Enne, kui hakkad siin "põlveotsas" midagi analüüsima, jagad ehk laiemale üldsusele ka infot selle kohta, millised need sanktsioonide eesmärgid on ja millised pidanuks sanktsioonide kehtestajate kava kohaselt olema sanktsioonide tulemused praeguseks hetkeks? Selleta pole su jutul mingit mõtet.Renegate87 kirjutas: ↑12 Veebr, 2023 18:33 Väike põlveotsas tehtud analüüs minult kui sanktsioonide skeptikult
(Trollidel ja lahmijatel palun oma arvamus endale jätta. ignoreerin seda nii või naa, eriti kui midagi asjalikku pole öelda)
Hoolimata pea 1 aasta, kui madala intensiivsusega konflikt arenes kuumaks konfliktiks, on sanktsioonid ainult osaliselt oma eesmärke täitnud, eriti kui
Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Sanktsioonidega on see häda, et valdav enamus sõnavõtjaid ei ole tegelikult lugenud sanktsioone kehtestanud alusdokumente (mina pole ka enamust lugenud). Samal ajal maalib meedia pilti "eile kehtestati tootegrupile X sanktsioonid - nüüd VFs enam majandusharu Y ei eksisteeri". Reaalsuses kehtestatakse sanktsioonid aga stiilis "alates kuupäevast A (tüüpiliselt 3-6 kuu kaugusel) ei tohi sõlmida uusi lepinguid tootegrupile B". Vanade lepingute täitmine on lubatud. Vahetult enne kuupäeva A käib tõenäoliselt veel ekstra liigutamine, et varusid tekitada jne. Selle kõige pealt oodata, et VF-i majandus mõne kvartaliga kokku kukub, on pehmelt öeldes lollakas.
Teine teema on VF-i ametlik statistika. Kui usutav on 2-3% majanduslangust olukorras, kus pea 0,5M meest on erakorraliselt püssi alla pandud ja hinnanguliselt pea teist samapalju kodumaalt lahkunud (seejuures viimased valdavalt üle keskmise panustanud)? VFil olid võrdlemisi suured reservid ja neid majandusse peale pritsides on küll võimalik vältimatut mõnda aega edasi lükata aga vältimatu on siiski vältimatu.
Teine teema on VF-i ametlik statistika. Kui usutav on 2-3% majanduslangust olukorras, kus pea 0,5M meest on erakorraliselt püssi alla pandud ja hinnanguliselt pea teist samapalju kodumaalt lahkunud (seejuures viimased valdavalt üle keskmise panustanud)? VFil olid võrdlemisi suured reservid ja neid majandusse peale pritsides on küll võimalik vältimatut mõnda aega edasi lükata aga vältimatu on siiski vältimatu.
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3897
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Tuletan ka meelde, et tõsised naftasanktsioonid hakkasid kehtima alles detsembri alguses (ja teine ports veebruari alguses). Detsembris kehtima hakanud sanktsioonide pealt juhtus nõnda, et eelarvetulud kukkusid poole võrra. Annaks kõigevägevam, et see olukord püsiks.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
vähemalt empiirilisel vaatlusel tundub, et sanktsioonid vägagi toimivad.
Sisuliselt on seeriaviisiline masinaehitus s.h sõjatehnika tööstusharu lõpetanud tegevuse. Eriti valdkonnad, mis vajavad lääne komponente.
Majandusharudes, kus tootmine jätkub, ei ole see samuti väga jätkusuutlik. Kasutusel olevad lääne tööpingid, robootika jms vajavad tipptasemel hooldusi, uueendusi, varuosi. Jah mõnda üksikut komponenti võib ju uruaugu kaudu sisse smuugeldada (tehes sellest ka tohutu PR-võidu), aga suurriigi tööstust niiviisi jätkusuutlikult toimimas ei hoia.
Energiakandjate müügis on neil täielikult kadunud initsiatiiv - kui Euroopas said nad dikteerida hindu/tootmismahte jms, siis Hiinas-Indias on nad väikevenna rollis. Samasugusel kujul ja tingimustel aga EUsse neil enam tagasi asja ei ole - uued ja stabiilsemad tarnekanalid on leitud, taasavastatud kohalikud tootmisvõimekused (kasvõi tuumaenergeetika renessanss) jne.
Ka ei suudeta kasutusele võtta uusi maardlaid (puudub nii vajalik investeeringuraha kui ka sobivad kohalikud tehnoloogiad). Seega kuivab tulevikus ka energiakandjate müük paratamatult kokku ja tõuseb tootmise omahind.
Lähiaastatel saab venelaste tehnoloogiline võlg ja -mahajäämus järsult suurenema. Isegi kui sõda homme lõppeks, ei ole võimalik jätkata sealt, kus enne pooleli jäädi. Hädad, mille huilo oma riigile tõmbas, on pikemaajalised ja kestavad veel aastakümneid.
Venemaa enda PR üritab täna paaniliselt tõestada, kuidas sanktsioonid ei toimi ja EU saab palju valusamalt pihta, kui nemad. Sellist valesõnumit ei tohi lasta meil levima.
Sisuliselt on seeriaviisiline masinaehitus s.h sõjatehnika tööstusharu lõpetanud tegevuse. Eriti valdkonnad, mis vajavad lääne komponente.
Majandusharudes, kus tootmine jätkub, ei ole see samuti väga jätkusuutlik. Kasutusel olevad lääne tööpingid, robootika jms vajavad tipptasemel hooldusi, uueendusi, varuosi. Jah mõnda üksikut komponenti võib ju uruaugu kaudu sisse smuugeldada (tehes sellest ka tohutu PR-võidu), aga suurriigi tööstust niiviisi jätkusuutlikult toimimas ei hoia.
Energiakandjate müügis on neil täielikult kadunud initsiatiiv - kui Euroopas said nad dikteerida hindu/tootmismahte jms, siis Hiinas-Indias on nad väikevenna rollis. Samasugusel kujul ja tingimustel aga EUsse neil enam tagasi asja ei ole - uued ja stabiilsemad tarnekanalid on leitud, taasavastatud kohalikud tootmisvõimekused (kasvõi tuumaenergeetika renessanss) jne.
Ka ei suudeta kasutusele võtta uusi maardlaid (puudub nii vajalik investeeringuraha kui ka sobivad kohalikud tehnoloogiad). Seega kuivab tulevikus ka energiakandjate müük paratamatult kokku ja tõuseb tootmise omahind.
Lähiaastatel saab venelaste tehnoloogiline võlg ja -mahajäämus järsult suurenema. Isegi kui sõda homme lõppeks, ei ole võimalik jätkata sealt, kus enne pooleli jäädi. Hädad, mille huilo oma riigile tõmbas, on pikemaajalised ja kestavad veel aastakümneid.
Venemaa enda PR üritab täna paaniliselt tõestada, kuidas sanktsioonid ei toimi ja EU saab palju valusamalt pihta, kui nemad. Sellist valesõnumit ei tohi lasta meil levima.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Kas CNC seadmetega seotu on sanktsioneeritud? Ainuke mida leidsin oli Taiwani poolt verelastele kehtestatud täielik ekspordi keeld seadmetele ja instrumentidele.gooligan kirjutas: ↑13 Veebr, 2023 9:14 vähemalt empiirilisel vaatlusel tundub, et sanktsioonid vägagi toimivad.
Sisuliselt on seeriaviisiline masinaehitus s.h sõjatehnika tööstusharu lõpetanud tegevuse. Eriti valdkonnad, mis vajavad lääne komponente.
Majandusharudes, kus tootmine jätkub, ei ole see samuti väga jätkusuutlik. Kasutusel olevad lääne tööpingid, robootika jms vajavad tipptasemel hooldusi, uueendusi, varuosi.
-
- Liige
- Postitusi: 61
- Liitunud: 01 Juul, 2022 11:25
- Kontakt:
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Mõne tähelepanekud ksf Renegate87 poolt toodud postitustele artikli https://meduza.io/en/feature/2023/02/08 ... -paradoxes kohta.
Millest nüüd alustada… Artikkel, mille ksf Renegate siia postitas. Hästi, kõigepealt tõlge. Kahjuks selliseid asju tõlkida inglise keelest otse eesti keeled suhtkoht võimatu. Tõlkes läheb “palju kaduma”! Teiseks, kui juba tõlkida, siis kogu artikkel, milleks tirida sealt välja osasid ja osad tõlkimata jätta, a`la valin need, mis sobivad ainult minu seisukohtadega, mis ei, need jätan välja??
Muidugi, ma ei ole majandusteadlane ja see, mis kirjutan, on ainult minu nägemus või arvamus või oskus aru saada, mida seal kokku kirjutatud.
Aksioom. Majandust ei saa peatada või viia ta järsu seiskumiseni. Isegi kui 2 inimest kasvõi miljonist teevad omavahel mingit vahetust, kasvõi vahetavad asju oma vahel, siis ka see on juba majandustegevus. Seega kui kirjutada, et sanktsioonide eesmärk oli peatada või seisata Vene majandustegevus, siis on see eksitamine, demogoogia jne. “Eksimine on inimlik, eksitus on kuratlik..”
Teine põhiline punkt, millele ksf Renegat nagu püüab panna rõhku, et sanktsioonid on poliitiliselt motiveeritud. Ma isegi ei saa aru, mis ta sellega tahab öelda või kirjutada. Sanktsioonid ongi poliitiliselt motiveeritud, isegi kui need on majanduslikud, finantsilised jne. Ja seda just riikide tasemel. Praegu ju kirjutame nendest, riikide poolt kehtestatud sanktsioonidest oma riigi firmadele, asutustele, finantsorganisatsioonidele, et nad piiraks tegevust teise riigi samasuguste organisatsioonidega, antud juhul siis Venemaaga. Need näitavad suhtumist sellesse, mida Venemaa teeb. Ilmselt ksf soovib mõningate sanktsioonide tühistamise sooviga näidata seda, et see, mis Venemaa teeb, on õige tema arvates moraalselt, eetiliselt ja santsioone peaks vähendama või ära muutma?
Artikkel ise. Autor muidugi teada tuntud majandusringkondades, auväärne! Kuid kohe alguses kirjutab ta, et tavalised majandusteooriad Vene majanduse kohta ei kehti, õigemini neid on keeruline kasutada või need ei toimi korralikult. Vene riik on kasutanud majandusolukorra stabiliseerimiseks mehhanisme, mida tavalises, Euroopa mõistes, riigis ei saa kasutada. Näiteks kevadine jäiga raharingluse ja finantskontrolli kehtestamine Keskpanga poolt, seda saab kehtestada ainult autoritaarses riigis. Lisaks muidugi majandusmudel, kus eksporditulud ületavad impordi kulusi. Ja nii kaua, kui maavarade müügist saadav tulu, eksport, on suurem kui import, on seda majandust raske või keeruline seiskuma sundida. Teine suur teema on ju dünaamika, ajaline skaala, kuidas sanktsioone on kehtestatud. Kõik see on pikaajaline protsess, kehtestatakse, vaadatakse, kuidas toimib, kehtestatakse uued jne. Kõigeks selleks läheb aega kooskõlastamiseks, kokkuleppimiseks, järeleandmisteks mingites punktides jne. Kuid Venemaa saab vastata nendele, õigemini pareerida sanktsioonide mõju, peaaegu koheselt, totalitaarse riigi omapära!!
Miks sanktsioonid pole suutnud nii suurt mõju avaldada, kui neid kehtestades loodeti või tegelikult, kuskil ajakirjanduses kirjutati? Võtame kasvõi Vene toornafta müügi, ekspordi eelmine aasta. Hinnad olid ju kõrged ja terve eelmine aasta ei olnud mingit keeldu nafta ekspordiks Euroopasse. Sanktsioonid hakkasid kehtima alles detsembri alguses. Ja see, et need hakkavad kehtima, ajas omakorda hinna ülesse, kuna turul oli kartus või ootus, et toornafta puhul tekkib defitsiit. Ei tekkinud ja hinnad stabiliseerusid. Ja ometi on ju otsuse vastuvõtmisest sanktsioonide kehtestamisest kuni nende reaalse toimima hakkamise vahel kuudepikkune vahe. Ja kõik see jätab tavalisele inimesele mulje, et midagi ei toimi, ei tööta need sanktsioonid! Ja samal ajal suurenesid Venemaa eksporditulud ressursside müügist.
Seda tööturu osa sealt artiklist ma ei hakka isegi kommenteerima. Autor lihtsalt ei saa aru Vene tööjõu turu eripäradest, kas ta ei tea või ei mahu need tema vaatevälja. Või ei sobi need tema mudelitesse.
Kokkuvõtvalt annab ta hinnangu ainult minevikule, mis on toimunud. Hinnangu, kus on mõjud ja vastas mõjud, kus ühed oma eetiliste või moraalsete tõekspidamiste järgi võtavad vastu poliitilisi sanktsioone, teine pool püüab aga nende sanktsioonide mõju vähendada omapoolsete vastusammudega jne. Ajaskaala on aasta pikkune ja mille jooksul tõsised sanktsioonid on kehtinud ainult kuu.
Nafta ja gaasi puhul on muidugi veel see, miks need hakkavad alles mõju avaldama, on logistika. Venemaa ei suuda tänu oma nigelale infrastruktuurile rohkem sadamate kaudu välja viia, kui ta seda juba teeb. Ida pool on häda et raudtee, BAM, läbilase seab oma piirid. Euroopa suunal aga sadamatele häda ka raudteega, kuna on ju vaja veel palju muud vedada, näiteks sõjatehnikat. Ja midagi kiirelt nende piirangutega isegi autoritaarne Venemaa ei suuda ette võtta, sest vaja aega. Nii nad otsivadki igat väiksematki võimalust, kuulutavad edusammudest et hakkame, teeme, küll varsti lahendame jne.
Omaette suur teema on muidugi, mis saab edasi… See aga täiesti eraldi teema.
Millest nüüd alustada… Artikkel, mille ksf Renegate siia postitas. Hästi, kõigepealt tõlge. Kahjuks selliseid asju tõlkida inglise keelest otse eesti keeled suhtkoht võimatu. Tõlkes läheb “palju kaduma”! Teiseks, kui juba tõlkida, siis kogu artikkel, milleks tirida sealt välja osasid ja osad tõlkimata jätta, a`la valin need, mis sobivad ainult minu seisukohtadega, mis ei, need jätan välja??
Muidugi, ma ei ole majandusteadlane ja see, mis kirjutan, on ainult minu nägemus või arvamus või oskus aru saada, mida seal kokku kirjutatud.
Aksioom. Majandust ei saa peatada või viia ta järsu seiskumiseni. Isegi kui 2 inimest kasvõi miljonist teevad omavahel mingit vahetust, kasvõi vahetavad asju oma vahel, siis ka see on juba majandustegevus. Seega kui kirjutada, et sanktsioonide eesmärk oli peatada või seisata Vene majandustegevus, siis on see eksitamine, demogoogia jne. “Eksimine on inimlik, eksitus on kuratlik..”
Teine põhiline punkt, millele ksf Renegat nagu püüab panna rõhku, et sanktsioonid on poliitiliselt motiveeritud. Ma isegi ei saa aru, mis ta sellega tahab öelda või kirjutada. Sanktsioonid ongi poliitiliselt motiveeritud, isegi kui need on majanduslikud, finantsilised jne. Ja seda just riikide tasemel. Praegu ju kirjutame nendest, riikide poolt kehtestatud sanktsioonidest oma riigi firmadele, asutustele, finantsorganisatsioonidele, et nad piiraks tegevust teise riigi samasuguste organisatsioonidega, antud juhul siis Venemaaga. Need näitavad suhtumist sellesse, mida Venemaa teeb. Ilmselt ksf soovib mõningate sanktsioonide tühistamise sooviga näidata seda, et see, mis Venemaa teeb, on õige tema arvates moraalselt, eetiliselt ja santsioone peaks vähendama või ära muutma?
Artikkel ise. Autor muidugi teada tuntud majandusringkondades, auväärne! Kuid kohe alguses kirjutab ta, et tavalised majandusteooriad Vene majanduse kohta ei kehti, õigemini neid on keeruline kasutada või need ei toimi korralikult. Vene riik on kasutanud majandusolukorra stabiliseerimiseks mehhanisme, mida tavalises, Euroopa mõistes, riigis ei saa kasutada. Näiteks kevadine jäiga raharingluse ja finantskontrolli kehtestamine Keskpanga poolt, seda saab kehtestada ainult autoritaarses riigis. Lisaks muidugi majandusmudel, kus eksporditulud ületavad impordi kulusi. Ja nii kaua, kui maavarade müügist saadav tulu, eksport, on suurem kui import, on seda majandust raske või keeruline seiskuma sundida. Teine suur teema on ju dünaamika, ajaline skaala, kuidas sanktsioone on kehtestatud. Kõik see on pikaajaline protsess, kehtestatakse, vaadatakse, kuidas toimib, kehtestatakse uued jne. Kõigeks selleks läheb aega kooskõlastamiseks, kokkuleppimiseks, järeleandmisteks mingites punktides jne. Kuid Venemaa saab vastata nendele, õigemini pareerida sanktsioonide mõju, peaaegu koheselt, totalitaarse riigi omapära!!
Miks sanktsioonid pole suutnud nii suurt mõju avaldada, kui neid kehtestades loodeti või tegelikult, kuskil ajakirjanduses kirjutati? Võtame kasvõi Vene toornafta müügi, ekspordi eelmine aasta. Hinnad olid ju kõrged ja terve eelmine aasta ei olnud mingit keeldu nafta ekspordiks Euroopasse. Sanktsioonid hakkasid kehtima alles detsembri alguses. Ja see, et need hakkavad kehtima, ajas omakorda hinna ülesse, kuna turul oli kartus või ootus, et toornafta puhul tekkib defitsiit. Ei tekkinud ja hinnad stabiliseerusid. Ja ometi on ju otsuse vastuvõtmisest sanktsioonide kehtestamisest kuni nende reaalse toimima hakkamise vahel kuudepikkune vahe. Ja kõik see jätab tavalisele inimesele mulje, et midagi ei toimi, ei tööta need sanktsioonid! Ja samal ajal suurenesid Venemaa eksporditulud ressursside müügist.
Seda tööturu osa sealt artiklist ma ei hakka isegi kommenteerima. Autor lihtsalt ei saa aru Vene tööjõu turu eripäradest, kas ta ei tea või ei mahu need tema vaatevälja. Või ei sobi need tema mudelitesse.
Kokkuvõtvalt annab ta hinnangu ainult minevikule, mis on toimunud. Hinnangu, kus on mõjud ja vastas mõjud, kus ühed oma eetiliste või moraalsete tõekspidamiste järgi võtavad vastu poliitilisi sanktsioone, teine pool püüab aga nende sanktsioonide mõju vähendada omapoolsete vastusammudega jne. Ajaskaala on aasta pikkune ja mille jooksul tõsised sanktsioonid on kehtinud ainult kuu.
Nafta ja gaasi puhul on muidugi veel see, miks need hakkavad alles mõju avaldama, on logistika. Venemaa ei suuda tänu oma nigelale infrastruktuurile rohkem sadamate kaudu välja viia, kui ta seda juba teeb. Ida pool on häda et raudtee, BAM, läbilase seab oma piirid. Euroopa suunal aga sadamatele häda ka raudteega, kuna on ju vaja veel palju muud vedada, näiteks sõjatehnikat. Ja midagi kiirelt nende piirangutega isegi autoritaarne Venemaa ei suuda ette võtta, sest vaja aega. Nii nad otsivadki igat väiksematki võimalust, kuulutavad edusammudest et hakkame, teeme, küll varsti lahendame jne.
Omaette suur teema on muidugi, mis saab edasi… See aga täiesti eraldi teema.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Tjah, eks ta ole. Mäng on keeruline, aasta otsa on nutikamad riigiametnikud üle maailma üritanud Venemaa hapnikukraane kinni keerata ja seda nii, et iseendale väga kahju ei teeks. Kohati on see õnnestunud, kohati mitte. Meil siin kellelgi pole eriti aega hakata näpuga sanktsioonides järge ajama ja siis Vene meedia infomürast leidma märke nende mõjust. Veel hullem, sõltumatute allikate kaudu trianguleerima, mis võiks olla tõelähedane ja mis mitte.
Mina lähtun lihtsast printsiibist: rumal on see, kes protsessi ennast püüab juhtida; tark on see, kes mõjutab protsessi mõjutavaid tegureid. Targa lähenemise miinus on see, et see võtab aega. No ei ole "pole inimest, pole probleemi" tüüpi kiire lahendus, mis rahu maa peale toob ja inimesed õnnelikuks teeb. Jätkuvalt väidan, et see on parem ja tõhusam, umbes nagu HIMARS lahinguväljal. Milleks oodata ära, kuniks kahurikuul UAF-i kaevikuserval plahvatab? Targem on see panna plahvatama ennem seda, soovitavalt koos vaenuliku transpordivahendi või logistikakeskusega. Nüüd võib tõesti skeptiku kombel küsida- kas HIMARSist on ikka kasu? Rindel ju paugutamine käib edasi?!? Pane siis kael pakule ja väida, et võit on lähemal kui kunagi varem. Kui palju, ei jäta skeptikud küsimata. No oma kolm kilomeetrit kindlasti, eks ole.
Ole nüüd hiromant...
Kahju muidugi, et Venemaal sõjakassa juba otsas ei ole. Keegi ei keela kõige kõvematel meie hulgast minna ja see raha venelastelt ära võtta. Polegi nii lihtne, mis? Mis siis teha? Käed rüpes istuda ka ei saa, liiga lähedane teema, et ennast mugavalt tunda. Tähtis on, et tehaksegi seda, mida osatakse ning otseselt eludega riskimata. Kas saaks enamat? Kindlasti saaks, ole hea mees ja paku välja.
Ja kõike eelpooltoodut arvesse võttes- küsida tuleb ja kahelda tuleb ka. Teed punktist A punkti B on harva sirgjoonelised nagu matemaatikatunnis. Kusagil tuleb hoogu maha võtta, kusagil pööre teha, kusagil kiirust tõsta, muidu kohale ei jõua. Väsitav ja tüütu on, nõus. Ei saa lõdvaks lasta ja otse põrutada. Parem siiski kui sirgjooneliselt kraavi põrutada.
Mina lähtun lihtsast printsiibist: rumal on see, kes protsessi ennast püüab juhtida; tark on see, kes mõjutab protsessi mõjutavaid tegureid. Targa lähenemise miinus on see, et see võtab aega. No ei ole "pole inimest, pole probleemi" tüüpi kiire lahendus, mis rahu maa peale toob ja inimesed õnnelikuks teeb. Jätkuvalt väidan, et see on parem ja tõhusam, umbes nagu HIMARS lahinguväljal. Milleks oodata ära, kuniks kahurikuul UAF-i kaevikuserval plahvatab? Targem on see panna plahvatama ennem seda, soovitavalt koos vaenuliku transpordivahendi või logistikakeskusega. Nüüd võib tõesti skeptiku kombel küsida- kas HIMARSist on ikka kasu? Rindel ju paugutamine käib edasi?!? Pane siis kael pakule ja väida, et võit on lähemal kui kunagi varem. Kui palju, ei jäta skeptikud küsimata. No oma kolm kilomeetrit kindlasti, eks ole.

Kahju muidugi, et Venemaal sõjakassa juba otsas ei ole. Keegi ei keela kõige kõvematel meie hulgast minna ja see raha venelastelt ära võtta. Polegi nii lihtne, mis? Mis siis teha? Käed rüpes istuda ka ei saa, liiga lähedane teema, et ennast mugavalt tunda. Tähtis on, et tehaksegi seda, mida osatakse ning otseselt eludega riskimata. Kas saaks enamat? Kindlasti saaks, ole hea mees ja paku välja.
Ja kõike eelpooltoodut arvesse võttes- küsida tuleb ja kahelda tuleb ka. Teed punktist A punkti B on harva sirgjoonelised nagu matemaatikatunnis. Kusagil tuleb hoogu maha võtta, kusagil pööre teha, kusagil kiirust tõsta, muidu kohale ei jõua. Väsitav ja tüütu on, nõus. Ei saa lõdvaks lasta ja otse põrutada. Parem siiski kui sirgjooneliselt kraavi põrutada.
No one said survival was fun.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Hitler viis saksamaa majanduse kuristiku äärele - laenu oli võetud palju ja rohkem ei tahetud anda. Järgmiseks sammuks valis Hitler Euroopa vallutamise ja üle võetud riikide kullavarud päästsid saksamaa majanduse kokku kukkumisest. Laenuraha najal saab majandust elavadada, aga mingi piirini.
Kitsaskohaks on veel ka naftatankerite puudus. Euroopa kütusevajaduse rahuldamiseks toovad on nüüd tankereid vaja rohkem kui varem ja venemaa saab oma nafta transportimiseks kasutada neid tankereid, mis on üle jäänud. Nad on kokku ostnud vanemaid tankereid ja loodavad, et nendega saab venemaa naftat üle maailma transportida.Welldone&FBI kirjutas: ↑13 Veebr, 2023 11:46 Nafta ja gaasi puhul on muidugi veel see, miks need hakkavad alles mõju avaldama, on logistika. Venemaa ei suuda tänu oma nigelale infrastruktuurile rohkem sadamate kaudu välja viia, kui ta seda juba teeb. Ida pool on häda et raudtee, BAM, läbilase seab oma piirid. Euroopa suunal aga sadamatele häda ka raudteega, kuna on ju vaja veel palju muud vedada, näiteks sõjatehnikat.
Viimati muutis alari, 13 Veebr, 2023 13:14, muudetud 1 kord kokku.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
asi, mida lääne analüütikud kipuvad tihtilugu unustama, on see et enamus Venemaa majandusest toimib naturaalmajandusena. Inimesed on niiviisi harjunud toimetama ja see teeb nad palju immuunseks igasugu välistele mõjutusteguritele, kui läänes arvata osatakse. Oma kapsas-tomat kasvab aiamaal, naabri-Vasja remondib Zhigulid. Korteri-toasooja jms eest hoolitseb majavalitsus ja mure puhul kirjutatakse heale tsaarile.
Ehk tavainimesel puudub igasugune pangalaen, autoliising, välispass ning sularahavajadus on minimaalne, välisreisist ei osata unistadagi.
Riigi asi on tagada, et baasvajadused oleks taskukohased (korter, küte, viin, suitsud, põhitoiduained). Ja sedasi venelasel meeldibki vireleda põlvest-põlve kuskil nimeta asulas, omi kurke-tomateid-kartuleid kasvatades ja metsast seeni korjates. Aga vähemalt jääb nii piisavalt aega kurku niisutada ja televiisorit vaadata.
Putinit võib ühe koha pealt ka "kiita" - ka siis kui majandusel (loe maavarade müügis) läks hästi, ei jaganud ta seda rikkust rahvaga. Pigem koguti raha sõjafondi või oligarhide arvele. Ehk rahvas polegi paremat elu maitsta saanud ja elustandard on olnud s..t läbi aja. Seega ei osata paremast unistada ega möödunut taga nutta.
Moskva-Piiteri eliit on riigi suurust arvestades suht pisike ja neile jõutakse igal ajal piisavalt maksta ning välismaiseid puhkuseid lubada. Kui mitte Euroopas, siis nt Aasia piirid on neile tänagi valla.
Küll on sanktsioonidel otsene mõju riigi rahvusvahelisele konkruentsivõimele s.h sõjalisele. Kuhjuv tehnoloogiavõlg jätab nad arenenud riikidest järjest rohkem maha, nõuka-aegne sõjaväe massi-efekt, mis peaks seda asendama, erodeerub Ukrainas uskumatu kiirusega. Riigi tähtsus maailmapoliitikas- ja majanduses on taandunud kuskile aafrika-huntade tasemele (just see on viimane bastion, millistega nende välisministeerium aktiivselt tegeleb). Ükski tsiviliseeritud riik ei soovi venelaste delegatsioone võõrustada veel vähem nendega koostööd teha.
Ja mul on tunne, et just see võibki osutuda putini rezhiimi achilleuse kannaks. Venelane on nõus kannatama senikaua, kuni nad on maailmaareenil tõsine tegija või neid vähemalt kardetakse ja austatakse (ka spordil on siin oluline roll - just seetõttu ei tohiks vene armeesportlasi lubada tavavenelasele hingetoitu jagama). Praegu pole kumbagi. Üle päeva tuumarelvaga vehkimine jätab neist mulje pigem granaadiga mängivatest ahvidest. Ja venelase uhkus põhjakoreastumist pikas perspektiivis alla ei neelaks.
Ehk tavainimesel puudub igasugune pangalaen, autoliising, välispass ning sularahavajadus on minimaalne, välisreisist ei osata unistadagi.
Riigi asi on tagada, et baasvajadused oleks taskukohased (korter, küte, viin, suitsud, põhitoiduained). Ja sedasi venelasel meeldibki vireleda põlvest-põlve kuskil nimeta asulas, omi kurke-tomateid-kartuleid kasvatades ja metsast seeni korjates. Aga vähemalt jääb nii piisavalt aega kurku niisutada ja televiisorit vaadata.
Putinit võib ühe koha pealt ka "kiita" - ka siis kui majandusel (loe maavarade müügis) läks hästi, ei jaganud ta seda rikkust rahvaga. Pigem koguti raha sõjafondi või oligarhide arvele. Ehk rahvas polegi paremat elu maitsta saanud ja elustandard on olnud s..t läbi aja. Seega ei osata paremast unistada ega möödunut taga nutta.
Moskva-Piiteri eliit on riigi suurust arvestades suht pisike ja neile jõutakse igal ajal piisavalt maksta ning välismaiseid puhkuseid lubada. Kui mitte Euroopas, siis nt Aasia piirid on neile tänagi valla.
Küll on sanktsioonidel otsene mõju riigi rahvusvahelisele konkruentsivõimele s.h sõjalisele. Kuhjuv tehnoloogiavõlg jätab nad arenenud riikidest järjest rohkem maha, nõuka-aegne sõjaväe massi-efekt, mis peaks seda asendama, erodeerub Ukrainas uskumatu kiirusega. Riigi tähtsus maailmapoliitikas- ja majanduses on taandunud kuskile aafrika-huntade tasemele (just see on viimane bastion, millistega nende välisministeerium aktiivselt tegeleb). Ükski tsiviliseeritud riik ei soovi venelaste delegatsioone võõrustada veel vähem nendega koostööd teha.
Ja mul on tunne, et just see võibki osutuda putini rezhiimi achilleuse kannaks. Venelane on nõus kannatama senikaua, kuni nad on maailmaareenil tõsine tegija või neid vähemalt kardetakse ja austatakse (ka spordil on siin oluline roll - just seetõttu ei tohiks vene armeesportlasi lubada tavavenelasele hingetoitu jagama). Praegu pole kumbagi. Üle päeva tuumarelvaga vehkimine jätab neist mulje pigem granaadiga mängivatest ahvidest. Ja venelase uhkus põhjakoreastumist pikas perspektiivis alla ei neelaks.
-
- Liige
- Postitusi: 7853
- Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
- Kontakt:
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Esimesed tulemused on juba ka jaanuari kohta teada,niipalju,kui Vene opositsioon on suutnud välja uurida.Jaanuaris suurenesid riigi kulud 58 protsenti ja tulud kahanesid sissetulekutes 34 protsendini,mis numbrites väljendus miinusena -25 miljardit ruublikut.Meenutan,et detsembri miinus oli vist -7 miljardit ruublikut.Seega juba jaanuaris on sisuliselt kahjum suurenenud kolm korda.
Hetkel nagu Potapenko lausus on seda sealt rahvuslikust fondist võimalik veel katta aga too tema hinnangul sulab nüüd nagu kevadene lumi.Ekspertide sõnul suur juaanide müük oligi sellest jaanuari august tekkinud,et katta kärisenud vahet.
Kui palju seal nüüd täpselt on,vist salastatud aga Guriev pakkus,et augustiks on see fond tühi summadest.
Tuubis oli huvitav ca.tund aega kestnud Gurievi loeng Šveitsi ühes suuremas ülikoolis,selle aasta oma,kus lahati Vene majanduse seisu aastal 2021 ning kuidas see võis mõjutada Kremli otsust sõjaks.
1.Venemaal olid väga suured valuutavarud,madal inflatsioon,tõusev sissetulek naftast ja gaasist ning mis olulisem,väga madal võlakoormus.See,tema arvates pani Kremlit uskuma,et kiire sõda on võimalik ning riik kannatab ka võimalikud sanktsioonid ära a la lihtsalt oleks pikendatud Krimmi sanktsioone.
2.Moskvas ei uskunud keegi Kiievi vastuhakule ja üllatusena tuli tegelikult kohene välisvaluuta arvete blokeerimine Lääne poolt.
3.Puudus igasugune usk,et Lääne tehnoloogiakompaniid lähevad minema,just eriti gaasi ja naftasektorist.Usuti raudselt,et Lääs ei katkesta selle ostuga või teevad piiranguid,enamgi veel panustati nafta hinna tõusule ja sellega ka suuremale kasumile.
Ma ise usun,et nälga venelased ei jää,selline majanduse kurnamine on pikema sanktsioonireziimi teema,küll aga olen Gurieviga nõus,et esmane suurem oht Venemaale on inflatsiooni kontrolli all hoidmine.Nagu me nubritest näeme läheb see üsna raskemalt ja mingil momendil tekib murdepunkt,Potapenko arvates on otsustavad kevadkuud.Kui selleks ajaks ei suudeta sõda võita ning on selge,et lisaraha saab vaid rahatrüki ja ettvõtetele kohustusliku sõjaraha kehtestamisega,siis on inflatsiooniga jamad majas.Potapenko sõnul on huvitav vaadata,kuidas seadusest lähtudes pensioneid peaks indekseerutama ehk siis tõstma,Tema usub,et,kui asjad on perspektiivis nirud,siis tõstetakse vaid sümboolselt just,kui seadust täites.
Tuubis oli ka selle Vene asutuse juht,kelle alla kuulub nii sõjatööstus,kui lennundus.Mul on nimi peast läinud aga vist refereeriti teksti Kommersandist.Mees ei olnud rahul sellega,et innovatsiooni tegelikult Venemaal ei toimu.Põhjuseid tõi ta ette palju,nagu osade võimekate inimeste lahkumine läände(üllatus üllatus),haridussüsteemi puudulikus,kust ei tule peale korralikult noori(ise nad on selle pesse lasknud) ja välismaised sanktsioonid(poleks vaja olnud sõda alustada).
Juba see näitab seda,et mingis mõttes on nad peadpidi puu vahel kinni.
Kindlasti ei lagune ka koheselt Läänest ostetud pingid,need peavad ikka korralikult kolm neli aastat ka ilma hoolduse ja uue tarkvarata vastu aga küsimus on kui kaua?
Ühesõnaga suuremates linnades suudavad nad fassaadi hoida aga muus osas on huvitav arengut näha.Infrastruktuur,elamumajandus,maapiirkonnad ning väikelinnad.Seal peaks lagunemine hakkama esimesena pihta.
Hetkel nagu Potapenko lausus on seda sealt rahvuslikust fondist võimalik veel katta aga too tema hinnangul sulab nüüd nagu kevadene lumi.Ekspertide sõnul suur juaanide müük oligi sellest jaanuari august tekkinud,et katta kärisenud vahet.
Kui palju seal nüüd täpselt on,vist salastatud aga Guriev pakkus,et augustiks on see fond tühi summadest.
Tuubis oli huvitav ca.tund aega kestnud Gurievi loeng Šveitsi ühes suuremas ülikoolis,selle aasta oma,kus lahati Vene majanduse seisu aastal 2021 ning kuidas see võis mõjutada Kremli otsust sõjaks.
1.Venemaal olid väga suured valuutavarud,madal inflatsioon,tõusev sissetulek naftast ja gaasist ning mis olulisem,väga madal võlakoormus.See,tema arvates pani Kremlit uskuma,et kiire sõda on võimalik ning riik kannatab ka võimalikud sanktsioonid ära a la lihtsalt oleks pikendatud Krimmi sanktsioone.
2.Moskvas ei uskunud keegi Kiievi vastuhakule ja üllatusena tuli tegelikult kohene välisvaluuta arvete blokeerimine Lääne poolt.
3.Puudus igasugune usk,et Lääne tehnoloogiakompaniid lähevad minema,just eriti gaasi ja naftasektorist.Usuti raudselt,et Lääs ei katkesta selle ostuga või teevad piiranguid,enamgi veel panustati nafta hinna tõusule ja sellega ka suuremale kasumile.
Ma ise usun,et nälga venelased ei jää,selline majanduse kurnamine on pikema sanktsioonireziimi teema,küll aga olen Gurieviga nõus,et esmane suurem oht Venemaale on inflatsiooni kontrolli all hoidmine.Nagu me nubritest näeme läheb see üsna raskemalt ja mingil momendil tekib murdepunkt,Potapenko arvates on otsustavad kevadkuud.Kui selleks ajaks ei suudeta sõda võita ning on selge,et lisaraha saab vaid rahatrüki ja ettvõtetele kohustusliku sõjaraha kehtestamisega,siis on inflatsiooniga jamad majas.Potapenko sõnul on huvitav vaadata,kuidas seadusest lähtudes pensioneid peaks indekseerutama ehk siis tõstma,Tema usub,et,kui asjad on perspektiivis nirud,siis tõstetakse vaid sümboolselt just,kui seadust täites.
Tuubis oli ka selle Vene asutuse juht,kelle alla kuulub nii sõjatööstus,kui lennundus.Mul on nimi peast läinud aga vist refereeriti teksti Kommersandist.Mees ei olnud rahul sellega,et innovatsiooni tegelikult Venemaal ei toimu.Põhjuseid tõi ta ette palju,nagu osade võimekate inimeste lahkumine läände(üllatus üllatus),haridussüsteemi puudulikus,kust ei tule peale korralikult noori(ise nad on selle pesse lasknud) ja välismaised sanktsioonid(poleks vaja olnud sõda alustada).
Juba see näitab seda,et mingis mõttes on nad peadpidi puu vahel kinni.
Kindlasti ei lagune ka koheselt Läänest ostetud pingid,need peavad ikka korralikult kolm neli aastat ka ilma hoolduse ja uue tarkvarata vastu aga küsimus on kui kaua?
Ühesõnaga suuremates linnades suudavad nad fassaadi hoida aga muus osas on huvitav arengut näha.Infrastruktuur,elamumajandus,maapiirkonnad ning väikelinnad.Seal peaks lagunemine hakkama esimesena pihta.
-
- Liige
- Postitusi: 2367
- Liitunud: 14 Jaan, 2011 0:37
- Kontakt:
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Pisike ülevaade orkide relvatööstuse väljavaadetest. Lühidalt siis on India nad pikalt saatnud. Ainult kopterite puhul on saatmise maht 4 miljardit dollarit. Aga need pole ainukesed asjad. https://www.moscowtimes.ru/2023/02/13/r ... tam-a33902
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Viimased paar lõiku on üsna tähelepanuväärsed:_dumbuser_ kirjutas: ↑13 Veebr, 2023 13:43 Pisike ülevaade orkide relvatööstuse väljavaadetest. Lühidalt siis on India nad pikalt saatnud. Ainult kopterite puhul on saatmise maht 4 miljardit dollarit. Aga need pole ainukesed asjad. https://www.moscowtimes.ru/2023/02/13/r ... tam-a33902
Demand for Russian weapons is also falling after the whole world saw them in action in Ukraine: the war dealt a “huge blow” to the reputation of Russian suppliers, says the president of the American Wilson Center, and former ambassador Mark Green.
“I don’t think that any country, seeing how primitive Russian bombs blow up buildings, will say: yes, this is what we need,” Greene explains (he is quoted by Newsweek ) .
In August 2022, at the Army-2022 forum, Rosoboronexport signed contracts for only $390 million. Despite the fact that President Vladimir Putin personally traveled to advertise weapons, promising "the most modern models" to Russia's allies, the volume of transactions decreased by 6 times. A year earlier , 20 contracts worth 2 billion euros were signed at the same forum .
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Kas selle kohta on akf-il uuemat statistikat ka kui stagnaaegset? Mulle tundub, et see naturaalmajanduse asi on tänapäeval ka suurel määral müüt, aga ma ei tea.gooligan kirjutas: ↑13 Veebr, 2023 13:02 asi, mida lääne analüütikud kipuvad tihtilugu unustama, on see et enamus Venemaa majandusest toimib naturaalmajandusena. Inimesed on niiviisi harjunud toimetama ja see teeb nad palju immuunseks igasugu välistele mõjutusteguritele, kui läänes arvata osatakse. Oma kapsas-tomat kasvab aiamaal, naabri-Vasja remondib Zhigulid. Korteri-toasooja jms eest hoolitseb majavalitsus ja mure puhul kirjutatakse heale tsaarile.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Naturaalmajandust hakatakse alles taastama.Minu sugulastel on ka päris korralik datša,ei kasvatanud nad midagi
seal,nüüd räägivad, et tuleb hakata maad harima.Ma soovitasin x5 maha müüa ja hobune osta kui sõjaväkke
võetakse saab oma hobusega minna за путлера.
seal,nüüd räägivad, et tuleb hakata maad harima.Ma soovitasin x5 maha müüa ja hobune osta kui sõjaväkke
võetakse saab oma hobusega minna за путлера.
-
- Liige
- Postitusi: 2367
- Liitunud: 14 Jaan, 2011 0:37
- Kontakt:
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Nojah aga hobusel on ainult 1 hobujõud ...
Imelik, et nad veel üleüldse suhtlevad.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: ri_mees ja 4 külalist