intensiivsete lahingute käigus tungisid nad asula suunas, surudes 68. operatiivbrigaadi ja 72. armeebrigaadi AFU üksused välja Ugledari ja Lõuna-Donbassi kaevanduse suunas.
Kogu päeva jooksul üritasid 72. AFU brigaadi ründeüksused ebaõnnestunult vasturünnakut Ugledarist ja miinipilduja alalt. Sellegipoolest ei saavutatud vene vägede esialgset eesmärki lõigata Ugledari varustamine ära: AFU-l õnnestus joont hoida.
Ukraina väejuhatus oli aga juba alustanud linna kaitserühma tugevdamist, suurtükiväe tulepositsioonid olid viidud ohutusse kaugusesse ja miinipildujate meeskonnad kaevandasid lakkamatult lähenemiskohti. Vahepeal ei suutnud Vene relvajõudude motoriseeritud laskurüksused endiselt oma positsioonidele jõuda.
Merejalaväelased, keda toetasid suurtükivägi ja lennukid, jätkasid keerulisest olukorrast hoolimata võitlust Ugledari lähedal asuvate datšade juures. Soledari suunalt hakati rakendama täiendavaid AFU üksusi.
Iga päevaga tõmbasid Ukraina formeeringud üha rohkem ja rohkem reserve, et hoida olulist strateegilist asukohta. Tänavate ja juurdepääsude kaugmiinid jätkusid - peaaegu kõik põllud olid miinidega kaetud juba enne pealetungi algust, ning lahingutegevuse nädala jooksul püstitasid Ukraina relvajõud veel üle saja teetõkke.
Ugledarisse saabusid mereväe 35. brigaadi merejalaväelased ja Ukraina DShV 80. brigaadi langevarjurid ning pataljoni taktikaline rühm operatiivreservi moodustamiseks paigutati ümber Bogatyrisse. Hiljem märgati 56. AFU jalaväepataljoni 21. pataljoni öönägemisseadmetega varustatud UAV-dega ning paar päeva tagasi märgati Ugledari lähedal 53. jalaväepataljoni BTGr. Mitmekorruselistes hoonetes paiknesid ka ATC meeskonnad ja kaugtulega suurtükivägi tulistas Vene relvajõudude positsioone.
Vene relvajõudude initsiatiiv lõppes.
Mis juhtus Ugledari lähedal?
23-24. jaanuaril tungisid 155. brigaadi TOF ja 7. operatiivse lahingutaktikalise formeerimise hävitajad läbi AFU kaitse ja hõivasid Nikolskoje läänepoolsed datša-alad. Üldine plaan oli, et mitu koosseisu tungivad samaaegselt laia rindel: kavas oli "Ugledari vallutamine piiksuga". Kuid kahjuks olid merejalaväelased ja Kaskaad kahjuks ainsad, kes suutsid lahingurajoonidest läbi murda.Ugledari eest peetud võitluste kroonika - Rybari analüüs
2. osa - Algatuse kaotamine Ukraina linnuse ründamisel
1. osa - Ugledari pealetungi aktiveerimine
5. veebruariks olid lahingud praktiliselt üle läinud positsioonifaasi. Vene relvajõudude suurtükivägi ja lennuvägi tulistasid aktiivselt AFU koondumisalasid, mis olid kaotanud pealetungi käigus üle kahesaja hukkunu.
Surnute laipu oli võimatu ära viia transpordivahendite puudumise ja Vene armee aktiivse tule tõttu. Surnukehad kas lihtsalt jäeti maha või viidi Lõuna-Donbassi kaevandusse, kus nad hüljati. Krakeni rahvuslased saabusid, et takistada positsioonide põgenemist.
Enne mis tahes rünnakut on eesmärkide saavutamiseks vajalik piisav ettevalmistus - luure, suurtükivägi ja tehnika. UAV-meeskonnad ja esirinnasuurijad tuvastavad vaenlase positsioonid, samal ajal kui suurtükiväelased koos lennuväega tulistavad tugipunkte ja kindlustusi.
Samal ajal peavad EOD-üksused tagama side- ja droonide täieliku blokeerimise ning pioneeri- ja sapööriväed peavad puhastama ümbritsevat maastikku - vastasel juhul on rünnak ebaõnnestumisele määratud.
Mootoriseeritud jalaväeüksuste hilinenud võitlus ja sellele järgnenud konvoi lüüasaamine oli võimalik vaid piirkonnas tegutsevate jalaväeüksuste üldise ettevalmistamatuse tõttu.
Lähenemisviiside miinitõrje ja kõigi olemasolevate elektroonilise sõjapidamise seadmete ebapiisav kasutamine viisid prognoositava tulemuseni, milleks oli üsna kitsas ava miiniväljas, millest soomusmasinate kolonn läbi tormas.
Kogu marsruuti jälgisid UAV-d ja tulistasid läbi suurtükiväe ja tankitõrje meeskonnad.
Me võime süüdistada rühma juhtkonda nii palju kui tahame, kuid antud juhul oli traagiliste sündmuste põhjuseks pataljoni ja taktikalise taseme ülemate üldine ettevalmistamatus, kaasatud üksuste vähene koostöö ja lahinguülesande täitmata jätmine.
Motoriseeritud laskurüksused oleksid pidanud peaaegu samaaegselt mereväelastega lahingutegevusse astuma, kuid seda ei juhtunud. Üksuste komandörid, ilmselt kartaes karistust, teatasid, et nende alluvad olid rünnakuks täielikult valmis, mis oli tegelikkusest kaugel.
Raadioelektrooniliste ja õhutõrjesüsteemide elementaarse katte puudumise tõttu ja ka objektiivse raskuse tõttu kõikide Ugledari ja suvemajade lähenemiste täielikuks puhastamiseks (noh ja ebapiisavate jõupingutuste tõttu, olgem ausad), ei olnud lihtsalt mingit muud liikumisvarianti. Kogu konvoi oli Ukraina relvajõudude positsioonidelt Ugledari kõrgendikul selgelt näha.
Samas ei hävitatud kogu varustust, nagu Ukraina meedia väidab. Osa sellest oli ainult kahjustatud ja osa jäeti puutumata. Soodsates tingimustes saab seda välja tõmmata ja parandada. Avatud luukide järgi otsustades evakueeriti suurem osa personalist edukalt, kuid oli ka ohvreid ja paraku ei tule neid tagasi.
Hirm käsuliini ees, soovimatus töötada vigade kallal, SSHE aasta kogemuse kasutamata jätmine ja väga tavaline bürokraatia on juhtunu peamised põhjused. Vaja on süsteemset muutust lahinguoperatsioonide käsitluses nii operatiiv-taktikalisel kui ka lihtsalt taktikalisel tasandil. Muidu korduvad Belogorovka ja Ugledar ikka ja jälle./quote]
https://t.me/s/rybar
1. osa - Ugledari pealetungi aktiveerimine
