Kas hädakaitse ?

[Kriku]

Mulle pigem tundub, et tõstis ratta üles ja auto sõitis sellele otsa. Kaamera liikumine tekitab visuaalse pette, et jalgrattur viskab ratast. Mitte et see millegi poolest oluline oleks.

[alo]

Väidab, et oli hädakaitse

Ei, väitis et "nagu hädakaitse" ja "kuidagi, ütleme, et hädakaitset teha või ma ei tea".

[Kapten Trumm]

Üritamata rahvasaadikule hinnanguid anda.....
Jalgratturid ja tõuksimehed on ülbeks läinud tõesti. Eriti peale seda, kui neil lubati ülekäigurada sõites ületada (misjuhul neil pole eesõigust, erinevalt ratas käekõrval kõndides). Enamik troppe sai sellest nii aru, et neil on nüüd carte blance tuisata vasakule-paremale vaatamata sõiduteele ja kui sa julged nende kulgemist kasvõi signaalitörtsuga häirida, siis näidatakse sulle keskmist näppu.

Üks vahejuhtum oli täna hommikul Akadeemia teel, kus reguleerimata ülekäigurajal sõitnud tõuksiidioot pääses tänu järsule pidurdamisele. Tänutäheks nägin irvendavat lõusta. Hetkeks isegi mõtlesin, et järgmine kord järsku pidurdama ei hakka. Tuli kõnniteelt auto kõrvalt ja vaatamata lihtsalt keeras ülekäigurajale.

[vaoinas]

Üritamata rahvasaadikule hinnanguid anda.....
Jalgratturid ja tõuksimehed on ülbeks läinud tõesti. Eriti peale seda, kui neil lubati ülekäigurada sõites ületada (misjuhul neil pole eesõigust, erinevalt ratas käekõrval kõndides).

Ei lähe teemasse, aga ei saa ka vaiki olla.
Igal teeületusel jalgrattalt maha tulemise nõudmine oleks umbes sama idiootne, kui nõuda, et autojuht jätaks iga foori taga auto seisma ja tuleks sekundiks oma sõiduvahendist välja. Kui jalgrattal ei saa linna läbida jalgratta seljast maha tulemata, siis on viga liiklustaristus, mitte jalgrattas ja sellel sõitjas.

[Drax]

Igal teeületusel jalgrattalt maha tulemise nõudmine oleks umbes sama idiootne

Vaevalt, et asi nüüd kiusus on. Järsult ülekäigurajale keerav või sellele jalakäijast kiiremini sõitev rattur lihtsalt riskib omaenda tervise ja eluga. Kui nad suudavad mõlemat vältida sadulas istudes on kõik cocojambo.

[Dr.Sci]

Üritamata rahvasaadikule hinnanguid anda.....
Jalgratturid ja tõuksimehed on ülbeks läinud tõesti. Eriti peale seda, kui neil lubati ülekäigurada sõites ületada (misjuhul neil pole eesõigust, erinevalt ratas käekõrval kõndides).

Ei lähe teemasse, aga ei saa ka vaiki olla.
Igal teeületusel jalgrattalt maha tulemise nõudmine oleks umbes sama idiootne, kui nõuda, et autojuht jätaks iga foori taga auto seisma ja tuleks sekundiks oma sõiduvahendist välja. Kui jalgrattal ei saa linna läbida jalgratta seljast maha tulemata, siis on viga liiklustaristus, mitte jalgrattas ja sellel sõitjas.

Ma ise olen ikka ka sõitva ratturi läbi lasknud kui näen et ligineb ettevaatlikult vaatab auto suunas, võtab kiiruse maha jne... pole ka minu huvi oodata kuni nad käekõrval teed ületavad. Aga neid süüdimatud kamikadzesid on piisavalt kes lihtsalt kuskilt ilmuvad ja ette tuiskavad, need saavad korraliku signaali ja ülinapi pidurduse ehmatuse osaliseks, ja kui pidurdamine ebaõnnestub, jäävad nad ise süüdi...

[Kriku]

Palun teema juurde tagasi.

[speedsta]

https://twitter.com/NOELreports/status/ ... 0586964997
USA ja meie kultuuriruumis käsitletaks taolist olukorda arvatavasti erinevalt?

[Kriku]

Ma ei tea, mida akf kultuuriruumi all mõtleb, kuid õiguslikust seisukohast ei usu.

[ruger]

Eks see üle reageerimine selgelt on. Relv kukub röövlil käest peale esimesi laske-lükka relv eemale, mitte ära tee halastuslaske mitu tk. Selle eest võib ise kinni minna.

[alfa hotel]

Eestis kvalifitseeruks selline relvakasutus pea 100%-liselt hädakaitsepiiride ületamiseks ja tooks laskjale kaasa kriminaalvastutuse.

[Kriku]

Ma ei tahaks uskuda, et USA-s teisiti on.

[Kriku]

EE-s on ilmunud artikkel hädakaitse piiride avardumisest kohtupraktikas: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1201 ... sekaitseks , mida soovitan kõigil lugeda.

Malle sõnul iseloomustanud Kalle teda eraviisilises vestluses kui „lõdva püksikummiga tüdrukut“. Lähedal viibinu kuulis, kuidas mingil hetkel libises üle Kalle huulte ka väljend „lits“. Kui Kalle kõige kulminatsioonina tegi Mallele ettepaneku seksuaalvahekorraks, siis naisele nilbetest kommentaaridest aitas. Ta tõusis püsti ja hakkas laua taha istuma jäänud Kallet näkku peksma. Nii käte kui jalgadega.

Linnakohus mõistis Malle süüdi Kalle kehalises väärkohtlemises. Ringkonnakohus aga õigeks, põhjendades oma otsust sellega, et Malle „tegutses hädakaitses, tõrjudes tema vastu suunatud rünnet“. Kui vaidlus riigikohtuni jõudis, ei suutnud kolm sealset kohtunikku otsust langetada. Koostatud määruses tunnistati, et „läbivaatamisel tekkisid kohtukoosseisu liikmetel põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel“.

Vana Villemi pubist alanud kriminaalasi suunati riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogule, kes leidis, et „hädakaitse on õigustatud ka selliste õigushüvede kaitseks, mis ise jäävad karistusõiguse kaitsealast väljapoole“. See tähendab, et hädakaitse võib esineda igasuguse tegevuse vastu, „mis on vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva normiga. Hädakaitseseisundi tekkimise eelduseks saab olla rünne, millega rikutakse õiguslikke käitumisnorme – käske ja keelde. Välistatud on hädakaitseõiguse tekkimine ründe tõttu, mis rikub küll mõnda sotsiaalset käitumisreeglit – viisakus- või moraalinormi –, kuid ei ole vastuolus õiguskorraga.“ Samuti määratleti, et enesekaitset ei saa rakendada tegude vastu, mis on ühiskondlikult tolereeritud „ja ei ületa tavasuhtluses esineda võiva ebamugavuse piiri“. Kusjuures otsus oli vastuolus senise praktikaga. Kõigest aasta ja mõned kuud varem oli riigikohus väljendanud seisukohta, et hädakaitseks kvalifitseeruv õigusvastane tegu peab kõikidel juhtudel vastama õigusvastase teo seaduses sätestatud tingimustele.

Riigikohtu seisukohad: milliste tegevuste vastu tohib enesekaitset rakendada, milliste mitte?

Ebameeldiv pilk – enesekaitse keelatud (RK otsus 4. veebruar 2005).

Teatud trügimine rahvarohkes kohas – enesekaitse keelatud (RK otsus 4. veebruar 2005).

Märkus, millega kutsutakse teist inimest üles viisakalt käituma – enesekaitse keelatud (RK otsus 4. veebruar 2005).

Solvang – enesekaitse lubatud (RK otsus 17. märts 2022).

Artikli põhiosa käib juhtumi kohta, kus naine haaras oma mehe solvangute peale kööginoa, hakkas tema poole liikuma ja mees tõrjus teda tooliga. Lõpuks

Riigiprokuratuur tuvastas, et just sobiv ja säästvaim enesekaitseviis solvanguga tegelemiseks solvaja noaga ründamine tõenäoliselt ongi. Nad otsustasid noarünnakut käsitleva menetluse lõpetada. Seda otsust valgustavas põhistuses selgitati järgmist: „Ei saa tõsikindlalt väita, et Kati saanuks valida mõne Matit veelgi vähem kahjustava samaväärse alternatiivse kaitsevahendi, mistõttu oli kaitsetegevus säästvaim ega ületanud objektiivselt hädakaitse piire. Järelikult tuleb hädakaitse objektiivsed eeldused lugeda täidetuks.“

Kui juba noaga ähvardamine on sellises olukorras õigustatud, siis võib tulirelvaga ähvardamine ka olla.

[wolfgang]

Riigiprokuratuur tuvastas, et just sobiv ja säästvaim enesekaitseviis solvanguga tegelemiseks solvaja noaga ründamine tõenäoliselt ongi.

No jeekim, see küll terve suhtumine enam ei ole! Kui solvangu eest vastu tatti andmine veel mõneti arusaadav on siis noaga ründamine mu meelest enam kindlasti ei ole. Siit võiks tõepoolest järeldada, et ka tulirelvaga rüpndamine on sobivaim ja säästvaim viis solvanguga tegelemiseks. no näiteks mingi ahv näitab keskmist sõrme. Idee järgi on on sobivaim ja säästlikum viis pide tühjaks lasta ta masina poole? Või mis?

[MadMan]

Otsused oleksid olnud teistsugused kui Kalled ja Malled ära vahetada. Võrdõiguslikkus mu tagument.