Demograafia

[lamba-ants]

Toetused iseenesest ei pane kedagi sünnitama, see on juba korduvalt tõestatud. See muidugi ei takista meie poliitikutel sama reha otsa astumast. Kinni maksab rumaluse aga maksumaksja, ehk meie kõik.

Noored räägivad, miks nad ei taha lapsi: hullumeelne oleks sünnitada selleks, et eestlasi oleks rohkem
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1201 ... eks-rohkem

[Smith]

Sul vist ei ole olnud pikemat kokkupuudet teiste (arenenud) riikidega/nende kodanikega. Sa püüa teha ameeriklasele selgeks, et lapse sünni puhul plekib riik 1,5aasta jagu vanema palka ja vanematel on laste pealt igal aastal täiendavad puhkepäevad võimalik välja võtta ja väikelapse vanemal on õigus ise määrata oma puhkuse aega ja ...

Ma arvan, et kokkupuude on üle keskmise. Ameeriklaste puhul “väike” nüanss- neil sisuliselt puudub riiklik pensioni- ja tervishoiusüsteem. Praegused lapsed ei peagi hakkama tulevikus tänaste “elunautlejate” pensioneid ja tulevasi suuri tervisekulusid oma maksurahaga ülal pidama, meil peab ja kõik on võrdsed, olenemata laste arvust. Hea näite tõid USA näol.

Saksamaa puhul tõesti, mina nendelt midagi demograafia ja immigratsiooni vallas üle ei võtaks. Üldse lääneriikidelt on raske midagi sündivuse vallas õppida, aga mis see meile annab? Vanasti kui riigikaitsega kehvemini oli, saima ka öelda :”lätlastel on veel sitemini kui meil, neile teeksine tuule alla”. Mis sest meile tolku on, kui neil kohat veel halvem olukord?

Toetused iseenesest ei pane kedagi sünnitama, see on juba korduvalt tõestatud.

Korduvalt tõestatud, et nii mõnigi laps jääb majanduslikel põhjustel sündimata, just see kolmas.

[lamba-ants]

Korduvalt tõestatud, et nii mõnigi laps jääb majanduslikel põhjustel sündimata, just see kolmas.

Saad ehk mõnele teadusuuringule ka viidata või lahmid niisama? Kui korduvalt, siis peaks ka mujalt maailmast vastavaid näiteid ja uuringuid olema.

[Smith]

Toetused iseenesest ei pane kedagi sünnitama, see on juba korduvalt tõestatud.

Ootan esmalt Sinu viited ära. Mis summadest jutt? Kui lapseraha (pingutan meelega üle) on 5000.- eurot kuus, siis ei sünni lapsi nagu jahuveskist jahu?

Vaata sündivuse graafikut Eestis : emapalga kehtestamine ja 500 eurone lapserikka pere toetus tõstis sündivust. Mitte suurelt ja pikalt, aga tõstis. Lasterikka pere toetus oli ka indekseerimata, mis võib samuti negatiivselt meetme pikaajalisusele mõjuda. See, et sakslased lõid käega ja hakkasid massiliselt moslemeid sisse vedama, ei tõesta, et demograafiliste protsesside mõjutamine on võimatu ja me midagi proovima ei peaks.

[Kriku]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1201 ... eks-rohkem

Peterseni hinnangul soodustab laste sünnitamise edasilükkamist asjaolu, et vanemahüvitis on seotud enne laste sündi saadud sissetulekuga. „Arvestatava hüvitise saamiseks peab lapsevanem olema jõudnud juba mõnda aega tööturul edukas olla.“

Kahjuks selles jutus ka oma iva ei puudu.

Ei ole midagi parata, tuleb nõustuda akf-idega, kes kirjutavad, et pensioni suuruse sidumine laste arvuga võiks olla kõige toimivam meede.

[Sho]

Ei ole midagi parata, tuleb nõustuda akf-idega, kes kirjutavad, et pensioni suuruse sidumine laste arvuga võiks olla kõige toimivam meede.

Just. Isegi mitte arvuga vaid olemasoluga. Lapsed on = pensionit pole.
Lapsi tuleb nii mis mühiseb ning pensionite suurust saab kõvasti tõsta.


Lisatud.
Miks pole pensionite sidumine laste ARVUGA mõistlik idee.
Esiteks on tulemus sama debiilne kui kesikute maksuküür. Me ei oska määrata, kui palju iga lapse pealt pension vähenema peaks ning millal täpselt nulli jõudma. Rääkimata kaasnevast mõtetust bürokraatiast.
Teiseks see lihtsalt ei töötaks soovitud tulemuse saavutamiseks. Miski ei stimuleeriks järgmisi lapsi eostama, kui pension ainult jupikaupa väheneks. Koera saba tuleb maha raiuda ühe korraga.

Pension on ju algselt mõeldudki just lastetutele ning selle kadumine kohe esimese lapsega lööb kaks kärbest ühe hoobiga.
Kui pensioni pole, on vaja rohkem lapsi. Sündivus suureneb.
Oht pensioni kaotada paneb enne juhuslikku ringilitutamist kaks korda mõtlema. Moraal ja kõlblus paranevad.

[lamba-ants]

Toetused iseenesest ei pane kedagi sünnitama, see on juba korduvalt tõestatud.

Ootan esmalt Sinu viited ära.

Üks viide Jaapanile oli siin teemas minu 26. jaanuari postituses. Kui teemat oled jälginud, siis peaksid teadma.

Üks lihtsalt loetav viide veel - https://www.err.ee/1608613858/kulli-tar ... b-kiiresti

Näiteks pärast kolmanda lapse toetuse märkimisväärset kasvu 2017. aastal tõusis Eestis hüppeliselt kolmandate ja järgnevate laste sündide arv. See tõus on väheke taandunud, kuid siiski sünnib kolmandaid ja järgmisi lapsi endiselt rohkem kui enne reformi. Aga palju enam kui kolmandate ja järgmiste laste sünd kasvas, on vähenenud esimeste ja teiste laste sünd. Ehk kolmandate ja järgnevate laste suuremast sünnist pole kasu, kui esimesi ja teisi lapsi juurde ei tule.
/.../
Teaduskirjanduses tõdetakse, et perepoliitika meetmetega on põhimõtteliselt küll võimalik sündimust suurendada. Aga rahalisest toetusest on ühiskondlikult laiema ja pikaajalisema positiivse mõjuga teenuste ning töö- ja pereelu ühitamise võimaluste pakkumine: lapsehoiuteenused, tervishoiuteenused, vanemapuhkus ja paindlik töökorraldus.

Eelneva kinnituseks Statistikaameti andmetest joonis

https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvasti ... rtViewLine
Ei ole vaja osata kõrgemat matemaatikat mõistmaks, et kolmandate laste sündide arvu kasvatamine ei kompenseeri esimeste ja teiste laste sündide vähenemise mõju. Kui ei sünni esimesi ja teisi, siis ei sünni lõpuks ka neid kolmandaid, kellele helikopterilt raha külvata.

Lugeda soovitan ka meie rahvastikuteaduse korüfee intervjuud, räägib teemast laiemalt. Perepoliitika meetmed ei ole ainult toetused.
https://teadus.postimees.ee/7532406/nad ... d-ulatuses

Aga nagu ikka, kamp keskealisi valgeid isasid on targemad kui kõik maailma rahvastikuteadlased kokku ja teavad, kuidas asjad tegelikult on.

[HeiniR]

kle lambaants, tuled ja nõuad viidet! loe teema viimased lehelüljed läbi,eesti viited kenasti antud.
Head lugemist!

[Kilo Tango]

Pensioni sidumine laste arvuga - vähesel määral ok, kuid tasmel, kus lasteta kodanik jääb pensionist ilma on see jaburus. Päeva lõpuks on pension ikkagi mõeldud selleks, et kodanik saaks vanana puhata ja ei peaks ennast surnuks töötama. Me ei saa langeda tasemele, kus osa inimesi lihtsalt nälgivad surnuks, kuna tööd teha ei jaksa ja pensioniõigust ka ei ole.

Isiklikult arvan, et kui lastetust maksustada, siis tuleks luua eraldi varamaksude klass. Mis selle mõte on - lastetus annab noorele inimesele võimaluse teistest kiiremini vara koguda ja hiljem selle arvelt paremini elada. Riik saab siin sekkuda ja öelda sisuliselt, et "kuna sina rahvusliku jätkusuutlikkuse tagamises ei osale, siis võtame sinult osa vara maksude näol ära ja anname neile, kes selles osalevad". Varamaksusid saab rakendada kõiksugu varadele ja selline lastetuse põhine varamaks hakkaks kehtima näiteks alates 30 eluaastast. Alguses väiksemas, hiljem suuremas mahus.

[Smith]

Toetused iseenesest ei pane kedagi sünnitama, see on juba korduvalt tõestatud

Siin ütled, et rahalised stiimulid ei võta ära pidurit, miks lapsed jäävad sündinata.

Ei ole vaja osata kõrgemat matemaatikat mõistmaks, et kolmandate laste sündide arvu kasvatamine ei kompenseeri esimeste ja teiste laste sündide vähenemise mõju.

Siin juba mõistad, et võtab küll, aga mitte piisavalt.

—-
Riiks peaks eraldi tegelema selle teemaga, kaardistama ära kõik põhjused, miks need lapsed ei sünni. Teadlastega koostöös töötama välja lahendused ja katsetama, sest õnnestunud näiteid pole kuskilt võtta. Kunagi 90ndatel me ei kandnud massiliselt turvavööd, sõideti alkoholijoobes, prügi loobiti autoaknast välja, kõik käis paberil. Massilised kampaaniad ja rahalised stiimulid on ju asja muutnud paremuse poole, oma prügikampaaniaga oleme taas milleski number 1 maailmas. Võrdleme ennast veel lääneriikidega- need kolleegid, keda mina olen külastanud ei jõua meie digitaliseeritust ära imestada: maksud, valmised, automüük jne käib sisuliselt nutitelefonis, oleme maailmas number üks selles vallas.

Meil on kliimaminister (!) , põhieesmärk näib olema heaolu- ja majanduse kasv, “ Veebruaris sündis Eestis läbi aegade kõige vähem lapsi” on aga lihtsalt pealkiri Postimehes.

[Kriku]

Pensioni sidumine laste arvuga - vähesel määral ok, kuid tasmel, kus lasteta kodanik jääb pensionist ilma on see jaburus.

Ilmselt peaks see käima II samba formaadis - et riik täidab kogumispensioni teatud määral aastate jaoks, mil lapsed on alaealised. Muidugi ei tohiks saada seda osa enne pensioniiga välja võtta ja maha juua - aitab ühest sellisest sigadusest, et riik pani pensionisambasse raha juurde ja andis siis võimaluse see varem välja võtta ja maha juua.

[2korda2]

Hea näite tõid USA näol.

Ehk siis USA, kus riiklikud lastetoetused on pehmelt öeldes tagasihoidlikud, on hea näide aga Eesti, kus igasugu erinevad lastele suunatud meetmed on mahus millele oluliselt rikkamatest lääneriikidest konkurente pole (sinu enda sõnad: Üldse lääneriikidelt on raske midagi sündivuse vallas õppida) ei ole siiani lastega arvestama hakanudki (sinu sõnad: Ei , riik peaks hakkama laste arvu alles hakkama arvesse võtma, siiani seda ju praktiliselt ei tehta.)?!
Kas sa ise tõesti ei adu siin totaalset loogikaviga?!

Siin läks jutt ka pensionite ja laste sidumisele. See kõik on juba olnud (ja väga lihtsal meetodil): laste pealt sai 1 vanematest pensionistaaži aastaid. Kuidas seda tänapäeva võrdlemisi heitlike peresuhete ajastul rakendada õnnestuks? Meil ei ole ju vaja lihtsalt lapse sündi vaid ka lapse üles kasvatamist täisväärtuslikuks kodanikuks. Pmst on võimalik, et isikustatakse mingi osa pensionifondi maksetest - lubame töötajal oma pensionifondi makse osakutest mingi osa suunata konkreetse(te)le isiku(te)le (vanemad, vanavanemad, tädi vms). See väärtustaks põlvede-ülest sidusust (seadus näeb niigi ette ülalpidamiskohustuse) ja teeks vahet ka lihtsalt lakekrantsi või haritud spetsialisti üles kasvatajatel (sest nende sotsmaksu summad on ilmselt erinevad).

Mis aga puudutab Kriku poolt tsiteeritud Hillar Peterseni, siis temaga läheks luurele küll. Õigupoolest oleme koos küllalt soola tarbinud ja ta on isiklikult mind ka sinna SA-sse kutsunud kaasa lööma. Siiani olen vaid vaikne/anonüümne toetaja olnud.

[Kriku]

Siin läks jutt ka pensionite ja laste sidumisele. See kõik on juba olnud (ja väga lihtsal meetodil): laste pealt sai 1 vanematest pensionistaaži aastaid. Kuidas seda tänapäeva võrdlemisi heitlike peresuhete ajastul rakendada õnnestuks? Meil ei ole ju vaja lihtsalt lapse sündi vaid ka lapse üles kasvatamist täisväärtuslikuks kodanikuks.

Riik peaks II sambasse juurde panema aastate eest, mil ülalpidamiskohustus on täidetud.

[2korda2]

Kriku,
defineeri "ülalpidamiskohustus täidetud"
Elu on kirju. Kas alimendid ära maksnu saab juurde? Aga kui maksab alles pärast kohtunõuet? Aga kui lisaks alimentide maksmisele käib ka lastega nädalavahetusel loomaaias? Aga kui lastega vanem kolib kokku uue paarilisega (pange tähele sooneutraalset käsitlust ), kes siis ülalpidamiskohustust täidab - uus paariline või alimentide maksmist jätkav (tõenäoliselt) bioloogiline vanem? Kohustuse täitmist mõõdame päeva, kuu või aasta täpsusega?
Mule meeldib minu pakutud lahendus rohkem:
1. nagu öeldud: põlvede-ülene sidusus - on vanemate ja laste enda asi hoida häid suhteid (et KOV ei peaks hiljem üksikuks jäänud vanainimeste järeltulijaid taga otsima);
2. hindab paremini ka kasvatatud lapse väärtust - joodiku üles kasvatanul erilist abi ei oleks. Sellised "tõrvatilgad" kipuvad aga pigem just lapsepõlvest tulenema;
3. aitab neid, kelle lapsed just Eestis oma tööelu elavad (ja sellega just Eestisse ka panustavad). Eesti riigil ju olulist võitu ei ole, kui siin tasuta hariduse saanu paneb seejärel lihtsalt laia maailma minema.

[Kriku]

Jah, pidasin silmas seadusjärgse ülalpidamiskohustuse täitmist seaduses ette nähtud mahus. See, kas mingi seadusjärgne kohustus on täidetud või mitte, ei ole hall ala.

Kes kui palju oma lastega loomaaias käib, ei puutu siia.