davidsoniharald kirjutas: ↑04 Apr, 2023 14:20
Ma ei tea mehed, teil on siin kõik segi nagu pudru ja kapsad. Eriti Kapten Trummil. Üks räägib aiast, teine aia august ja kolmas millestki hoopis muust. Justkui oleks midagi kuulnud ja lugenud aga päris täpselt ka ei tea, nii et paneme huupi ja teeme omad järeldused. Niimoodi kaugele ei jõua ja võib ennast tarka mängides üsna piinlikku olukorda panna. Igasugu juutuubi haridus, kus keerulisi asju seletatakse lihtsalt on minu silmis saatanast, sest sealsed seletajad on enamasti Kapten Trummi tasemel spetsialistid. Juutuub ja suurem osa internetist on täiesti kontrollimatu info, kuhu ükskõik kes võib ükskõik mida üles panna ja lõpuks on tegemist ühe suure sõnnikuhunnikuga, kust tera leidmine on raske. Ma pean ennast lennunduses ühel väga spetsiifilisel alal spetsialistiks, ning olen vahel vaadanud juutuubi spetsialistide videosid kus nad üritavad sama asja seletada, mida mina igapäevaselt teen. Sealt leiab ikka korralikku huumorit. Huumor on see seni, kuni mingi spetsalist hakkab selle info abil lennukit hooldama. Mis tõenäoliselt toimub kuskil kolmandates riiikides.
Äkki alustate algusest ja teete selgeks, mida erinevad protsessid teevad erinevate materjalidega. Lisaks erinevate protsesside tähendused ja nimetused. Kui see on selgeks saanud, siis võite hakata infot ja videosid otsima hakata internetist ja siis on natuke rohkem lootust, et leiate ka midagi väärtuslikku. Praegune seis on selline, et kasutades valesid termineid (eelkõige toortõlked inglise keelest eesti keelde) ja jõuate infoni, mis kirjeldab hoopis teist protsessi. A'la drop forging=sepistamine. Ei tähenda. Samuti need sepistatud kolvid ja kepsud, ei ole sepistatud. Eesti keeles on sellele protsessil hoopis teine nimi. Igasugune forging ei tähenda Eesti keeles kohe sepistamist. Kuna te aga kõik sepistamiseks tõlgite siis jõuategi kuskile kolmandasse kohta omadega välja. Haritud inimene ei peaks hakkama targutama teemal, millest tal eriti teadmisi ei ole. Jube naljakas ja samas ka piinlik.
Siin on tasuta kättesaadavad raamatud väga tarkadelt meestel, kes on ala spetsialistid. Lugege need raamatud läbi ja tulege teemasse tagasi. Saate targemaks ja ei aja mingit lauslollust ka enam suust välja.
"Enne survetöötlemist (valtsimine, sepistamine, ekstrudeerimine)"
Esimesest lingist loengi, et sepis on surve töötlemine. Ma ei saa aru, millest probleem ja arusaamatused? Võisid ka 10a loenguid saada, aga kui mäletad valesti siis on see maha visatud aeg ju.
Sry, kui liiga otsekohene olin. Nohu ja jääger teevad oma töö.
Viimati muutis ahto42, 04 Apr, 2023 23:19, muudetud 1 kord kokku.
"Valutoodete ehk valandite mehaanilised omadused jäävad üldjuhul alla survetöödeldud toodete vastavatele omadustele. Seda põhjustavad valustruktuuri iseloomustavad jämeteraline struktuur, tühikud, likvatsioon ja samuti sisepinged.
Survetöötlemise teel saadud toodete eelisteks on üldjuhul soodsam struktuur, plastse
deformeerimise ehk metalli kalestumise ja sellest tulenevad paremad mehaanilised
omadused, aga ka survetöödeldud toodete sobiv kuju. Survega töötlemist pole
võimalik kasutada kõrge voolepiiriga metallisulamite korral
"
LK 317
Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Apr, 2023 14:35
Lauslollust ajab siin teemas välja peamiselt davidsoniharald.
Sepistatud ja valatud mootoriosa on välisel vaatlusel isegi eristatavad - jätame selle davidsonimehe-taolise profaani kodutööks.
Erinevalt sinust olem mina õppinud masinaehitust lausa viis aastat. Mis sul oli, kaks pehmet bakat? Andsin isegi raamatu kätte, kus õiged vastused kirjas aga kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida...
Seni oled sa siin teemas kelbast ajanud ja niisama targutanud.
Isegi selle "drop forged" teemal, mille ma eespool ümber lükkasin - jätkasid lihtsalt trollimist.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
ahto42 kirjutas: ↑04 Apr, 2023 23:16
"Valutoodete ehk valandite mehaanilised omadused jäävad üldjuhul alla survetöödeldud toodete vastavatele omadustele. Seda põhjustavad valustruktuuri iseloomustavad jämeteraline struktuur, tühikud, likvatsioon ja samuti sisepinged.
Survetöötlemise teel saadud toodete eelisteks on üldjuhul soodsam struktuur, plastse
deformeerimise ehk metalli kalestumise ja sellest tulenevad paremad mehaanilised
omadused, aga ka survetöödeldud toodete sobiv kuju. Survega töötlemist pole
võimalik kasutada kõrge voolepiiriga metallisulamite korral
LK 317
Meie lennukimehhaanik ilmselt pole piisavalt vana, et oleks lugenud nõuka aegseid raamatuid, näiteks nõuka katselendur Stefanovski mälestused. Seal kirjeldab vana, kuidas tal lennuk pikeerides "käest läks" ja kuidas ta ise oleks äärepealt koos sellega alla sadanud. Siiamaani on meeles - "piduriking, üks stabilisaatori sõlmi, oli katselennukil tehtud valu- mitte valtsmetallist (ilmselt peetigi siin silmas sepistamist). Valus on aga poorid. Pikeerides suurel koormusel ei pidanud see sõlm vastu ja lennuk kaotas juhitavuse".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ma antud juhul tsiteerisin lenduri sõnu (mälu järgi). Aga iva oli selles, et valumetallist juppe kriitilisse kohta panna ei või.
Minu arusaama järgi eksisteerivad valumetallis mõlemad probleemid - nii "nõrgem" kristallvõre kui ka valus endas sisalduvad erinevad defektid.
Eespool keegi viitab sellele TTÜ raamatule
Seda põhjustavad valustruktuuri iseloomustavad jämeteraline struktuur, tühikud, likvatsioon ja samuti sisepinged.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Apr, 2023 9:12Minu arusaama järgi eksisteerivad valumetallis mõlemad probleemid - nii "nõrgem" kristallvõre kui ka valus endas sisalduvad erinevad defektid.
Siit teema alguse juurde tagasi tulles, oled sa jätkuvalt kindel, et sepistamisel aitab kristallstruktuuri parandada pigem sepistamise protsess kui termiline töötlus?
Jah, olen. Kristallstruktuuri tihendamiseks ja selle muutmiseks toote kuju arvestavaks on vajalik väline surve. Ma võibolla ei saa kõigist nüanssidest aru, aga TTÜ loengutes sai ikka kuulatud ja tähele pandud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ka kvaliteetsemat(vähem poore) malmi annab sepistada(Just kristallse struktuuri kokkusurumiseks), aga on terasest keerulisem protsess.
Isa vanad töökaasalsed rääkisid, et uuel MAZ'il oli õlileke. Vahetati kõik tihendid, mida vahetada andis. Tuli välja, et mootoriplokk ise lekkis läbi pooride.
Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Apr, 2023 9:23
Jah, olen. Kristallstruktuuri tihendamiseks ja selle muutmiseks toote kuju arvestavaks on vajalik väline surve. Ma võibolla ei saa kõigist nüanssidest aru, aga TTÜ loengutes sai ikka kuulatud ja tähele pandud.
Aga mis siis pärast välise surve tekitamisega detaili vormimist tehakse? Kas näiteks see palju mainitud sepistatud kolb, mille kristallstrutkuur on välise surve tulemusel "tihendatud" läheb otse mootorisse või lõikusesse või tuleks seda ikka veel termiliselt töödelda ka? Ja miks?
Viimati muutis ribikardin, 05 Apr, 2023 10:42, muudetud 2 korda kokku.
ahto42 kirjutas: ↑05 Apr, 2023 10:03
Ka kvaliteetsemat(vähem poore) malmi annab sepistada(Just kristallse struktuuri kokkusurumiseks), aga on terasest keerulisem protsess.
Isa vanad töökaasalsed rääkisid, et uuel MAZ'il oli õlileke. Vahetati kõik tihendid, mida vahetada andis. Tuli välja, et mootoriplokk ise lekkis läbi pooride.
Ja mis on järeldus? Et oleks pidanud mootoriploki sepistama?
ahto42 kirjutas: ↑05 Apr, 2023 10:03
Ka kvaliteetsemat(vähem poore) malmi annab sepistada(Just kristallse struktuuri kokkusurumiseks), aga on terasest keerulisem protsess.
Isa vanad töökaasalsed rääkisid, et uuel MAZ'il oli õlileke. Vahetati kõik tihendid, mida vahetada andis. Tuli välja, et mootoriplokk ise lekkis läbi pooride.
Ja mis on järeldus? Et oleks pidanud mootoriploki sepistama?
Trollimine?
Ei, et metalli sulamil ja sulamil on vahe, st et malmil ja malmil on vahe, samamoodi nagu terasel ja terasel on vahe. Mida kokk kokku keedab, sellest sõltub lõpptulemus. Kas karastub üldse nt, kui poorne jne
ribikardin kirjutas: ↑05 Apr, 2023 10:38
Aga mis siis pärast välise surve tekitamisega detaili vormimist tehakse? Kas näiteks see palju mainitud sepistatud kolb, mille kristallstrutkuur on välise surve tulemusel "tihendatud" läheb otse mootorisse või lõikusesse või tuleks seda ikka veel termiliselt töödelda ka? Ja miks?
Sellele ühest vastust ei ole, kõik sõltub konkreetse detaili valmistamise tehnoloogiast. Termilist saab ta kindlasti, kuna jahtumis/jahutusrežiim on samuti osa termilisest töötlusest. Kui kiiresti lasta maha jahtuda, kas täiendavalt lõõmutatakse või noolutatakse või hoopis karastatakse, on iga detaili puhul erinev ning juhtub sedagi, et peale mehaaniliselt mõõtu töötlemist saab asi veel mingi termilise protsessi kaela.
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
