Õpetatud Eesti Seltsis

[Kriku]

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 13. aprillil 2022 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Liisi Veski teemal “Üldhuvi ja ühiseluline solidariteet: Poola aprillikonstitutsiooni mõjust 1937. aasta Eesti põhiseadusele ja Pätsi vaikivale ajastule”.

28. juulil 1937 võttis Rahvuskogu vastu uue põhiseaduse, mille kinnitas mõni nädal hiljem riigivanem Konstantin Päts. Kehtima hakkas põhiseadus suurte üleriigiliste pidustuste saatel 1938. aasta jaanuaris. Võimalust uut põhiseadust ette valmistada oli Päts aga otsima asunud juba vahetult pärast 1934. aasta riigipööret. Loodavale põhiseadusele leidis ta otsese eeskuju 23. aprillil 1935 vastu võetud presidentaalses Poola konstitutsioonis.

Ettekandes annan ülevaate Eesti 1937. aasta põhiseaduse kujunemisest, keskendudes selle 2. peatükile ja 1938. aasta kevadel vastu võetud täiendavatele seadustele. Vaatlen, kuidas mõjutas Eesti põhiseaduse keelt Poola põhiseadus ja selle autorite põhjendused „aprillikonstitutsiooni“ aluspõhimõtete kohta.

Näitan, et ehkki Konstantin Päts andis põhiseaduse koostamiseks esialgsed juhtnöörid ja jälgis protsessi pingsalt, kujunes põhiseaduse lõplik tekst ja tonaalsus siiski tuliste arutelude ja vastandlike vaadete pingeväljas. Rekonstrueerin mõnede Pätsi siseringi kuuluvate isikute, eelkõige Põhiseaduse koostamise erikomisjoni kuulunud Eduard Laamani ja Ado Anderkopi katsed Poola põhiseaduse mõju vähendada. Arutlen, kui tulemuslikuks võib nende tegevust pidada.

Ettekande taustal on üldisemad ja kontseptuaalsemad küsimused:

– Kas ja millisel moel kujunes 1930. aastate presidentaalne Poola Pätsi režiimi vaimseks eeskujuks? Mil määral seda mõju avalikkuses teadvustati?

– Miks võtsid mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa autoritaarsed valitsused 1930. aastatel vastu uusi põhiseaduseid ja kuivõrd võisid nad selles üksteist mõjutada?

[Kriku]

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 5. aprillil 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Toivo Kikkas teemal „Eesti sõjameeste motivatsioon aastatel 1918–1920“.

Eesti sõjameeste motiive aastatel 1918-1920 on seni käsitletud pigem lihtsustatud kujul: eestlaste põhiosa võitles maa saamise nimel ja pooldas iseseisvat Eesti Vabariiki.

Peamiselt on käsitletud rahvaväe ridades võidelnuid, jättes kõrvale vastaspoolel teeninud eestlased. Erinevaid allikaliike analüüsides saab motivatsioonist märksa mitmekülgsema ülevaate. Ettekanne pakub lisandusi motiividele, mis kannustasid eesti sõjamehi võitlema või võitlusest kõrvale hoidma.

Kõik on oodatud!

[Kriku]

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 26. aprillil 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Marika Mägi teemal „Eestlastest vasallid Saaremaal ja Põhja-Eestis? Arheoloogiline vaade 13. sajandile“.

Sellest, et 13. sajandi arheoloogiline aines Eestis ei klapi kokku peamiselt Läti Henriku põhjal kujunenud pildiga meie saatusest sel sajandil, on Eesti arheoloogias räägitud juba pikka aega. Viimastel aastatel on asutud asjaga ka konkreetsemalt tegelema. Minu viimast aastate uurimistöö on keskendunud kahele aspektile 13. sajandi Saaremaal – linnustele ja kristlikele laibamatustele. Eriti matuste osas olen kaasanud üldkontseptsiooni ka Põhja-ja Lääne-Eesti.

Ettekandes arutlen 13.-14. sajandi linnuste, matusekohtade ja kirikute üle Saaremaal ja Põhja-Eestis. Palju uudiseid on toonud kaasa viimastel aastatel võimalikuks saanud loodusteaduslikud analüüsid, eriti mis puudutavad dateeringuid. Rohkesti tähelepanu pööran laibamatustega kalmistute asukohale kultuurmaastikul, mille põhjal näib joonistuvat välja varasemast selgelt erinev kontseptsioon Eesti eliidi saatusest peale ristisõdu.

Kõik on oodatud!

[wolfgang]

Neid üritusi Zoomis/Teramsis/Skype'is üle ei kanta?

[Kriku]

Tere!

Vältimaks nii uusi akadeemilisi pahameeleavaldusi kui ka rõvedat foorumisõimu, teatan, et Marika Mägi ettekanne toimub hübriidvormis - kohapeal Jakobi 2-224 ja veebivahendusel (eeldatavasti Zoomis). Veebiülekande lingi saadan listi(desse) ja lisan ka postitusele ÕESi kodulehel (vt https://oes.ut.ee/26-04-2023-oes-koosol ... sajandile/) hiljemalt 25. aprillil.

Heade soovidega
Kristo Oks

[Kriku]

Veebivahendusel on võimalik koosolekuga liituda Zoomi lingi alt:

https://ut-ee.zoom.us/j/98361990878?pwd ... 5ZRXZ4QT09

[Kriku]

Head ÕES liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub juba kolmapäeval, 23. oktoobril 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta siia: https://teams.microsoft.com/l/meetup-jo ... d06a%22%7d)

Ettekande peab Robert Treufeldt teemal "Suurpea mereväebaas Hara lahel ja ümbruses".

Põhja-Eesti ranniku Hara lahe kohta ringleb legende seal olnud salapärasest NSV Liidu allveelaevabaasist. Mereväebaas peakorteriga Suurpea külas on seal tõesti olnud ning hõlmanud suure osa Hara lahe rannikust ja veealast, kuid allveelaevu on teadaolevalt sealt käinud läbi ainult kaks.
Baas oli loomulikult salajane, tegeleti seal NSV Liidu mereväe jaoks laevade füüsikaliste väljade (magnetväli, soojus, müra jms) ja ülikaugside uurimisega. Baasi teadustegevuse tase oli kõrge ja tehtud uurimused olid olulised kogu NSV Liidu mereväele.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist üritas nüüd juba Venemaa võtta baasi rendile, kuid Eesti pool keeldus ning Venemaa kolis baasi ära Viiburi lähedale. Eestile jäi kohati rüüstatud ja lagunev kinnisvara, millele ala olemusega tegelev Lahemaa rahvuspark on üritanud leida ka
tänapäevast kasutust.

Kõik on oodatud!

[Kriku]

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 23. aprillil 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia: https://teams.microsoft.com/l/meetup-jo ... d06a%22%7d ).

Ettekande peab Anti Selart teemal “Lätlased Eesti põlisvaenlastena. Muistsed lätlased Eesti ajalookirjutuses 1920-1940”.

Tuginedes Henriku Liivimaa kroonika tekstile toonitasid mitmed Eesti ajaloolased kahe ilmasõja vahel, et lätlased osutusid eestlaste Muistse vabadusvõitluse reeturiteks. See etteheide konnoteerus sõjakogemusega Vabadussõja päevilt, lahkhelidega liivlaste toetamise küsimuses, ja organisatoorsete raskustega Eesti ja Läti ajaloolaste koostöö korraldamisel Ulmanise autoritaarse režiimi päevil.

Kõik on oodatud!

[Kriku]

Õpetatud Eesti Selts korraldab koostöös Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia instituudiga konverentsi “Võimuvahetused ja ränded Eesti ajaloos”, kus kõneldakse rännete ja võimuvahetuste omavahelistest seostest alates 13. sajandi ristisõdadest kuni küüditamisteni nõukogude okupatsiooni algusaastatel

Konverents toimub 11. oktoobril algusega kell 10.15 Tartu ülikooli muuseumi valges saalis (Lossi 25). NB! Üritus toimub ainult kohapeal ja veebiülekannet ei tehta. Osalemine on kõigile tasuta.

KAVA:
10.15 konverentsi avamine
10.30–12.00 I sessioon: 13. sajand:
Kristjan Oad: Põhja-Eesti 1219–1241: jäljed rännetest võimuvahetuste perioodil
Mihkel Mäesalu: Sisseränne 13. sajandi Liivimaale – juhitud või juhuslik?
Erki Russow ja Arvi Haak: Kolm linna – kas ka kolm lahendust? Sisseränne 13. sajandil Riiga, Tartusse ja Tallinna ainelise kultuuri vaates

12:00–12:15 KOHVIPAUS
12:15–13:45 II sessioon: varauusaeg:
Enn Küng: Rootsi-Soome ametnikkonna ja sõjaväelaste tulek Eestisse pärast 1561. aastat
Mati Laur: Ränne ja paigalpüsimine pärast Põhjasõda
Linda Vilumets ja Ülle Aguraiuja-Lätti: Uustulnukad 18. sajandi Tallinnas – garnisoni hospidalikalmistule maetud laste lühikesed ja keerulised elulood

13:45–15:00 LÕUNA
15:00–16:30 III sessioon: Eesti Vabariik:
Eero Medijainen: Eesti ja Vene emigrandid 1918–23
Lea Leppik: Vene emigrandid Eesti riiki ehitamas
Hanna-Riin Karu: Eesti Vabariiki saabunud optandid 1920–1922: ränne, järelevalve ja andmestiku kasutamine

16:30–16:45 KOHVIPAUS
16:45–18:15 IV sessioon: Teine maailmasõda ja nõukogude okupatsioon:
Aigi Rahi-Tamm: Sundränne ühiskonna vormimise vahendina 1940. aastate küüditatute näitel.
Kaja Haukanõmm: Võimu roll Teise maailmasõjaaegses eestlaste väljarändes läände
Tõnu-Andrus Tannberg: Sõjast tagasitulek Punaarmee demobiliseerimine Eesti NSV näitel

Konverentsiteesid ja muu info leiad ürituse kodulehelt: https://ajalugu-arheoloogia.ut.ee/et/uu ... l-toimunud .