EV energia ja julgeolek

[Madis Reivik]

Olavi, ohjeldamatu vaidlemise asemel uuri parem välja mis on sünkroonkompensaatori energeetilised käidukulud (hooratta pöörlemiskaod). Siis saad aru et see on kaduvväike osa kogutarbimisest.

Viitest lugesin et massin ei pöörle isegi koguaeg vaid pannakse käima ennetavalt:

- Inerts 1750MWs
- Lühisvõimsus 900MVA
- Reaktiivvõimsuse kompenseerimine +50Mvar/-50Mvar
- Käivitusaeg 15 minutit

Ja kui kogu inerts õnnestuks kasutada toiteks (reaalsuses mitte) siis see on ca 500kWh ehk ca50 euri eest elektrit. Ei ole ülemäära suur.

[OLAVI]

Olavi, ohjeldamatu vaidlemise asemel uuri parem välja mis on sünkroonkompensaatori energeetilised käidukulud (hooratta pöörlemiskaod). Siis saad aru et see on kaduvväike osa kogutarbimisest. ...

Mina ei ole vaidlenud, ega ole andnud omapoolset hinnangut muundamiste kadude suuruse kohta vaid lihtsalt nentinud tõika, et teatud kaod on olemas ja need on kulu.
(Ka suure hooratta võlli laagrite kulumine tühjalt jooksutades on ka kulu ja seepärast näiteks pidurdatakse tuulikute tiivikud, et need tühjalt töötunde täis ei pöörleks.)

...Viitest lugesin et massin ei pöörle isegi koguaeg vaid pannakse käima ennetavalt:

- Inerts 1750MWs
- Lühisvõimsus 900MVA
- Reaktiivvõimsuse kompenseerimine +50Mvar/-50Mvar
- Käivitusaeg 15 minutit

Ja kui kogu inerts õnnestuks kasutada toiteks (reaalsuses mitte) siis see on ca 500kWh ehk ca50 euri eest elektrit. Ei ole ülemäära suur.

Lõpuks jõuab kohale, millele tähelepanu juhtida tahan, et kuigi sünkroonkompensaatoreid "müüakse elektritarbijatele" (hind sisaldub võrgutasus) kui imevahendit tulevaste võimalike võrguhäirete puhul, siis tegelikult on konstrueeritud need seadmed töötamiseks ootamatute võrguhäirete puhul ainult siis, kui võrguettevõte peab palgal selgeltnägijaid, kes vähemalt 20 minutit varem oskavad "ootamatut võrguhäiret ette ennustada".

Ehk kui roheagenda käsitleb kompensaatoreid kui vahendeid mis lõpetavad meil igasuguse juhitava elektritootmise vajaduse tulevikus, siis tegelikult on nendest abi ainult planeeritud võrgutoimingute ja juba "kokkukukkunud elektrivarustuse" elluäratamisel.

[Madis Reivik]

Olavi, sa pead praegu lahingut õlgmehikestega.

Sünkroonkompensaator on tehniline vahend võrgustabiilsuse hoidmiseks, keegi ei "müü seda kui imevahendit". Kuskohast selline arvamus ???
Ja ehkki juhtkond koosneb EEs ja Eleringis suht huvitavatest inimestest, siis spetsialistidel on ikka eriharidus.

Sünkroonkompensaatorid olid ka varem Eesti elektrivõrgus, võimalik et vahepeal võeti okupatsiooniaegsed seadmed maha.

Mingit "selgeltnägijat" ei ole vaja. On teada, millised tootjad (PV, tuul, põlevkivi) ehk milline "pöörlev inerts" on võrgus. Kui see langeb alla teatud piiri, pannakse sünkrotünn pöörlema ja see hoiab sagedust.

Roheagenda on mingi õlgmehike millega pole sünkroonkompensaatori kasutusega midagi pistmist, jäta selline jutt parem kirjutamata.

Sünkrotünn on nagu auto rool. Ka rooli saab kasutada kraavist väljatagurdamisel aga reeglina hoitakse sellega autot normaalsel kursil.

[Peeter]

Mingit "selgeltnägijat" ei ole vaja.
Kui see langeb alla teatud piiri, pannakse sünkrotünn pöörlema ja see hoiab sagedust.

Peaasi, et siis hilja ei ole juba. Ja kust sa siis selle energia võtad, kui juba on "all teatud piiri"? Midagi lülitad kiiruga välja?

[dorpat]

Ja kust sa siis selle energia võtad, kui juba on "all teatud piiri"? Midagi lülitad kiiruga välja?

BSC ehk Black Start Capability ehk et akud, diiselgenekas.

[Benjy]

See diiselgenekas on pigem suurematsorti turbiini käima ajamiseks. Sellega tünni keerutada oleks arulage.

[dorpat]

See diiselgenekas on pigem suurematsorti turbiini käima ajamiseks. Sellega tünni keerutada oleks arulage.

Internet on meil kõigil suuresti samasugune. Siemens ja ABB pakuvad kõnealust toodet. Edasine on märksõnade tippimine.

Mina ei ole selle valdkonna spetsialist, aga umbes 5 minutiga oli selge, et puudujäägi oludes tõmmatakse diisliga ja/või akude abil pöörded sisse.

Võiks arvata, et Siemensi ja ABB insenerid teavad mida nad teevad. Imelik oleks müüa tooteid, mis ei toimi.

[Madis Reivik]

Alla teatud piiri ei pea tähendama "alla kriitilise piiri".
Jällegi, autorooli saab keerata ka 100m kaugusel keset teed vedelevast kivist.

Pidage meeles - sünkroonkompensaator ei ole niivõrd energiasalvesti kuivõrd instrument sageduse täpseks hoidmiseks ja cosfi kompenseerimiseks.

Ja selle abil saab hoida ära võrgu kokkukukkumise, kui kusagilt mõned turbiinid ära kaovad ja saab ka võrgu "nullist käima ajada" ehkki viimane on pigem ajakirjanduslik liialdus.

Põhimõtteliselt on auruturbiini otsas undav genekas põlevkivi või tuumajaamas samuti sünkroonkompensaatori omadustega.

[teeline35]

Pidage meeles - sünkroonkompensaator ei ole niivõrd energiasalvesti kuivõrd instrument sageduse täpseks hoidmiseks ja cosfi kompenseerimiseks.

Osadele Akf-dele vast arusaadavamalt; Nagu hooratas automootoril väntvõlli otsas. Suretage mootor välja ja vaadake kui kaua sõita saab! Puhtalt tasakaalustav värk, mis ilma lisanduva energiata ei toimi ja samas muudab süsteemi inertsemaks.

[OLAVI]

Alla teatud piiri ei pea tähendama "alla kriitilise piiri".
Jällegi, autorooli saab keerata ka 100m kaugusel keset teed vedelevast kivist.
Pidage meeles - sünkroonkompensaator ei ole niivõrd energiasalvesti kuivõrd instrument sageduse täpseks hoidmiseks ja cosfi kompenseerimiseks....

Eeldus on puudulik ja ei maksa ise väljamõelda seda, mida kirjas pole.
Võrdlus sobiks siis kui võrrelda sageduse hoidmist jalgrattaga sõiduga mööda 10cm laiust valget joont, mitte metsas puude vahel.

Kui 50Hz sagedusega toidetava sünkroonkompensaatori võlli pöörlemissagedus langeb 1%, siis on see kompensaator "tühi" sest pöördvälja sagedus langeb alla 49,5Hz ja vaatamata sellele, et inertsmass jätkuvalt pöörleb, ei ole temas energiat sageduse hoidmiseks ettenähtud vahemikus.

Võrgust võetava 50Hz energiaga pannakse inertsmass pöörlema ja kui selle pöördmagnetvälja sünkroonkiirus langeb alla 49,5Hz, siis on see salvesti tühi.

Meil kasutatava 50Hz võrgusageduse juures on Sünkroonelektrimasina kriitiline piir mida hoida 49,5Hz, sest kui võrgu sagedus langeb alla 49,5Hz peavad vastavalt võrguettevõtte üldtingimustele väljalülituma kõik päikseenergia inverterid.

Ja võrgusageduse tõusmisel üle 50,5Hz peavad samamoodi PV inverterid väljalülituma.

Lk.2. https://petz.planet.ee/elekter/infosys_ ... usteem.pdf

Ent energiasüsteemide ühendamine toob kaasa ka probleeme. Nendest olulisim on, kuidas säilitada süsteemi stabiilsus (generaatorite sünkroonne töö ja vajalik pingenivoo). Probleemi tõsiduse mõistmiseks piisab, kui märkida, et energiasüsteemi kõigi generaatorite rootorid peavad pöörlema sünkroonselt, s.t generaatorite rootorite vaheline nurk, õigemini, elektromotoorjõudude faaside erinevus, ei tohi ületada kindlat väärtust. Olukorda võib ette kujutada ka nii, et ühendsüsteemis võib avariisituatsioon kanduda ühest süsteemi osast teise, põhjustades avarii laviinitaolise laienemise.
Eristatakse järgmisi laviinitaolisi protsesse:
ƒ staatilise ja dünaamilise stabiilsuse kadumine
ƒ asünkroontalitluse teke
ƒ sageduslaviin
ƒ pingelaviin.
Laviinitaolised protsessid levivad elektrisüsteemis sedavõrd kiiresti, et süsteemi
operatiivpersonal vahele astuda ei jõua. Seetõttu seatakse avariide leviku tõkestamiseks üles automaatikaseadmed nn süsteemi- ehk avariitõrjeautomaatika.

... Ja selle abil saab hoida ära võrgu kokkukukkumise, kui kusagilt mõned turbiinid ära kaovad ...

Siin on kirjas, et see seade on konstrueeritud kaitseeutomaatika töö tagamiseks äkilise võrguhäire korral, et võrgu kokkukukkumine oleks juhitav aga võrgu kokkukukkumist oma mõnesekundilise tööga see ärahoida ei suuda.
Mida näitavad ka need eeltoodud arvud, sest koguinertsist saab kasutada ainult väikest osa:

Postitas Madis Reivik » 24 Mai, 2023 12:11
- Inerts 1750MWs
- Lühisvõimsus 900MVA
- Reaktiivvõimsuse kompenseerimine +50Mvar/-50Mvar
- Käivitusaeg 15 minutit

Ja kui kogu inerts õnnestuks kasutada toiteks (reaalsuses mitte) siis see on ca 500kWh ehk ca50 euri eest elektrit. Ei ole ülemäära suur.

https://elering.ee/sites/default/files/ ... ritest.pdf

Peamiselt ongi need mõeldud süsteemi abistama suurte elementide avariide puhul. Näiteks
kujutame ette olukorda, et Baltikumi elektrisüsteem töötab muust maailmast eraldi ja korraga lülitub Eestis välja 500 MW võimsusega elektrijaam või lülitub importival režiimil välja 650 MW EstLink 2. See tähendaks, et hetkega kaotaksime väga suure osa Eesti elektribilansis tootmisena käsitletavast võimsusest. Veel enne, kui järgnevate millisekundite jooksul jõuaks muu automaatika sisse lülituda, aitab töös olev sünkroonkompensaator sagedusel laugemalt kukkuda, et muu automaatika saaks reageerida.

Mujal maailmas on tavalised päiksepäevased elektrikatkestused ja pea siis ka meile need ei jõua.

[OLAVI]

Pidage meeles - sünkroonkompensaator ei ole niivõrd energiasalvesti kuivõrd instrument sageduse täpseks hoidmiseks ja cosfi kompenseerimiseks.

Osadele Akf-dele vast arusaadavamalt; Nagu hooratas automootoril väntvõlli otsas. Suretage mootor välja ja vaadake kui kaua sõita saab! Puhtalt tasakaalustav värk, mis ilma lisanduva energiata ei toimi ja samas muudab süsteemi inertsemaks.

Ja kui automootori hooratas teha 2x kergemaks muutub auto särtsakamaks, kiirendus läheb paremaks aga varasemal tühikäigul see mootor enam töötada ei suuda, sest madalal pöörlemiskiirusel ei piisa hooratta inertsmassi salvestunud energiast enam mootori stabiilse töö (kolvi surumiseks üle ülemise surnud punkti) tagamiseks.
Ka mootori hooratas on energiasalvesti.

[Kilo Tango]

...
Ka mootori hooratas on energiasalvesti.

Ka auto ise on energiasalvesti salvestades kineetilist energiat. See ei tähenda, et see oleks auto peamine roll. Inimene on ka energisalvesti salvestades keemilist energiat. Praktiliselt kõik asjad maailmas salvestavad energiat ühel või teisel viisi.

[logistik76]

...
Ka mootori hooratas on energiasalvesti.

Ka auto ise on energiasalvesti salvestades kineetilist energiat. See ei tähenda, et see oleks auto peamine roll. Inimene on ka energisalvesti salvestades keemilist energiat. Praktiliselt kõik asjad maailmas salvestavad energiat ühel või teisel viisi.

Hübriid, pistikhübriid ja elektriautod suudavad suure osa üleliigsest kineetilisest energiast ka akusse salvestada ning tramm ja troll võrku tagastada.
Aga jah, see pole nende masinate roll ja teemast läheb ka mööda.

[Madis Reivik]

Olavi, ma võin loll olla aga elektrotehnika osas üht koma teist tean. Wiki on su sõber, küsi temalt mis on cosfi, reaktiivvõimsus, brownout ja mispoolest sünkrotünn on parem kui kondensaatorimassiiv. Ära näe nii palju vaeva vaidlemisega.

[OLAVI]

Olavi, ma võin loll olla aga elektrotehnika osas üht koma teist tean. Wiki on su sõber, küsi temalt mis on cosfi, reaktiivvõimsus, brownout ja mispoolest sünkrotünn on parem kui kondensaatorimassiiv. Ära näe nii palju vaeva vaidlemisega.

Ei saa olla vaidlust, kui üks räägib aiast ja teine aia august.
Ma ei vasta mitte Sulle vaid viidatud postide väljatoomisega ma näitan teistele lugejatele, et nad ei laseks ennast kergeusklikult keerulistest terminitest lollitada.

Ülekoormatud võrgu elektrienergia varustuskindluse osas ei aita ükski nendest eelnimetatud tehnilistest terminitest, kui elektri tarbimine võrgus pikemal perioodi (kasvõi minuti) jooksul ületab elektri samasse võrku tootmist.
Piisava tootmise puudumise korral on ainuke võimalus võrgu töö säilitamiseks (vähemalt osade) tarbijate väljalülitamine.

Eeltoodud terminite abil saab väljendada olemasoleva võrguelektri kvaliteeti aga vajalikul hetkel puudujäävat energiat need ei asenda, olenemata millised on võrgu keskmised näitajad.