Suur- Eesti!
Mis puutub vaidlusse kas N.Liit valmistus esimesena ründama või mitte siis.......AMETLIK venemaa ei tunnista seda vist iial, vaevalt et see oleks ka Lääneliitlaste huvides-siis peaks tunnistama ka seda et Saksamaa, olgugi tahtmatult, päästis euroopa punasest katkust. Kuigi...küsimusi on siin enam kui vastuseid-üsna raske on mõistusega ära seletada et mille kuradi pärast oli Belastoki platsdarmile koondatud selline kogum mehi-tehnikat. Seda enam küsimusi tekitavad VAGUNITÄIED Saksamaa kaarte mis sakslaste kätte langesid. Aga TÕESTADA midagi keegi ei saa-alati on võimalus väita et kaardid, need tehti niisama ja üldse oli vägede koondamine üks suur manööver. Olgugi et ise Brestis teeninuna ei suuda ma aru saada et kuhu kurat nad nende ratastankidega seal mujale kui euroopasse oleks võinud purjetada......Ja manöövritel-õppustel sai isegi langevarjurina piisavalt osaletud-ühegi välisriigi kaarti millegipärast kätte ei antud. Nii et mõtlemisainet on siin küllaga aga see on kõik ilma tõestusväärtuseta-täpselt nii nagu põuetopitud kaubaga paadunud varganägu POLE VARAS selle hetkeni kui on maksmata kassast möödunud! Sedapuhku sai varas kolakat enne kassadest möödumist......nii et pole varas! JOKK.
voina k voinu, a obeb-po rasparjadku!
*Nooh, kui mu mälu nüüd ei peta, on mitmes tema teoses too seik elavalt sees.Reigo kirjutas:1) Miks sa arvad, et Simonov just valetas?
2) "Vene press ja TV vestlussaated" -- see ei kõla hästi.
Milleks oli vaja selline asjaolu kirjanikul välja mõelda?

* Võib olla, võib olla.
Paraku, ei mõista ma, miks peaksid sõjaveteranid, vanad ja austusväärt inimesed, kaine peaga, avalikus kohas, hakkama niisama heast peast vassima.
Sel aastal, arvata võib, saab 9.mail Vasjalandi TV-des kõik samamoodi olema - 1 sõjafilm teise otsas ning rohkelt dokk- ning vestlussaateid asjaosaliste osavõtul.
Ühte ja teist saab neist alati kõrva taha panna v kuidas?

TÕDEONAJATÜTAR
Mis ekspert see Simonov või mõni teine sõjaveteran on, et suudab hinnata vintpüsside reaalset arvu ja levikut 1941. aastal? Küllap ta lihtsalt eksib, mitte ei valeta (oletades, et ta tõesti väidab, nagu oleks see olnud üleüldine nähtus).*Nooh, kui mu mälu nüüd ei peta, on mitmes tema teoses too seik elavalt sees.
Ära aja segi Hatõni ja Katõni! Poolakate hukkamiskoht oli Katõnis, Hatõni küla elanikud aga hävitati sakslaste (ja nende abiliste) karistussalkade poolt.Fucs kirjutas: Nürnbergist veel niipalju, et seal mõisteti sakslased süüdi ka Hatõni metsas maha lastud 10000 poolaka eest sest NSVL süüdistaja esitas mingi dokumendi SSSR-54 ja TÕESTAS. Nüüd on teada kes poolakad mättasse lõi.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
raamat "Na zemle Belarusi:kanun i nachalo voinõ" väidab, et 1.juunil 1941 Lääne svr-s ja Pinski flotillis 673 472 inimest ja 777 519 vintpüssi ja karabiini.
Hiljem paisati sakslaste vastu üksusi näiteks Kaug-Idast, Taga-Baikali,Taga-Kaukaasia svr-st. Ei usu, et kaadriüksused läksid sõtta paljakäsi. Eks sakslaste eest taganevail üksustel oli kindlasti puudus kõigest.
Issajev vist oma raamatus "Kotlõ 41-go" väitis, et isegi Moskva rahvakaitsediviisid said korraliku relvastuse ja väljaõppe.
Hiljem paisati sakslaste vastu üksusi näiteks Kaug-Idast, Taga-Baikali,Taga-Kaukaasia svr-st. Ei usu, et kaadriüksused läksid sõtta paljakäsi. Eks sakslaste eest taganevail üksustel oli kindlasti puudus kõigest.
Issajev vist oma raamatus "Kotlõ 41-go" väitis, et isegi Moskva rahvakaitsediviisid said korraliku relvastuse ja väljaõppe.
Kusjuures ka Poola ohvitseride hukkamist Katõnis on püütud ja mõni autor püüab veelgi sakslaste kaela ajada. Tõestuseks olevat hukkamiskohalt leitud 6,35 mm Saksamaal valmistatud padrunikestad. Sellest muidugi vaikitakse, et see pole mitte sõjaväe, vaid enesekaitsepüstolite kaliiber, milliseid leidus kõikjal. Isegi N. Liidus valmistati selle kaliibriga püstoleid. Samuti eksporditi Saksamaal valmistatud padruneid paljudesse riikidesse.Troll kirjutas:Ära aja segi Hatõni ja Katõni! Poolakate hukkamiskoht oli Katõnis, Hatõni küla elanikud aga hävitati sakslaste (ja nende abiliste) karistussalkade poolt.
http://centralsector.narod.ru/arch/1gdno_01.htm
Ühelainsal leheküljelt saab täiesti vastuolulise info.
Ühes kohas: "1. Kaardiväediviisi 3. Laskurpolk on relvade ja lahingumoonaga varustamata ja ära toodud, et raskerelvad puuduvad täielikult, 2667 mehelise isikkoosseisu juures on 791 vintpüssi, 10 snaipripüssi ja 5 püstolit või revolvrit". Diviisi teised väeosad pole ettenähtud kohta ilmunud. Kuupäev 30. juuli 1941
Teises kohas: "Diviisi relvastusega kõik korras. Kuupäev 29(?)juuli 1941 ehk päev varasem.
Mõlemad tsitaadid originaaldokumentidest sama väekoondise kohta, kuid kumba uskuda? Siit suurest segadusest tulevadki vastuolulised hinnangud. Mis veelkord kinnitab, et sakslaste rünnaku esimeste päevadega või isegi tundidega oli isikkoosseisult ja relvastuselt tunduvalt tugevama Punaarmee tegevus halvatud, valitses peataolek ja just seetõttu sakslaste strateegiline initsiatiiv kestiski talveni välja. Põhjuseks ettevalmistamatus kaitsesõjaks. Milleks siis piiri äärde koonduti, teab vaid tuul. Mina ei julge enam oma veendumust väljendada, hakkan jälle piki pead saama.
Samas agressorist tunduvalt nõrgem Soome armee, olles valmis kaitseks, põhjustas ründajale 10/1 kaotusi.
Ühelainsal leheküljelt saab täiesti vastuolulise info.
Ühes kohas: "1. Kaardiväediviisi 3. Laskurpolk on relvade ja lahingumoonaga varustamata ja ära toodud, et raskerelvad puuduvad täielikult, 2667 mehelise isikkoosseisu juures on 791 vintpüssi, 10 snaipripüssi ja 5 püstolit või revolvrit". Diviisi teised väeosad pole ettenähtud kohta ilmunud. Kuupäev 30. juuli 1941
Teises kohas: "Diviisi relvastusega kõik korras. Kuupäev 29(?)juuli 1941 ehk päev varasem.
Mõlemad tsitaadid originaaldokumentidest sama väekoondise kohta, kuid kumba uskuda? Siit suurest segadusest tulevadki vastuolulised hinnangud. Mis veelkord kinnitab, et sakslaste rünnaku esimeste päevadega või isegi tundidega oli isikkoosseisult ja relvastuselt tunduvalt tugevama Punaarmee tegevus halvatud, valitses peataolek ja just seetõttu sakslaste strateegiline initsiatiiv kestiski talveni välja. Põhjuseks ettevalmistamatus kaitsesõjaks. Milleks siis piiri äärde koonduti, teab vaid tuul. Mina ei julge enam oma veendumust väljendada, hakkan jälle piki pead saama.
Samas agressorist tunduvalt nõrgem Soome armee, olles valmis kaitseks, põhjustas ründajale 10/1 kaotusi.
Paber kannatab teatavasti kõike ja ma arvan, et mõlemad need paberid võivad olemas olla ja on õigesti tsiteeritud, aga miks nad vastuolulised on...
No kujutame ette et sa oled väeosa komandör, ja täidad pabereid. On rahu aeg ja käimas on sotsialistlik võistlus kõige eesrindlikuma punaarmee üksuse leidmiseks. Muidugi kirjutad sa sinna, et lahinguline ettevalmistus on ülim, varustus (mis tegelikult on varastatud või muidu kõlbmatu) on kõik suurepärases korras jne. (Kes meist pole vene ajal sellise asjaga kokku puutunud, see palun tõstku käsi ja lahkugu ruumist, et mitte naerualuseks sattuda. Võin teile lugusid rääkida mismoodi isegi söökla nõusid, rääkimata kirsadest ja muust, käidi ülelugemise ajaks naaberväeosadest laenamas, sest enda omad olid juba ammu realiseeritud).
Järgmisel päeval samal ajal leiab see sama komandör ennast põgenemas kurat teab kust tulnud sakslaste eest. Pooled mehed on kuhugile kadunud ja need kes alles on, on ilma relvadeta. Lähimas suuremas asutatud punktis seisab ees vältimatu kohtumine komissaridega ja kindel on see, et tuleb aru anda.
Kuidas seletada ülimas lahinguvalmiduses oleva väeosa täielikku hävingut? Kas lasta ennast ise kohe maha või oodata kuuli tribunalilt? Järsku oleks mõtekas hoopis see eilne raport ringi kirjutada ja väita, et varustus mis mõned päevad tagasi saabus polegi veel kohale jõudnud? Kaotada pole nagu nii midagi ja järsku pole eilne paber veel kohale jõudnud?
Samas toimub ka ringkonna staabis pingeline tegevus. Mingeid paberid hävitatakse ja mingeid toodetakse juurde, sest Stalinile peab ju ka midagi raporteerima. Komissarid, kes veel eile olid kõigi poolt kardetud, mõtlevad samuti pingeliselt kuidas õigustada enda mitte toimetulemist...
Selline võiks olla selliste vastuoluliste paberite kõige loogilisem seletus.
No kujutame ette et sa oled väeosa komandör, ja täidad pabereid. On rahu aeg ja käimas on sotsialistlik võistlus kõige eesrindlikuma punaarmee üksuse leidmiseks. Muidugi kirjutad sa sinna, et lahinguline ettevalmistus on ülim, varustus (mis tegelikult on varastatud või muidu kõlbmatu) on kõik suurepärases korras jne. (Kes meist pole vene ajal sellise asjaga kokku puutunud, see palun tõstku käsi ja lahkugu ruumist, et mitte naerualuseks sattuda. Võin teile lugusid rääkida mismoodi isegi söökla nõusid, rääkimata kirsadest ja muust, käidi ülelugemise ajaks naaberväeosadest laenamas, sest enda omad olid juba ammu realiseeritud).
Järgmisel päeval samal ajal leiab see sama komandör ennast põgenemas kurat teab kust tulnud sakslaste eest. Pooled mehed on kuhugile kadunud ja need kes alles on, on ilma relvadeta. Lähimas suuremas asutatud punktis seisab ees vältimatu kohtumine komissaridega ja kindel on see, et tuleb aru anda.
Kuidas seletada ülimas lahinguvalmiduses oleva väeosa täielikku hävingut? Kas lasta ennast ise kohe maha või oodata kuuli tribunalilt? Järsku oleks mõtekas hoopis see eilne raport ringi kirjutada ja väita, et varustus mis mõned päevad tagasi saabus polegi veel kohale jõudnud? Kaotada pole nagu nii midagi ja järsku pole eilne paber veel kohale jõudnud?
Samas toimub ka ringkonna staabis pingeline tegevus. Mingeid paberid hävitatakse ja mingeid toodetakse juurde, sest Stalinile peab ju ka midagi raporteerima. Komissarid, kes veel eile olid kõigi poolt kardetud, mõtlevad samuti pingeliselt kuidas õigustada enda mitte toimetulemist...
Selline võiks olla selliste vastuoluliste paberite kõige loogilisem seletus.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Mina sain asjast niiviisi aru, et keegi F. Nikiforov, kes oli vastutav 1. Kaardiväediviisi valmisoleku eest, saatis optimistliku ettekande. Kui ta oleks kirjeldanud reaalset olukorda, oleks tema selles süüdlaseks jäänud/tehtud.
Järgmisel päeval saadeti diviisi kontrollima kaks politrukki. Need tuvastasid, et diviisist on ettenähtud piirkonda saabunud vaid 3. Laskurpolk, kus 2667. sõdalasest on 30 km jalgsirännaku käigus 462. inimesel jalad ära hõõrdunud, neist 53-l tugevalt. Kokku on neil koos püstolitega 806 relva. Seega üks relv kolme peale. Padruneid on küll piisavalt.
Muidugi ei jäta politrukid märkimata kultuur- kasvatustöö puudumist (mis hõõrdunud jalgadega ja relvadeta isikkoosseisule oleks hädavajalik).
Hääletame, seltsimehed, kumba ettekannet uskuda.
Järgmisel päeval saadeti diviisi kontrollima kaks politrukki. Need tuvastasid, et diviisist on ettenähtud piirkonda saabunud vaid 3. Laskurpolk, kus 2667. sõdalasest on 30 km jalgsirännaku käigus 462. inimesel jalad ära hõõrdunud, neist 53-l tugevalt. Kokku on neil koos püstolitega 806 relva. Seega üks relv kolme peale. Padruneid on küll piisavalt.
Muidugi ei jäta politrukid märkimata kultuur- kasvatustöö puudumist (mis hõõrdunud jalgadega ja relvadeta isikkoosseisule oleks hädavajalik).
Hääletame, seltsimehed, kumba ettekannet uskuda.

Ma juba kirjutasin, et mõned Leningradi rahvakaitsediviisid (DNO) paisati kähku rindele, sest olukord nõudis seda. Antud leheküljelt saabki nende kohta uurida. Seal pole kirjas aga ,et see väeosa oleks kohe samal päeval lahingusse läinud. Ja see , mis käib Leningradi DNO-de kohta , ei kohandu kõigi väeosadega. Ja kindlasti mitte kaadridiviiside kohta.
Sakslaste ootamatu läbimurde tõttu sattus samas eesliinile ka alles formeerimisjärgus olevaid väeosi. Orjolis juhtus, et svr-a ülem kuulis sakslastest alles siis, kui need juba linna tänavail olid. Ka läänepiiril olevatel ehitajatel nappis 22. juunil 1941 relvi. Olevat olnud kindlustustöödel ka päris tsiviliste. Ka taganejatel tihti puudus relvadest ja laskemoonast.
Sakslaste ootamatu läbimurde tõttu sattus samas eesliinile ka alles formeerimisjärgus olevaid väeosi. Orjolis juhtus, et svr-a ülem kuulis sakslastest alles siis, kui need juba linna tänavail olid. Ka läänepiiril olevatel ehitajatel nappis 22. juunil 1941 relvi. Olevat olnud kindlustustöödel ka päris tsiviliste. Ka taganejatel tihti puudus relvadest ja laskemoonast.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist