Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Fucs]

- Kuhu meil varjuda saab kui VF ründab ja hakkab pommitama?
- Meie kontseptsiooni järgi VF ei ründa.
- Aga kui ründab?
- Meie kontseptsiooni järgi siis ta ei pommita.
- Aga kui pommitab?
- Meie kontseptsiooni järgi kui pommitabki, siis hästi väikeste pommidega.

[Walter2]

Lisaks pommitab VF ainult sõjalisi objekte - seega milleks varjendid?

[Porutšik]

7. mai 2023. ETTEVAATUST ⟩ Kuressaare haigla kiirabijuht teavitab massilisest kõhutõppe haigestumise lainest Kuressaares.
Ärge kraanivett tarbige!

Kuressaare haigla EMO juht Mihkel Laidna hoiatas äsja, et Kuressaare linna piires on massiline(!) haigestumine kõhulahtisuse, oksendamise ja kõhuvaluga. Esialgse info põhjal võiks olla seotud veevärgiga.

"Kolle on selgelt lokaliseerunud Kuressaare linna piiresse.

Täpsema info saamiseni võiks hoiduda kraanivee tarbimisest. Või vähemalt keetke see läbi," kirjutas Laidna.

Mihkel Laidna selgitas Saarte Häälele, et saatis just terviseametile info enam kui paarkümmend haigestunu kohta. "Linna pealt tuleb info, et inimesed on üle ühe kõik haiged perekondade kaupa," lisas ta.

Laidna rääkis, et laupäeval kella 12-ni oli täiesti rahu ja siis hakkas inimesi EMO-sse saabuma. Kõik Kuressaarest, domineerivalt sümptomiks oksendamine, aga vähemalt pooltel inimestel ka kõht lahti ja tugev kõhuvalu. "Ei ole mingit demograafilist kattuvust - noored-vanad, mehed-naised."

Tema kinnitusel ei ole see seotud kindlasti mingi konkreetse üritusega ja haiguspuhangu põhjustas tõnäoliselt kolmapäevane veekatkestus Kuressaares, mille tagajärjel veesüsteem reostus.

Lisaks Kuressaarele on haigestumistest teada ka Orissaarest ja mujalt maapiirkondadest.

https://saartehaal.postimees.ee/7769088 ... uressaares

[parkija]

See Saaremaa veereostus käib ehk siia teemasse , veevarustus on elutähtis teenus . Kuulates täna vikerraadiost Uudis pluss nimega saadet kus rääkis saaremaa abivallavanem jäi küll kurb mulje - esmalt , et on pühapäev ja inimesed puhkavad , siis polnud kohe võtta steriilset proovinõu kuhu veeproov võtta ja üleüldse kõik saadi liikuma suure valu ja vaevaga , kuidagi väga õrn on valmisolek kriisideks . Kraanivesi ilma keetmata on siiani kõlbmatu .

Ja nagu ikka , kõik on teinud kõik asjad vastavalt protokollile ja süüdi keegi pole .

[Kapten Trumm]

Osade nn. hrustshovkade juures olid veel ka sellised väljapääsud varjenditest. Ja Brezhnevi aegsetel kortermajadel polnud enam midagi varjendi taolist leida.

Algallikast võib aru saada, et see varjend asub siiski elumajade vahel.
Õhukorstnad hoone alustele varjenditele, mille kaudu on ka varuväljapääs (saab välja roomata) on natuke teistsugused (umbes 1,5 m küljepikkusega betoonist kuubik, vinkelrauast võredega avad ülaosas. Suuruse järgi vaadates on see siiski juba peasissekäik.

[Kapten Trumm]

See Saaremaa veereostus käib ehk siia teemasse , veevarustus on elutähtis teenus . Kuulates täna vikerraadiost Uudis pluss nimega saadet kus rääkis saaremaa abivallavanem jäi küll kurb mulje - esmalt , et on pühapäev ja inimesed puhkavad , siis polnud kohe võtta steriilset proovinõu kuhu veeproov võtta ja üleüldse kõik saadi liikuma suure valu ja vaevaga , kuidagi väga õrn on valmisolek kriisideks . Kraanivesi ilma keetmata on siiani kõlbmatu .

Ja nagu ikka , kõik on teinud kõik asjad vastavalt protokollile ja süüdi keegi pole .

Kogu see case on seal veits müstiline - sellest, et mustade kätega santehnik parandas veetoru (versioon on, et mingi toruparanduse järgi tekkis) ja sellest ülelinnaline pasanteeria - ulmeline.

Et taoline olukord tekiks, peab juhtuma üks kahest, kas a) katkiste torude ühendamisel aeti torud segamini (kõrval oli nt survekanalisatsioon samas mõõdus toruga - juhtub, kui torud pole õigesti tähistatud (veetoru on sinise triibuba, survekanali toru pruuniga) või on mingi ehituse käigus torud valesti ühendatud (seda on Eestis varem ka olnud) või b) mõne veeallika (puurkaevu) juurde on jõudnud fekaalne pinnasereostus.

Toruavariisid juhtub meil igapäevaselt ja enamiku parandamine ei võimaldagi seda steriilselt teha või desoda, ometi mingeid lokaalseid pasanteeriaid sellest ei juhtu. Külm vesi pole soolekepikestele kuigi soodus keskkond ja kui neid remondiga natuke ka torusse satub, sellest nad seal kasvama ei lähe.
Selline probleemi ulatus viitab suurele kogusele reo/roiskvee sattumisele joogiveetorustikku.

[Kapten Trumm]

- Kuhu meil varjuda saab kui VF ründab ja hakkab pommitama?
- Meie kontseptsiooni järgi VF ei ründa.
- Aga kui ründab?
- Meie kontseptsiooni järgi siis ta ei pommita.
- Aga kui pommitab?
- Meie kontseptsiooni järgi kui pommitabki, siis hästi väikeste pommidega.

Päästeametile tehtud TTÜ uurimistööst võib välja lugeda, et vastane põrutab meile elurajooni kas S-300 või Kalibriga, seejuures maju tabamata. Rakett kukub alla majade vahele, 50 m majast.

[Walter2]

Kogu see case on seal veits müstiline - sellest, et mustade kätega santehnik parandas veetoru (versioon on, et mingi toruparanduse järgi tekkis) ja sellest ülelinnaline pasanteeria - ulmeline.

Väidetavalt purunes/lõhuti katkise solgitoru remondil kõrvalasuv joogiveetrass - nii lihtne see ongi.

[Kapten Trumm]

Kogu see case on seal veits müstiline - sellest, et mustade kätega santehnik parandas veetoru (versioon on, et mingi toruparanduse järgi tekkis) ja sellest ülelinnaline pasanteeria - ulmeline.

Väidetavalt purunes/lõhuti katkise solgitoru remondil kõrvalasuv joogiveetrass - nii lihtne see ongi.

Joogiveetrassis on surve sees ja vastuvoolu bakterid torusse ei lähe. Surve all välja purskav vesi peseb kõik oma teel.
Ma olen sellist avariid ka ise kogenud, kui kaablite kinnisel meetodil paigaldajad puurisid korraga vee ja kanali survetrassist läbi - mingit pasanteeriat ei tekkinud, kuigi remonditööd käisid põhimõtteliselt samas augus.

Selleks, et tekiks sadu inimesi puudutav kõhutaud, peab fekaalivett minema veetorusse ikka sadu liitreid.

[Walter2]

Kui süsteemist eraldatud aga lõhutud trassi katkised otsad vedelevad sealsamas fekaalivett täis sitaaugus ning lappimisega viivitatakse siis pole erilist küsimust kuidas sitavesi veetorustikku satuks.
Aga ootame parem sündmuste lõpu koos seina äärde panemisega ära selmet siin ennustamisega tegeleda..

[Kriku]

Raudbetoon ehk terasest armatuuriga armeeritud betooni tugevus on tunduvalt suurem, pragunemine või iseenda massi all pooleks minek on sisuliselt välistatud. Ja samasuure tugevuse saamiseks kulub betooni vähem.

Seda ma siiski olen kuskilt kuulnud Antud juhul siis on iva selles, et mitte-RB aluses tünnis ei julgeks olla?

Kui nii, siis ei tohiks plastist tünni ka lihtsalt pinnasega katta...?

[Kapten Trumm]

Raudbetoon ehk terasest armatuuriga armeeritud betooni tugevus on tunduvalt suurem, pragunemine või iseenda massi all pooleks minek on sisuliselt välistatud. Ja samasuure tugevuse saamiseks kulub betooni vähem.

Seda ma siiski olen kuskilt kuulnud Antud juhul siis on iva selles, et mitte-RB aluses tünnis ei julgeks olla?

Kui nii, siis ei tohiks plastist tünni ka lihtsalt pinnasega katta...?

Plastist tünni pinnase "kandvus" on samuti piiratud. Need varjendiks mõeldud tünnid on suure ringjäikusega ja on valmistatud truubitoru materjalist, mis kannab suuri koormusi. Ehituse spets Masso kirjutab oma õpikus "Väikemajade ehitus", et pinnase surve talumiseks peab keldriseina müüritis olema ca 0,5 m paksune. Ilma igasugu tuumapommidetagi.

Samamoodi on piiratud konteinerite (nt merekonteiner) lihtsalt matmine, vee ja pinnase surve võib selle kergesti keskelt sisse vajutada, vaja võib olla toestamist seespoolt.

[Kriku]

Plastist tünni pinnase "kandvus" on samuti piiratud. Need varjendiks mõeldud tünnid on suure ringjäikusega ja on valmistatud truubitoru materjalist, mis kannab suuri koormusi.

Järelikult ei ole sellise varjendiks mõeldud tünni peale raudbetooni vaja?

[Kapten Trumm]

Millest sa seda järeldasid?
Raudbetoon "tünni peale" tuleb toestada kahelt poolt "tünni" pinnasele, mitte jätta selle massi tünnile täiendavat survet avaldama.
Betooni on aga vajalik seepärast, et õhuke plastmass pluss natuke pinnast ei kaitse suurt millegi eest. Isegi 7,62 kuulile on vaja meeter tihendatud pinnast.

Siin on valikud, kas piisavalt tugev tünn matta piisavalt sügavale (et kaitset pakub maapinna paksus) või kui see pole võimalik, siis kindlustada tünni ülevaltpoolt nt betoonpaneelidega.

Igasugu kaitse-ehitisi on külma sõja ajal reaalsete tuumapommidega katsetatud ja selle käigus leitud, et 1+ bar survega lööklaine front vajutab ka maapinda päris tuntavalt kokku. Sama toimub ka tavaplahvatustega, lihtsalt väiksemas skaalas.

"Piisav rõngasjäikus" tähendab vastupidavust välisele pinnase ja vee survele, mitte kaitset nt lendkehade eest.

[parkija]

Kahe nädalaga pole suudetud / suvatsetud Kuressaares kraanivett joomiskõlbulikuks saada , huvitav , mis segab - rahvusvaline imperialism ja 4 aastaaega , või hoolimatus ?