Arnold Rüütli tagasivaade aastatele 1987-1991

[Lemet]

samas seisis see sammune Eesti esikommar 18.nov.1988.alandlikut sm.Gorbatsovi ees ja julges isegi midagi Eesti iseseisvusest piiksatada.

Mulle meenub aga hoopis üks kunagine kaadrikatke filmilindilt, kus tänane juubilar Gorbatšovile süüdistuste puhul iseseisvuse tagaajamisest viimasele julgelt vastu vaidles, et ei, eestlased ei taha mingit iseseisvust ega Eesti Vabariiki, vaid ikka hoopis isemajandavat Eestit nõukogude rahvaste vennalikus peres...

[Kriku]

Mulle meenub aga hoopis üks kunagine kaadrikatke filmilindilt, kus tänane juubilar Gorbatšovile süüdistuste puhul iseseisvuse tagaajamisest viimasele julgelt vastu vaidles, et ei, eestlased ei taha mingit iseseisvust ega Eesti Vabariiki, vaid ikka hoopis isemajandavat Eestit nõukogude rahvaste vennalikus peres...

Nagu öeldud, õigesti tegi.

[Lemet]

Nagu öeldud, õigesti tegi.

Maitseasi...

[Kriku]

Ei ole nõus. Vaenlast tulebki hämada. Sõjaudu ei ole maitseasi, vaid igati vajalik substants.

Omade keskel tehtud avalduste kohta see mõistagi ei käi.

[Lemet]

Ei ole nõus. Vaenlast tulebki hämada. Sõjaudu ei ole maitseasi, vaid igati vajalik substants.

Omade keskel tehtud avalduste kohta see mõistagi ei käi.

Ei olnud see mingi hämamine. Ja kaunikesti maotu oli enda peale kõike öeldut enese presidendiks sättimine. Vaino Väljas on märksa lugupeetavam tegelane IMHO.

[Kriku]

Ja kaunikesti maotu oli enda peale kõike öeldut enese presidendiks sättimine. Vaino Väljas on märksa lugupeetavam tegelane IMHO.

Selle vastu muidugi ei vaidle.

[Kriku]

Ei olnud see mingi hämamine.

Ajaloolase arvamus:

Oli 16. november esimene seadusandlik vastuhakk NSV Liidus?

Oli küll. Otsene kindaviskamine keskvõimule. Kindlasti.

Kui võimalikud olid sügisel 1988 repressioonid Eesti NSV toonase juhtkonna suhtes – tagandamine ametikohalt või isegi arreteerimine?

Raske öelda... Võimalus oli alati olemas, tollased tegutsejad sellega ka arvestasid.

Mälestustes räägitakse [1956. aasta] Budapestist, [1968. aasta] Tšehhoslovakkiast. Kui NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium ütles, et Eesti 16. novembri otsused on õigustühised, siis kardeti, et sellele järgneb [Moskva] nõudmine, et [Tallinn] peab tagasi pöörama, millel võinuks olla tagajärjed, ka inimeste vahistamised... Aga Gorbatšov pehmendas seda otsust, et arutame veel ja leiame kompromissi.

Moskvas tunnistati Eesti 16. novembri sätted küll kehtetuks, aga samas peeti vajalikuks laiendada ja kaitsta liiduvabariikide suveräänseid õigusi NSV Liidus.

Just.

Siis oli selge, et Gorbatšov tahab rahumeelset lahendust. See oli tema teine isikuomadus, et ta tõepoolest oli rahumeelne ega tahtnud verevalamist, kuigi seda juhtus tema ametiajal korduvalt. Lääne ajaloolased kiidavad teda liiga palju, unustavad verevalamised Kaukaasias ja [jaanuaris 1991] Vilniuses, millest Gorbatšovi ei saa ka täiesti puhtaks pesta.

See oligi üks suur laveerimise aeg. Arnold Rüütel ütles ju 26. novembril 1988 Moskvas, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi istungil: "Ma kinnitan teile, et me oleme sotsialistlikul arenguteel ja meil ei ole pähegi tulnud, et see võiks olla kuidagi teisiti."

Eesti ülemnõukogu seadustas 16. novembril 1988 ka eraomandi, mille bolševikud olid keelustanud vahetult pärast oktoobrirevolutsiooni. Muidugi tekitas see [Moskvas] küsimuse, et kas sotsialismiga on nüüd [Eestis] kõik. Tõepoolest, see [Rüütli jutt] tähendabki laveerimist. Jumal tänatud, et laveeriti. Me ei saa neid sõnu kontekstist välja rebida ja öelda, et Arnold Rüütel tahtiski sotsialismi päästa.

https://www.err.ee/877115/16-novembril- ... vale-vastu

[Poti soldat]

Tormilistel aegadel võib kergesti juhtuda et nõudmised mis eile olid julged ja radikaalsed, paistavad homme kõigest argliku konformismina. Veits imelik on olla pahane et Rüütel 1988 valjult õigusjärgse vabariigi iseseivuse taastamist ei nõudnud, ajal kui teised liiduvabariigid alles vaatasid mis Eestiga peale suveräänsusdeklaratsiooni juhtub. Mis muidugi ei tähenda et tasuks uskuda narratiivi et kõik need endised kommunistid olid algusest peale salaja tulihinghelised rahvuslased kes usinalt süsteemi õõnestasid, elu ei ole nii lihtne ja tubli annus oportunismi on sageli eduka poliitikukarjääri eelduseks. Siiski iseseivuse taastamisel need inimesed mängisid ka oma osa.

[Kriku]

Rüütli kasuks räägib ka see, et ta 20. augustil 1991 kategooriliselt nõudis Eesti Kongressi kaasamist. Sel ajal oli ta õige mees õigel kohal - raske on ette kujutada temast paremat ENSV ÜN presiidiumi esimeest. Tema edasine poliitiline tegevus oli muidugi tühi töö ja vaimu närimine. Oleks võinud 1992. aastal auga pensionile minna.

[Poti soldat]

Siiski, 2005 otsus jätta 9 mail Moskvasse sõitmata hoolimata tollaste poliitikute enamuse survest läheb minu silmis ka selgelt positiivsesse saldosse.