Keldriga või keldrita

[Some]

Sohu on ehitatud terveid linnu. Näiteks Peterburg, Berliin, New Orleans, Chicago jne...

[Kriku]

Supilinnas vanasti keldrid ujusidki. Osa ujub vahel siiamaani.

[Kapten Trumm]

Sohu on ehitatud terveid linnu. Näiteks Peterburg, Berliin, New Orleans, Chicago jne...

Meil on täisehitamata maad piisavalt, et ei ole vaja taolise jamaga tegeleda.
Ka Vargamäel ehitati mäe otsa, millest muidu talu nimi selline.
Lihtsalt täna raha räägib, minge sõitke Ülemiste taha Järvekülla, palju te sealses Ülemiste soos "endisaegseid" hooneid näete? Kõik puha 2000+ ehitatud.

Äriliselt on kõik mõistetav, soisevõitu lage heinamaa maksabki vähem kui kuiv männimets. Aga need pärastised probleemid jäävad enamasti omanike ja valla kanda, ärimehed on selleks ajaks oma projektifirma ammu likvideerinud.

[Kriku]

Turg otsustab. Palun teema juurde tagasi.

[Kapten Trumm]

Kuna täna normid ei nõua majale keldri ehitamist (ega mitte isegi piisavalt sügava lintvundamendi ehitamist), siis neid kerge konstruktsiooniga plaatvundamendil ühekordseid maju on edukalt võimalik kasvõi Sirtsu sohu ehitada. Kui seda teha ajal, mil veetase on murupinnast juba 50 cm allpool (selline koht suvel on selgelt soostunud), siis ei teki ka ehituslikke raskusi.

Et turg reguleerib, ei ole päris õige. Rumalavõitu linnainimene, kes ei oska ise tihti haamrit peos hoida ja karastunud kinnisvara/ehitusärikad pole sugugi võrdsed vastased. Esimest peab kuidagi ikka toetama, sest kokku keeratud jama jääb pärast ehituse 2a garantiiaja lõppu ja "projektifirma" likvideerimist ostja enda ja omavalitsuse kanda.

[A4]

Vabandust, et selle juurde siiski veel korra tagasi tulen – et juttu jätkuks! – aga tahaks nüüd ikkagi kaitsta meie tänast vabade kodanike vaba riiki ning igaühe enda vastutust (versus „tark riiklik plaan“), sest see on lõpuks seotud ka selle keldri-teemaga selles mõttes, et äkki ei pea alati ootama ja eeldama, millal riik sulle „kelder-varjendi“ ehitamise kohustuse ette kirjutab, vaid iga indiviid võiks ka ise vabatahtlikult nende asjade peale mõelda enne kui sadu tuhandeid eurosid oma eluaseme alla investeerib.

Aga kui nende põllupealsete külade juurde tagasi tulla, siis põhjus, miks neid külasid „soistele põldudele“ ikka rajatud on ja rajatakse ka edaspidi, tulenebki lõpuks sellest, et meie ühiskond ja majandus on võrreldes ENSV aegadega õnneks muutunud. On põhjus, miks veel 1980. aastatel pidid kõik vabad maalapid Eestimaal olema täis kas vilja, kartulit või karjamaid; ja oli põhjus, miks toona kodanikud individuaalselt ei saanud eriti valida ja otsustada kuhu nad omale krundi soetavad ja mida sinna peale ehitavad.

On ka väga head põhjused, miks Tallinna lähedased põllud on viimase 20 aastaga neid kinnisvaraarendusi täis ehitatud, ja enamus nendest põhjustest on tegelikult positiivsed: inimestel on piisavalt vaba raha (või laenuvõimet) ja majanduslikku heaolu, et endale individuaalmajapidamine soetada – omaniku ja peremehetunde värk. Inimestel on valikuvabadus osta-ehitada endale maja mitte sinna, kuhu „planeerib“ riik või oblast, vaid sinna, mis endile tundub meeldivaim, suurele linnale, töökohale jms asjadele kõige lähedam. Tallinna ümbritsevad omavalitsused on huvitatud sellest, et nende vallas elaks rohkem noori, lastega, maksujõulisi elanikke, kes aitavad jõukust Tallinnast välja viia (mis sest, et mitte väga kaugele). Kas „drenaažiprobleemide“ maandamiseks peakski Tallinn laienema vaid „üksikutel küngastel-kõrgendile“ või hoopis üldse Pandivere kõrgustiku suunas?

Edasi – olen iseenesest täitsa nõus, et 1990. aastatel ja 2000. aastate esimesel kümnendil valitses planeerimises, omavalitsuste suutslikkuses ja asjaajamises paras kaos ning nii eraomanikud kui arendajad tegid tihti nii nagu neile kõige kiirem-parem-odavam tundus. Täitsa nõus – bardakk oli kohati väga suur, seesama Peetri küla uusarendused olid pidevalt „vee all“. Aga veelkord – sinu viidatud viimane sellekohane uudis oli vist aastast 2010 ehk 13 aasta tagusest ajast. Viimastel aastatel pole ma vanematel külas käies enam sellist „suurvett“ sealsetes arendustes märganud.

Kuidas selliste asjade kordumist täna välditakse või olemuslikult vältida saab? Ei ole vaja suurt riiklikku „maa-asulate“ plaani ja suunist ehitada elamuid vaid liivasele pinnasele või kõrgendikele. Kui omavalitsus X on huvitatud sellest, et suure linna maksujõulisi kodanikke oma territooriumule meelitada – ja asukoha poolest meeldivaim asukoht on endine kolhoosi uputav juurviljapõld, siis peaks see esmajoones olema sellesama valla kohustus ja huvi kas rajada sinna ise korralik drenaaž ja/või nõuda (ja kontrollida) seda arendajalt. Jah – päeva lõpuks peavad selle kinni maksma otse või kaude elanikud ise – aga see ongi vabade kodanike vaba valik, et kus nad elada tahavad ja kui palju nad selle eest maksma on nõus. Lõpuks maksavad nad selle drenaaži ikka ise ühte või teistpidi kinni, on ju nii?

Ja mis puudutab vajadust kuidagimoodi „kaitsta rumalavõitu linnainimest, kes ise pole kunagi haamrit käes hoidnud“, siis siinkohal võiksid vabad kodanikud ise kah natukene oma ajusid liigutada. Kui sa ikka juba oled otsustanud investeerida nt 400 000 eurot oma raha põllu peale maja ostmisesse, siis äkki oled piisavalt tark ja lisad sellele paartuhat eurot selleks, et tellida endale korralik ja arendajast sõltumatu ehitusekspertiis, kes kontrollib üle, kas maja on ikka korralikult ehitatud ning kas drenaaž peaks toimima mitte ainult arendaja brošüüri peal ja kuival südasuvel, vaid ka kevadise lumesulamise ajal. Ei pea absoluutselt igale poole jõudma riiklik ehitusinspektor või omavalitsuse spetsialist. Olid loll ja laisk ning jätsid kontrollimata – siis maksad tagantjärele kinni need vaegtööd, mis ise lasid tegemata-kontrollimata jätta. Lihtne – kodanik vastutab ja kodanik maksab.

[Fucs]

....ma pole tähele pannud ka massilist asumite rajamist ENSV perioodil näiteks dreenitud soistele põldudele (mis täna on väga levinud). ...

...Ja see eduraport, kuidas "nüüd" on drenaaziga asjad korras, ei vasta vähimalgi määral tegelikule elule. ...

...Seal Peetri kandis on justnimelt siinkandi tuntuimad käkid suudetud kokku keerata, tuleb äkki meelde?
https://www.postimees.ee/245191/rae-val ... l-uht-kula
Loomulikult, kui ehitada asum Ülemiste järve äärsesse sohu, siis juhtub asju.

N.ö. "professionaalsest huvist" vaatlesin korraks seda Kopli küla teemat...

Seal oli läbi ajaloo haritav maa ehk põld (EW saadik).
Ilmselt vesine juba ka ENSV ajal, sest 1985 rajati sinna maaparandussüsteem. Maaparandussüsteem "Nuhja I", Eesti Vabariigi poolt juba peale 1991-1992 maaparandussüsteemile välja antud koodiga 1151045000.
Selle kohta on arhiivis olemas ka aruanne: "Salu, M., 1990. Harju rajooni L. Lauristini nim. kolhoosi Nuhja kuivendussüsteemi ehitus. Ehitusgeoloogia aruanne. EGF 7202, 7"

Millalgi (ei ole aega tuhnida millal täpselt) muudab/tunnistab riik (peaks olema siis Põllumajandusamet) maaparandussüsteem "Nuhja I", kood 1151045000 "kehtetuks" (aga ka "Nuhja III", "Nuhja Soo", "Lagedi", "Saha" jpt piirkonna MPS-id).
See ilmselt toimub enne detailplaneeringu kinnitamist, sest vastasel korral ei tohiks nagu IMHO sinna ehitada.

2001 annab Rae Vallavalitsus oma erinevate korraldustega aluse ja võimaluse sinna detailplaneering (DP0086) koostada. Planeeringust saab lugeda, et ala asub ümbritsevast madalamal jpm asjakohast. Olemasolevast ja väljaehitamist vajavast drenaažist saab planeeringus lugeda LK.12 punkt 9.1 (lingil olev PDF).

Juba oktoobris 2001 (asi käib väga kiirelt) on Osaühing Geolander DP ala elamukruntideks jaganud (enne DP kehtestamist!).

10.12.2002.a. kehtestab Rae Vallavolikogu oma otsusega nr. 17 „Kopli küla Kingu, Linnu tee 7 ja Kristjani pereelamute grupi detailplaneeringu”

07. aprill 2003. a registreerib Maa-amet DP alusel moodustatud kinnistud maakatastris ja Kinnistusamet kannab kinnistusraamatusse.

....vahepeal käib äge kruntide müük ja ehitamine.

3. aprill 2010 kirjutatakse siis lehes, et seal uputab.

2023 veel keegi kusagil imestab, et kuidas küll nii läks....

[Enkus]

...
Ka Vargamäel ehitati mäe otsa, millest muidu talu nimi selline...

Kui sa juba Vargamäe sisse tõid, siis lisaks Mäe Andresele oli ka Oru Pearu...
Aga talude nimed olid paraku Eespere ja Tagapere...

[Health]

Vargamäe talud on sellele vaatamata ikkagi päris künka otsas.

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/GG66POJI

[Kapten Trumm]

2023 veel keegi kusagil imestab, et kuidas küll nii läks....

Täna räägib raadios juba Marienholmi suurarendusest Haapsalus.
Seda kohta nimetati vanasti Vasikaholm. Miks? Originaalis karjatas kolhoos sealsel märjavõitu kalda-alal noorkarja. Hiljem ehitas Lääne Kalur sinna kalatööstuse, mille käigus tuli seda soist poolsaat tublisti täita. Vasikaholmi mere (ehl lääne) poolsemal ranna alal ei olnud ühtegi elamut, elamuid lasti ehitada ainult holmi teisele, sisemaa poolsele küljele, kus uputusoht puudus.

2005 jaanuaritormi ajal käis ka sealt Kaitseliit veoautodega inimesi ära toomas, vesi oli Unimogidele stangeni. Veetõus oli vaid 2,2 meetrit.

Rahvatarkus ütleb, et sellisesse kohta elumaju ei ehitata (20 m merepiirist). Ka siis, kui 1 korruse põrand on väidetavalt 6 m merepinnast (soklikorrusel on autoparkla).

[Kapten Trumm]

Vargamäe talud on sellele vaatamata ikkagi päris künka otsas.

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/GG66POJI

Talumees võis suvel heina teha sooheinamaal, kus jalga all lirtsus, kuid maja ta sinna ei ehitanud. Maja oleks ehk saanud, aga vaja oli ka nt keldrit, maakividest lauta jne, mille rajamisega oleks probleem olnud.

[mart2]

Tegelikult ei anna see vana aja võrdlus suures plaanis eriti midagi, sest rahvastiku hulk, paiknemine ja tihedus olid midagi muud, Samuti mitmed ehitamise tehnoloogiad.
Rahvatarkus sobib, kui saad valida üksiku maja kohta 20-hektarilisel talumaal (ka siis piiravad valikut teed ja veesooned), kuid vajadusel teha uusarendus Tallinna ümbruses on hoopis teiste valikutega probleemid.

Ehitada võib mida tahes ja kuhu tahes, kui paberid korras, kuid ostja on see, kes langetab ise otsuse ja võtab riski!
Isiklik arvamus.
Hakkake nüüd mind tampima!

[Health]

Teistega võib nõustuda aga rahvastikuhulk on natukene teine tera. Natukene alla kolmesaja tuhande lisa kaasmaalase võrreldes vabariigi algusaastatega vast ei ole põhjustanud seda valglinnastumist eriti Tallinna, kuid ka Tartu ning ka veel väiksemate Eesti linnade ümbruses.

Muidugi kui aus olla siis pole see hoonestuse rajamine selleks mitteoptimaalsetesse kohtadesse ainult Eesti eripära. Kui määrab raha, regionaalpoliitika ongi hästi pealinna keskne ning kinnisvara arendused on autode, või täpsemalt maanteede, põhised siis tulemused ongi sellised.


Lisan siia ma statistikaameti rahvastikuarvu numbrid.
https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvasti ... iewLayout2

[Kapten Trumm]

Teistega võib nõustuda aga rahvastikuhulk on natukene teine tera. Natukene alla kolmesaja tuhande lisa kaasmaalase võrreldes vabariigi algusaastatega vast ei ole põhjustanud seda valglinnastumist eriti Tallinna, kuid ka Tartu ning ka veel väiksemate Eesti linnade ümbruses.

Muidugi kui aus olla siis pole see hoonestuse rajamine selleks mitteoptimaalsetesse kohtadesse ainult Eesti eripära. Kui määrab raha, regionaalpoliitika ongi hästi pealinna keskne ning kinnisvara arendused on autode, või täpsemalt maanteede, põhised siis tulemused ongi sellised.

Lisan siia ma statistikaameti rahvastikuarvu numbrid.
https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvasti ... iewLayout2

Ei olegi - jama tehakse ka mujal, üldiselt valglinnastumine ongi jama, kui suuremaid eesmärke nagu energia ja CO2 silmas pidada.
Lihtsalt asustuse planeerimise alus on tavaliselt vale - see ei tugine mitte vajadusel ja ühiskonna võimalustel, vaid arendajate majandushuvil ja ostjate edevusel. Sellistel alustel ei saagi olema mingit läbimõeldud uusasustuse loomist.

Juba lihtne loogika ütleb, et asutust tuleks luua olemasoleva asumi laiendamise või siis vähemalt kontsentrilise uuskeskuse põhimõttel, mille keskel tagatakse hädavajalikud teenused. Mitte nii et üks põlluküla, 5 km vahet ja siis järgmine.

[A4]

Teistega võib nõustuda aga rahvastikuhulk on natukene teine tera. Natukene alla kolmesaja tuhande lisa kaasmaalase võrreldes vabariigi algusaastatega vast ei ole põhjustanud seda valglinnastumist eriti Tallinna, kuid ka Tartu ning ka veel väiksemate Eesti linnade ümbruses.

Muidugi kui aus olla siis pole see hoonestuse rajamine selleks mitteoptimaalsetesse kohtadesse ainult Eesti eripära. Kui määrab raha, regionaalpoliitika ongi hästi pealinna keskne ning kinnisvara arendused on autode, või täpsemalt maanteede, põhised siis tulemused ongi sellised.

Lisan siia ma statistikaameti rahvastikuarvu numbrid.
https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvasti ... iewLayout2

Ei olegi - jama tehakse ka mujal, üldiselt valglinnastumine ongi jama, kui suuremaid eesmärke nagu energia ja CO2 silmas pidada.
Lihtsalt asustuse planeerimise alus on tavaliselt vale - see ei tugine mitte vajadusel ja ühiskonna võimalustel, vaid arendajate majandushuvil ja ostjate edevusel. Sellistel alustel ei saagi olema mingit läbimõeldud uusasustuse loomist.

Juba lihtne loogika ütleb, et asutust tuleks luua olemasoleva asumi laiendamise või siis vähemalt kontsentrilise uuskeskuse põhimõttel, mille keskel tagatakse hädavajalikud teenused. Mitte nii et üks põlluküla, 5 km vahet ja siis järgmine.

Kipub vist nüüd maailmavaateliseks vaidluseks kippuma, aga mina väidan, et valglinnastumise ja „põllukülad“ on endaga kaasa toonud justnimelt ühiskonna (õigemini kodanike) tegelikud vajadused ja võimalused. Kui inimesed Eestis (ja tegelikult kogu arenenud maailmas) tahavad esmajoones elada individuaalelamutes, siis see ongi ühiskonna normaalne vajadus. Sina ise elad ju kah miskipärast kuskil linnast väljas eramajas, kuigi „rentaablim“ oleks hoopis elada Mustamäe 4-toalises äkki? Sama moodi võimalustega – „edevuse“ eest sa endale maja ei osta, vaid ostad seda ikka raha ehk reaalse võimaluse ja võimekuse eest. Kui linnad ise on täis, siis ongi paraku loogiline areng minna linnast välja „põldudele“.

Mis planeerimist puudutab, siis jah, üht-teist saab alati paremini arendajate ja KOV-i poolt ette näha. Aga lõpuks saab ka KOV asju arendada vastavalt reaalsele elanike arvule, ja ettevõtjad tulevad lõpuks ikka sinna, kus kliendid on. Võtame kasvõi sellesama Peetri küla lähedased põllukülad. Jah – esimestel aastatel oli see pilt seal üsna hõre ja trööstitu – majad põllu peal ja punkt. Aga üsna ruttu hakkas vald sinna uusi koolimaju ehitama (tänaseks on neid seal juba kolm tükki), sh üks selline, kus kõik kohalikud elanikud saavad jõusaalis-basseinis käia. Tiinekatele on suur rulapark rajatud. Kaubandusketid on lähedale suure Selveri püsti lükanud ja teevad neid ilmselt juurde. Ettevõtjad on hakanud avama uusi söögi-joogikohti. Ühesõnaga – pole vaja enam iga asja pärast linna sõita. Normaalne elukeskkond on tekkinud. Või arvad sa tõsiselt, et vald oleks esmalt pidanud koolimajad sinna tühjade põldude peale ehitama ja siis elanikke ootama jääma? Või milline ettevõtja oleks pidanud oma äri püsti lükkama seal, kus kliente veel pole. Ühesõnaga – omavalitsus ja ettevõtjad on kah võimelised elu ja elanike vajadustega kaasas käima, mitte vastupidi.