Venemaa majandus ja sanktsioonid II

[kaugeltuuriv]

Krurihhin,kes nüüd liitus ametlikult auväärse välisagentide nimekirjaga ning sai samas hoiatuse kriminaalasja kohta Roznadsorist(ta võttis seda asja huumoriga,saates Kremli omase naljasoonega pikalt),ütles,et tegelikult on naftatootjad üsna närvis.Kreml olevat andnud korralduse iga hinna eest tootmist hoida,mistõttu tangitakse hetkel kõik vabad mahutid ja tankerid täis.Mis hiljem saab on loogiline,tuleb hakata puurauke sulgema.Kuna Lääne firmad on läinud,kes oma tehnoloogiaga võisid need kiirelt uuesti taaskasutavaks teha,siis mehe sõnul valitakse need puuraugud sulgemiseks esmaselt,millest suurt enam kasu ei tule.Venelastel ei olevat lihtsalt võimalust suletud augud korralikult taaskasutusse panna.
Sama rääkis ka Peter Zeihan,hea analüütik,kes pakub Vene naftatööstusele korraliku raskusse sattumist hilissuveks,augustiks.
Krutihhini sõnul on naftatootjad ka suurte rahaliste probleemide ees.Lääne pangad ei laena ja Vene riik ise riisub nii,kui arvetele midagi kasumlikku tekib,kohe nii õelda koore ära.Ikka suure sõja nimel.

[otsija86]

Võib olla siin foorumis juba olnud ka, aga seoses 5. veebruarist alanud naftasaaduste sanktsioonidega: kui väheneb eksport raskematele fraktsioonidele (diislikütus, määrdeõlid), siis peab töötlemistehas toodangut vähendama. Häda on selles, et koos raskema fraktsiooniga toodete vähendamisele peab samaaegselt vähendama ka kergema fraktsiooniga toote (bensiin) tootmist. Bensiin läheb müüki aga põhiliselt sisemaiselt. See võib pakkumise osa vähendada ja kättesaadavusega probleeme tekitada. Kas ka tegelikult tekitab, seda muidugi ei tea (näeme tulevikus).

Ei imestaks, kui need seal ülejääva kraami mida realiseerida ei kannata kuhugile tühermaale lihtsalt suvalt maha pumpaks.

[an2]

Võib olla siin foorumis juba olnud ka, aga seoses 5. veebruarist alanud naftasaaduste sanktsioonidega: kui väheneb eksport raskematele fraktsioonidele (diislikütus, määrdeõlid), siis peab töötlemistehas toodangut vähendama. Häda on selles, et koos raskema fraktsiooniga toodete vähendamisele peab samaaegselt vähendama ka kergema fraktsiooniga toote (bensiin) tootmist. Bensiin läheb müüki aga põhiliselt sisemaiselt. See võib pakkumise osa vähendada ja kättesaadavusega probleeme tekitada. Kas ka tegelikult tekitab, seda muidugi ei tea (näeme tulevikus).

Ei imestaks, kui need seal ülejääva kraami mida realiseerida ei kannata kuhugile tühermaale lihtsalt suvalt maha pumpaks.

Hiljuti nähtud dokus Veremaa põhja alade kohta väideti, et aastas lastakse seal maha miljon barrelit toornaftat. Lekked ja avariid ning muud hooletused.

[ruger]

2 suurt Aasia puidu(toodete) eksportijat Kazahstan ja Kõrgõstan
Kui Euroopa Liit keelas vastusena Ukraina invasioonile puidu impordi Venemaalt ja Valgevenest, mis on bloki kaks suurimat tarnijat, lubas meede nende eelarvest pühkida miljardeid eurosid.

Kuid Valgevene uurimiskeskuse (BIC), Siena ja OCCRP partnerite võrgustiku uus uurimine näitab, et puiduettevõtted hiilivad nendest piirangutest kõrvale, kasutades eksitavat paberitööd, väites, et nende saadetised pärinevad Kasahstanist või Kõrgõzstanist.

Kuna paljude puittoodete hinnad tõusid pärast ELi sanktsioonide kehtestamist hüppeliselt, leidsid ajakirjanikud mitu ettevõtet, kes pakuvad avalikult Venemaa ja Valgevene puidu kohta valedokumentide esitamist, et nende kliendid saaksid seda Euroopas ebaseaduslikult müüa.

Paberil on ELi puiduimport kahest Kesk-Aasia riigist pärast sanktsioonide jõustamise algust kasvanud 445 000 euro väärtuselt aastatel 2020 ja 2021 ainuüksi 2022. aasta juunist oktoobrini üle 30 miljoni euroni. Ometi on Kasahstanis või Kõrgõzstanis vähe metsi – puud katavad vähem kui 6 protsenti nende maastikust – ja mõlemad lõpetasid enamiku puiduliikide ekspordi 2021. aasta lõpus.
https://vsquare.org/how-banned-russian- ... to-the-eu/

[an2]

https://www.youtube.com/watch?v=0Zt4lbO ... 0%90%D0%9D

Nädala eest Krutihin rääkis, et suletud puuraukudest suudetakse elustada ehk ainult 20%. Rosatomi sanktsioneerimiseda tekib raskusi. Liiga sügavale ennast kaevanud turule ja tema välja söömine võtab kuni kümme aastat aega. Liiga spetsiifiline tehnoloogia. Verelastel on nafta ja gaasiga tegelikult pupu, sest maailmas on aru saadud, et ka ilma selleta on võimalik hakkama saada.

[hjl85]

https://twitter.com/visegrad24/status/1 ... jBbI8tBddg

Serbian President Aleksandar Vucic says Serbia will soon have to impose sanctions against Russia due to strong pressure from the West.

He said that he will do it in the right moment and that “it’s not months away.”

[Renegate87]

Suht ebatavaline analüüs inglise keeles:
https://meduza.io/en/feature/2023/02/08 ... -paradoxes
Pealkiri: Paljususe kriis ja teised vastuolud

Siin on suht palju mida lahti võtta ja võiks tõlkida aga mõned nopped:
Kriis tekib tavaliselt kaubavahetuse puudujäägi ajal. Selle näiteid võib näha Kreekas 2010. aastate alguses, Argentinas 2001. aastal ja paljudel muudel juhtudel, kus kaks tegurit kattuvad: suur kaubavahetuse puudujääk ja kapitali (krediidi) sissevoolu peatumine. Venemaal oli olukord põhimõtteliselt erinev, sest ühelt poolt oli riigil veel võimalus rahvusvahelistel turgudel laenata, kuid teisalt puudus selleks vajadus. See eristas Venemaad teistest riikidest; tal polnud põhjust võtta kasutusele kärpemeetmeid, mida riigid tavaliselt kasutavad raha sissevoolu lõppedes ja kaubandusbilansi puudujäägis. Vene valitsusel ei olnud vaja järgida kokkuhoiupoliitikat (kui palku ja pensione alamakstakse või vähendatakse), et tulla toime kas kaubandus- või eelarvepuudujäägiga. Venemaal oli olukord vastupidine – valitses tohutu välisvaluuta sissevool, ometi oli võimatu osta palju importkaupu.

Nagu selgub, ei piisa ekspordisanktsioonide puudumisel nii finants- kui ka impordisanktsioonidest, et majandust lühiajaliselt seiskuda. See ei tähenda, et sanktsioonid ei tööta või oleksid ebatõhusad. Selle asemel peaksime esitama endale olulise küsimuse: kas sanktsioonid olid need kehtestanud lääneriikide seisukohalt tõhusad? Kahjuks ei ole sellele kiiret vastust. Üks on aga selge, impordi- ja finantssanktsioonide kombinatsioon (ekspordi sanktsioonide puudumisel) ei ole suutnud finantskriisi esile kutsuda. Vastupidi, see konkreetne kombinatsioon on selle tegelikult ära hoidnud. Eksport on tekitanud raha sissevoolu, kuid seda pole kuhugi kulutada ning selle tulemusena pole tekkinud rahastamisdefitsiiti. See tähendab, et ei ole vaja kehtestada kokkuhoiumeetmeid, mille sarnaseid Euroopas aastatel 2010–2012 suurte raskustega ellu viidi.

Kui kehtestataks ekspordisanktsioonid, peaks riik nende sanktsioonidega toimetulemiseks “laenama”. Sissetulekuallikad oleksid ära lõigatud, ainsaks alternatiiviks oleks laenuvõtmine. Kuna praegusel hetkel pole Venemaal põhjust laenu võtta, on praeguste finantssanktsioonide mõju piiratud.

Võttes arvesse eelmainitud olukorda, tundub mulle, et pärast Ukraina sissetungi oli otsus kehtestada lääneriikide poolt Venemaa-vastased teatud sanktsioonid poliitiliselt motiveeritud. Lõppkokkuvõttes ei suutnud rakendatud sanktsioonid finantskriisi esile kutsuda. Impordisanktsioonid töötavad aeglaselt ja süstemaatiliselt Venemaa tootmispotentsiaali vähendamise nimel, kuid ei ole viinud ägeda kriisini. Üldiselt saame nüüd aru, et impordisanktsioonide eesmärk on osaliselt kompenseerida finantssanktsioonide mõju, samas kui ekspordisanktsioonid, vastupidi, suurendavad neid (selle nähtuse teoreetilise selgituse leiate Dmitri Muhhini artiklist). See ei tähenda, et impordisanktsioonid ei tööta, küll aga leevendavad finantssanktsioonide võimalikku kriisiefekti, vähendades siseturu valuutadefitsiiti.

Paradoksid:
Õhus ripub ka teine oluline küsimus: miks polnud pankrottide jada? Mõningaid lepingurikkumisi esines, sealhulgas näiteks kõigi Venemaa lennukite liisingulepingute rikkumisi. Kuid see juhtus väljaspool Venemaad, see tähendab, et Venemaa jättis Iiri firmad maksejõuetuks. Miks aga ei tekkinud Venemaa majanduses maksejõuetuse lainet, mis oleks viinud ettevõtete sõnu: "Meie majandusolud on muutunud, me ei saa enam palka maksta?" Põhimõtteliselt oleks võinud tekkida lepingurikkumiste laine – aga kui mõnda lepingut tõepoolest rikuti, siis miks teised seda eeskuju ei järginud?

Sellele küsimusele pole raske vastust leida: raha. Majanduses ringles juba palju raha. Lepingute rikkumine on mõttekas siis, kui raha napib või see on otsas; kui majandus on rahaga üle ujutatud, on võimalik jätkata "tavalist äri", kuigi oli mitmeid lepinguid, mis sõja tõttu kannatasid.

Tööturg on veel üks näiline paradoks. Nagu andmetest võib näha, lõpetasid mõned ettevõtted toodete valmistamise: näiteks on paljud masinatööstused kandnud kahjumit 80 protsenti või rohkem. Raske on seletada, kuidas terve majandussektor võib lihtsalt kuude kaupa töötamise lõpetada, ilma et see mingisugust kriisi esile kutsuks. Miks me ei näinud tööpuuduse andmetes hüppeid? Ilmselgelt on osa ettevõtteid kolinud osalise tööajaga tööle, kuid siiski tahaks näha probleemi ulatust, et mõista, kuidas olukorras, kus nii paljud tehnoloogiaettevõtted on tootmise lõpetanud, pole tööpuuduse andmed hüppeliselt kasvanud.

Tööturu olukord on mõnevõrra mõistatus. Suure tõenäosusega valitseb turuväline tasakaal, mis on seletatav asjaoluga, et jällegi on majanduses endiselt raha ringlemas; Valitsus jagas 2022. aasta esimestel kuudel ettevõtetele päris palju toetusi otse eelarvest. Inimesed suutsid oma töökohad hoida. Kuid milline oli selle mõju väiksematele ettevõtetele? Kui suurettevõtted suudavad oma tööhõivepoliitikat riigiga kooskõlastada, siis miks me ei näinud väiksemate ettevõtete koondamiste tõttu tööpuuduse tõusu? Tööturul toimunule ja mehhanismidele, mis seda nähtust kompenseerisid, pole lihtsat seletust.

Teine paradoks on see, kuidas see kõik SKT-s summeerub. On mitmeid tööstusharusid, mis on tootmist vähendanud 30–90 protsenti, kuid SKP langes vaid 3 protsenti. Võimalik, et nendel tööstusharudel on riigi tootmisstruktuuride suuremas pildis täita väga väike roll, kuid see tundub ebatõenäoline või isegi hoomammatu.

Lisaks on artiklis lühidalt ka valuuta kursist juttu.

[Renegate87]

https://notesfrompoland.com/2023/02/10/ ... u-embargo/
Poola saab endiselt 10% naftast Venemaalt, tunnistab minister, süüdistades EL-i embargo puudumist

Mõned lõigud Eesti keeles:
Venemaa ärileht Vedomosti teatas, et Poola oli jaanuaris EL-i suurim Vene nafta importija, edestades Slovakkiat, Tšehhi Vabariiki ja Ungarit (mis on Poolast palju väiksemad riigid).
------------------
Opositsioonisaadikud küsitlesid eile (09.02.23) parlamendis Małeckilt (riigivaraministri asetäitja Maciej Małecki), miks Venemaa nafta jätkuvalt Poolasse voolab.

Aseminister märkis, et Orlen on vähendanud importi võimalikult suurel määral, kuid ei saanud kaugemale minna, riskimata sellega, et peab maksma oma lepingute rikkumise eest kahjutasu. Ta ütles, et üleeuroopalise embargo kehtestamine on opositsiooni "Brüsseli kolleegide ülesanne".

[Renegate87]

Väike põlveotsas tehtud analüüs minult kui sanktsioonide skeptikult
(Trollidel ja lahmijatel palun oma arvamus endale jätta. ignoreerin seda nii või naa, eriti kui midagi asjalikku pole öelda)

Hoolimata pea 1 aasta, kui madala intensiivsusega konflikt arenes kuumaks konfliktiks, on sanktsioonid ainult osaliselt oma eesmärke täitnud, eriti kui uskuda peavoolu lügenpresse lugusid. Embargo Venemaa ekspordile ei pea 100% (vaata eelnevat postitust, Poola nafta kauplemist) ja sellega on siiani palju probleeme. Miks? Sest Euroopas pole piisavalt gaasi, naftat jne ning kaubandussidemed on Venemaaga kaunis tugevad, hoolimata ukrainlaste tunnetest.
Oleg Itskhoki Meduzas postitatud artikkel toob välja paljusid tahke Venemaa anomaaliaid täis majandusest. Ta mainib artiklis järgmist:
"See ei tähenda, et sanktsioonid ei tööta või oleksid ebatõhusad. Selle asemel peaksime esitama endale olulise küsimuse: kas sanktsioonid olid need kehtestanud lääneriikide seisukohalt tõhusad? Kahjuks ei ole sellele kiiret vastust." - ei ole väga konkreetne ja isegi pehmelt ütleb.
Ma ei tea kuidas keskmisele sanktsioonide toetajale see jupp kõlab aga mulle torkas pähe kaks mõtet (peale teiste eelnevaid artikleid lugedes).
1. Kõlab nagu "sanktsioonid töötavad ja on kahjulikud Venemaale" on võrreldavad "palvetamine viib annab jumaliku õnnistuse". See, et siin tuleb mingi piir kontrollimiseks ületada, pole oluline. Lihtsalt kes kontrollima läheb, see sealt enam tagasi ei tule ehk enamik selle jutu rääkijaid ei adu millega on tegemist.
2. Millal me järgmise loo saame Eesti meedias, et midagi mis peaks sanktsioonide alla kuuluma teoorias, ei kuulu praktikas?
Isegi kahtluse seadmine kellegi või millegi peale nagu Alexelaga juhtus Augustis 2022 (https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/a ... imekirjas/) paistab meil meedias olevat kalevi all.

Huvitav olukord on üldiselt. Tänu sanktsioonide propagandale, nende mõningane tühistamine paneks praegused "liidrid" naeruväärsesse olukorda kuigi saadav tulu kuluks marjaks ära nii meie enda sõjatööstusel ning riigikaitse ehituses kui ka otseses Ukraina toetamises kas finantsvahenditega või siis neile sõjavarustust ostes. Ma loodan, et sanktsioonide kehtestamisega meile endile pole rohkem kahju tehtud sest nagu Itskhoki kirjutab "otsus kehtestada lääneriikide poolt Venemaa-vastased teatud sanktsioonid oli poliitiliselt motiveeritud." ehk majanduslik loogika on kohati sekundaarne.

[ermot]

Teine paradoks on see, kuidas see kõik SKT-s summeerub. On mitmeid tööstusharusid, mis on tootmist vähendanud 30–90 protsenti, kuid SKP langes vaid 3 protsenti. Võimalik, et nendel tööstusharudel on riigi tootmisstruktuuride suuremas pildis täita väga väike roll, kuid see tundub ebatõenäoline või isegi hoomammatu.

Lisaks on artiklis lühidalt ka valuuta kursist juttu.

Suur riik, sõltumatu rahandussüsteem, odav toore, sõjakassa suured varud ja massiivne rahatrükk. Oleme ausad, Venemaa on millekski sarnaseks valmistunud aastaid ja majandussanktsioone oskasid nad oodata küll. No ja lõpuks anname vastasele au, operatiivselt ja tulemuslikult on suudetud majandust juhtida. Ärgem unustagem, salastamine ja väärinfo levitamine. Meie enda teadlased on siin kohati väga segaduses, see üks infosõja viise. Lisaks ehk ka ressursside parem kontroll, vargust ei saa hetkel väga lubada ja ka sealt välja pigistatud lisaväärtus võib olla arvestatav.

Tühi kott ei seisa püsti ja küll see laks ära käib. Mida kauem venib, seda valusam tuleb. Seniks saab rusikaga vastu rinda taguda ja joodikuid-kriminaale tapale saata. Pole just kursis, aga aastaga superinflatsioonini jõuda on ka vähe optimistlik. Eelkõige pigistatakse ju sõjakasssa rahastajaid ja kaitsetööstust, me siinkandis sellised humaansed. Ehk tavakodaniku elukvaliteeti ei ole otse rünnaku alla pandud. Kõik see , mis kaitsetööstust puudutab, on rangelt salastatud. Me ei tea, mis olukord seal valitseb.

Ja kui veel meenutada, siis sisenes USA II MS majanduskriisis, väljus sealt aga tugevamana kui kunagi varem. Saksamaa lõi ennem seda oma majanduse mürtsuga käima, I MS järgne majanduslangus pöörati edukaks vallutussõjaks. Iisrael kasvas peale Yom Kippuri sõda regionaalses suurjõuks. Tundub, et sõjaline on kohati ka positiivne mõju majandusele. Ehk on venelased sellestki midagi õppinud.

[ruger]

Orkide kalatööstuse olukorrast sanktsioonide osas kirjutab eestinen.fi.
On palju asju, mida pakendilt teada ei saa. Seda, millise riigi lipu all sõitev laev on kala püüdnud ja millise riigi vetest? Kas kala on rahvusvahelistes vetes võrku püütud? Ja mis riikides on kala olnud, kus seda on töödeldud?

Venemaa on üks maailma suurimaid kalatootmisriike. Eelmisel aastal sõitis maailmameredel kokku 828 Venemaa kalalaeva.
https://eestinen.fi/2023/02/ullatav-ava ... dagi-muud/

[Welldone&FBI]

Väike põlveotsas tehtud analüüs minult kui sanktsioonide skeptikult
(Trollidel ja lahmijatel palun oma arvamus endale jätta. ignoreerin seda nii või naa, eriti kui midagi asjalikku pole öelda)

Hoolimata pea 1 aasta, kui madala intensiivsusega konflikt arenes kuumaks konfliktiks, on sanktsioonid ainult osaliselt oma eesmärke täitnud, eriti kui uskuda peavoolu lügenpresse lugusid. Embargo Venemaa ekspordile ei pea 100% (vaata eelnevat postitust, Poola nafta kauplemist) ja sellega on siiani palju probleeme. Miks? Sest Euroopas pole piisavalt gaasi, naftat jne ning kaubandussidemed on Venemaaga kaunis tugevad, hoolimata ukrainlaste tunnetest.
Oleg Itskhoki Meduzas postitatud artikkel toob välja paljusid tahke Venemaa anomaaliaid täis majandusest. Ta mainib artiklis järgmist:
"See ei tähenda, et sanktsioonid ei tööta või oleksid ebatõhusad. Selle asemel peaksime esitama endale olulise küsimuse: kas sanktsioonid olid need kehtestanud lääneriikide seisukohalt tõhusad? Kahjuks ei ole sellele kiiret vastust." - ei ole väga konkreetne ja isegi pehmelt ütleb.
Ma ei tea kuidas keskmisele sanktsioonide toetajale see jupp kõlab aga mulle torkas pähe kaks mõtet (peale teiste eelnevaid artikleid lugedes).
1. Kõlab nagu "sanktsioonid töötavad ja on kahjulikud Venemaale" on võrreldavad "palvetamine viib annab jumaliku õnnistuse". See, et siin tuleb mingi piir kontrollimiseks ületada, pole oluline. Lihtsalt kes kontrollima läheb, see sealt enam tagasi ei tule ehk enamik selle jutu rääkijaid ei adu millega on tegemist.
2. Millal me järgmise loo saame Eesti meedias, et midagi mis peaks sanktsioonide alla kuuluma teoorias, ei kuulu praktikas?
Isegi kahtluse seadmine kellegi või millegi peale nagu Alexelaga juhtus Augustis 2022 (https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/a ... imekirjas/) paistab meil meedias olevat kalevi all.

Huvitav olukord on üldiselt. Tänu sanktsioonide propagandale, nende mõningane tühistamine paneks praegused "liidrid" naeruväärsesse olukorda kuigi saadav tulu kuluks marjaks ära nii meie enda sõjatööstusel ning riigikaitse ehituses kui ka otseses Ukraina toetamises kas finantsvahenditega või siis neile sõjavarustust ostes. Ma loodan, et sanktsioonide kehtestamisega meile endile pole rohkem kahju tehtud sest nagu Itskhoki kirjutab "otsus kehtestada lääneriikide poolt Venemaa-vastased teatud sanktsioonid oli poliitiliselt motiveeritud." ehk majanduslik loogika on kohati sekundaarne.

Oh jumal, kuhu foorum on auväärse adminni Kriku juhtimisel jõudnud. Kallis ksf, kas sa saad aru, et see mis sa kirjutad, on nö "lihtsalt pläma"?? Millistest sanktsioonidest sa kirjutad??? Kas tõesti ei suuda mingit konkreetikat asjasse luua?? Täiesti kohutav. Millest sa kirjutad? Millistest sanktsioonidest? Kõigist, osadest, teistest osadest? Millest?

[HAT]

Kui vene SKP -st kaotab 2-3% lihtsa universaalmäärde WD-40 turult kadumine sanktsiooni tulemusel - see riik kaua ei püsi.

Tõlkes «WD-40 tarnimise keeld on absoluutne ja arusaamatu absurd. Me ei salli selliseid piiranguid ja esitame kaebused rahvusvahelistele kohtutele," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova briifingul.
https://edglow.livejournal.com/168195.html

[Kriku]

Oh jumal, kuhu foorum on auväärse adminni Kriku juhtimisel jõudnud.

Adminn on ikka Toomas nagu kogu aeg, aga mis adminn siia üldse puutub???

[ruger]

Šveitsi pank Credit Suisse arestis orkide riigipanga ja firmade rahad. Tundub, et Šveits hakkab lõpuks UKR toetajaks-selgelt avaldatakse siin survet nii lääneriikide, kui kohalike firmade poolt.
Swiss bank Credit Suisse has frozen Russian assets worth more than $19 billion, Sonntags Zeitung reports. This is more than the amount of $8 billion, which is officially (known) blocked by the Swiss authorities.
https://twitter.com/NOELreports/status/ ... 1818405889