EV energia ja julgeolek

[Kilo Tango]

Tulemas on elektrikatkestused, kui kurss ei muutu. Talvel on küllalt suuri antitsükloneid, mis siin piirkonnas tuule seisma panevad. Piisab nädalast. Stabiliseerimisjaamad ei kata sel juhul tarbimist ja tuleb piirama hakata. Lisaks tuleb siis ilmselt sünkrokompensaatoreid käigus hoida, mis omakorda vähendavad kasutatavat võimsust.

Sünkroonkompensaator nüüd küll midagi ei vähenda, selle kasutegur on kõrge ning vähemal-rohkemal määral on seda niikuinii koguaeg tarvis.

Sünkroonkomensaatori roll on sageduse stabiilsuse tagamine ja need on töös 24/7/365. Sünkroonkompensaator ei tooda ega tarbi olulisel määral võimsust (või, noh, tehniliselt toodab või tarbib, aga väga lühikest aega). Selleks on varujaamad. Jah, praeguse kursiga hakkabki elekter ilmselt sellistel puhkudel kallis olema.

[OLAVI]

Tulemas on elektrikatkestused, kui kurss ei muutu. Talvel on küllalt suuri antitsükloneid, mis siin piirkonnas tuule seisma panevad. Piisab nädalast. Stabiliseerimisjaamad ei kata sel juhul tarbimist ja tuleb piirama hakata. Lisaks tuleb siis ilmselt sünkrokompensaatoreid käigus hoida, mis omakorda vähendavad kasutatavat võimsust.

Sünkroonkompensaator nüüd küll midagi ei vähenda, selle kasutegur on kõrge ning vähemal-rohkemal määral on seda niikuinii koguaeg tarvis.

Sünkroonkompensaator on põhimõtteliselt aku (energiasalvesti, mis ise energiat ei tooda), ehk kui sellest tahta salvestatud energiat välja võtta peab enne sinna midagi sisse salvestama.

Kui võtta akust välja näiteks 100MWh energiat 10 minuti jooksul ja soovida et poole tunni pärast saaks järgmise samasuure koguse välja võtta, siis peab sellesse akusse salvestama vahepealse poole tunni jooksul 100MWh energiat.

Kui energiatootmine on piiratud ja ikkagi on vaja energiat tulevikuks salvestada, siis on salvesti järjepideva töö tagamiseks ainuke võimalus lülitada välja muud tarbijad.

Kuna ükski salvesti ise energiat juurde ei tooda, siis igasuguse salvesti kasutamine alati kulutab energiat.

[wolfgang]

Sünkroonkompensaatorid nüüd küll mingid salvestusseadmed ei ole. Mõeldud on need lühiajaliste kõikumiste silumiseks. Ja need ei ole töös ka 24/7. https://elering.ee/sites/default/files/ ... ritest.pdf

[Kilo Tango]

Tulemas on elektrikatkestused, kui kurss ei muutu. Talvel on küllalt suuri antitsükloneid, mis siin piirkonnas tuule seisma panevad. Piisab nädalast. Stabiliseerimisjaamad ei kata sel juhul tarbimist ja tuleb piirama hakata. Lisaks tuleb siis ilmselt sünkrokompensaatoreid käigus hoida, mis omakorda vähendavad kasutatavat võimsust.

Sünkroonkompensaator nüüd küll midagi ei vähenda, selle kasutegur on kõrge ning vähemal-rohkemal määral on seda niikuinii koguaeg tarvis.

Sünkroonkompensaator on põhimõtteliselt aku (energiasalvesti, mis ise energiat ei tooda), ehk kui sellest tahta salvestatud energiat välja võtta peab enne sinna midagi sisse salvestama.
...

No ei ole. Kui sa tahad seda analoogiat venitada, siis vbl. väikese mahtuvusega kondensaator.
Loe täpsemalt siit: https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCnkroonkompensaator

[Benjy]

Probleem on võrguparameetrite suur muutus. Sageduse hoidmiseks vajaliku inertsi(energia) ja energiatootmise suhe. Kuidas see võrk peale kokkukukkumist uuesti käima saada? Inverterid(päike/tuul) on kohustatud ennast sageduse liigsel muutumisel võrgust lahti ühendama. Idee poolest on kompensaatori ülalpidamine odavam, kui samal hulgal inertsi pakkuva püsitootmisjaama käigushoidmine. Mistõttu tekib rahaline surve püsitootmisjaamad lõplikult seisma panna. Eelmine talv oli tuulepuudus kogu piirkonnas ja mingi hetk ei pruugi me välisühenduste kaudu midagi saada. Sama protsess toimub ju ka mujal, mitte ainult meil.

[logistik76]

Kiisa jaamadest pidi piisama tootmisseadmete või välisühenduste rikke korral võrgu uuesti töölesaamiseks.
Paremat viidet hetkel ei leia:
https://elering.ee/valmis-eleringi-tein ... aam-kiisal

[maksipoiss]

. Eelmine talv oli tuulepuudus kogu piirkonnas.

Aasta läbi õues tööd tehes sellist asja küll ei täheldanud, pigem läheb see tuulevärk aasta aastalt hullemaks. Töö nimelt selline , et tuul kipub piisavalt segama seda märkamaks.

[Benjy]

Ma vaatasin talv läbi iga päev elektritootmise statistikat ja tuulekaarti läänemere ümbruses. See vaikne periood siiski oli ja sel ajal oli ka hinnad päris kõrged.

[Kilo Tango]

. Eelmine talv oli tuulepuudus kogu piirkonnas.

Aasta läbi õues tööd tehes sellist asja küll ei täheldanud, pigem läheb see tuulevärk aasta aastalt hullemaks. Töö nimelt selline , et tuul kipub piisavalt segama seda märkamaks.

Jälle see "isiklik kogemus", millega energeetikas pole mitte midagi peale hakata. Juhin tähelepanu, et:
1. Aastad pole vennad ja üle Läänemere jaanuaris-veebruaris laiuvad kõrgrõhualad ei ole mingi haruldus.
2. Tuul pole mingi binaarne nähtus (on / ei ole). Energeetika vaatevinklist tuleb aru saada sellest, et saadav energia on tuule kiirusest kuupsõltuvuses.
3. Kogu Euroopa lõikes kõigub aasta keskmine tuule kiirus aastast aastasse ca. 30-50% ulatuses
4. Aasta siseselt on Eestis on see kõikumine märgatavalt suurem. Näiteks 2022 augusti toodang moodustas jaanuarist 33,2%. Või näiteks 2014 jaanuar moodustas detsembri toodangust 55,7%
5. Kuu aja pikkuseid tootmisjääke ei ole kusagile panna. See helesinine vesinikuunistus on ogaralt kallis ja seda jutustavad eelkõige suurte kõhtudega vanamehed, kes loodavad selle pealt tulu teenida.

[lamba-ants]

2. Tuul pole mingi binaarne nähtus (on / ei ole). Energeetika vaatevinklist tuleb aru saada sellest, et saadav energia on tuule kiirusest kuupsõltuvuses.

Pisike täiendus, et tuulegeneraatoril on töövahemik, kus teatud lävendist nõrgema tuulega generaator ei tööta ning samuti ülempiir (ca 25 m/s), millest kõvema tuule korral ohutuse eesmärgil keeratakse labad risti ja elektritootmine seiskub.

[OLAVI]

Häbi lugu küll, kui ei teata sõnade tähendusi.

Sõna "AKU" tähendab energiasalvestit ja "keemilise reaktsiooni tulemusel elektrit salvestav seade" on üks paljudest akude eritüüpidest.

Energiasalvestina (AKU'na) võib esineda: kõrgele tõstetud vesi (raskus), rõhuga gaas mahutis, vinnastatud vedru, erinevad keemilised reaktsioonid, kuumutatud kehad (boiler, akupaak), KERS, sünkroonkompensaator (liikuv hooratas), jne.

Kõiki akusid ühendab üks omadus - enne energia kättesaamist, tuleb eelnevalt olemasolev energia sellesse salvestada ja "aku" ise energiat juurde ei tooda vaid alati esinevad selle kasutamisel kaod.

Kes Eesti keelt piisavalt ei tunne, võib saada abi Ingliskeelest: http://keeleveeb.ee/ - ESTTERM sõnastik:

accumulator ● 1. an apparatus for storing energy (as a cylinder containing water under the pressure of a weighted piston for hydraulic press) (TER)
2. a device that stores hydraulic, pneumatic or electrical energy for subsequent use (WPG-16)

Näiteks pildid erinevatest AKU'dest, mis pole elektriga seotud aga ikkagi on AKUD ja energiasalvestid:
https://www.google.com/search?q=accumul ... 17&dpr=1.5

https://www.google.com/search?q=heat+ac ... X_enEE1028

https://www.google.com/search?q=mechani ... X_enEE1028

[Kriku]

Kes Eesti keelt piisavalt ei tunne, võib saada abi Ingliskeelest

Eesti keeles on keelte nimetused väikese tähega.

[Walter2]

Hea teada et sõber Olavi on omale selgeks teinud misasi on aku erinevates kultuuriruumides aga loe nüüd mõttega läbi varasemad lingid (eriti nendes olevad viited) kuidas sünkrokompensaatorid tegelikult toimivad e. mida nad reaktiivvõimsusega el.võrkudes teevad.

[OLAVI]

Sünkroonkompensaatorid nüüd küll mingid salvestusseadmed ei ole. Mõeldud on need lühiajaliste kõikumiste silumiseks. Ja need ei ole töös ka 24/7. https://elering.ee/sites/default/files/ ... ritest.pdf

Ikka on tegu salvestusseadmega, sest energiat see salvesti ise ju ei tooda.
Kuna tegu on sünkroonmasinaga, siis tema salvestusmaht sageduse hoidmise mõttes on "tühi" juba siis, kui hooratta pöörlemiskiirus langeb alla võrgu normikohase sünkroonkiiruse, mitte siis kui hooratas on seiskunud.

Toon välja viidatud tekstist märgilised kohad:

...Sünkroonkompensaator on sageduse mõistes seade, mis pidurdab sageduse muutumist, et muudel seadmetel, mis peavad sageduse hoidmise eest hoolt kandma, oleks aega oma korrektsiooni teha. ...

... Ajal, mil sünkroonkompensaator võtab süsteemist energiat, toimib see mootorina. Kui pöörlemiskiirus langeb, annab sünkroonkompensaator energiat, toimides generaatorina. ...

... Küll saab Eestisse tulevate
sünkroonkompensaatorite erilahenduseks pidada hooratast. Hoorattaga sünkroonkompensaatoreid on paigaldatud maailmas suhteliselt vähe ...

... Sünkroonkompensaatorid ei tööta pidevalt, vaid lülitatakse vajadusel ennetavalt sisse. Peamiselt ongi need mõeldud süsteemi abistama suurte elementide avariide puhul. ...

... Veel enne, kui järgnevate
millisekundite jooksul jõuaks muu automaatika sisse lülituda, aitab töös olev sünkroonkompensaator sagedusel laugemalt kukkuda, et muu automaatika saaks reageerida. ...

...Tõsi, tuleb arvestada, sünkroonkompensaatori käivitumiseks kulub 15 minutit. ...

...Aga kui elektri hind on börsil madal, mistõttu Narva jaamad seisavad ja intertsi pole süsteemis piisavalt, siis juba päev varem teab dispetšer, et õigel hetkel tuleb käivitada kas üks, kaks või kolm
sünkroonkompensaatorit. ...

... Kui kunagi peaks teoks saama kõige mustem võimalik stsenaarium, kus kogu riigi energiasüsteem kukub kokku ning Eesti mattub pimedusse, siis just Kiisa avariireservelektrijaamade ja sünkroonkompensaatori abil hakatakse Eesti elektrivõrku uuesti samm-sammult taaskäivitama. ...

Järeldus:
15 minutit peab sellesse hooratasse laadima eelnevalt energiat (laadida akut), et saada loetud sekunditeks stabiliseerivat energiat ja see laadimiseks kuluv "üleliigne energia" peab olema ka saadaval.

Need kompensaatorid on tehtud selleks, et tagada võrgu kaitse mõnesekundiliste elektrihäitete korral, kui võrku ei tooda juhitavad energiaallikad (praegused elektrijaamad).

Kõige vajalikum on selline "hoorattaga sünkroonkompensaator" siis, kui võrk on juba "kokku kukkunud" ja vaja on uuesti võrk käivitada.

[OLAVI]

Hea teada et sõber Olavi on omale selgeks teinud misasi on aku erinevates kultuuriruumides aga loe nüüd mõttega läbi varasemad lingid (eriti nendes olevad viited) kuidas sünkrokompensaatorid tegelikult toimivad e. mida nad reaktiivvõimsusega el.võrkudes teevad.

See, et viimase aja muganduste ja rumaluse käigus on igasuguse "keemilist reaktsiooni elektri salvestamiseks kasutatava kasti" nimetuseks saanud aku, ei muuda sõna AKU tähendust ka meie kultuuriruumis.
(Mõnedele tuleb võibolla üllatusena, et ka paljude teiste eestikeelsete sõnade (nukvõll, keps) olemasolu pahatihti ei teata, sest Eestlased olevat elanud ju veel koobastes kui n liidus juba autodega sõideti.)

Näiteks "12V autoaku" õige nimetus on "12V akupatarei", sest see koosneb kuuest järjestikust elemendist.

"Reaktiivvõimsus" on küll üks vägagi spetsiifiline sõna aga selle teadmine ei muuda tõsiasja, et kui võrgu parameetrid väljuvad seatud väärtustest, siis hetkega kaovad võrgust nii reaktiivvõimsus kui ka aktiivvõimsus.