Roomikmasin roomab ≈≈≈≈≈ otse?

[krizz]

Kui on teada tanki trajektoorist hälbimine,siis pole raske arvutada õiget nurka,millest startiv tank jõuab x vahemaa pärast x punkti. Muodugi seda enam-vähem,maastik jms olustik mõjutab ka.
Kõige parem oleks veel öösel seda teha.

[Madis Reivik]

Roomikudilemmal on lihtne lahendus.

Roomik tavalisel otsesõidul ei lohise.
Seega, ratas "veereb" mööda maaslamavat roomikut
Kui ratta kontaktpind on ühel pool ratta tsentrile lähemal - kulumise tõttu - siis see külg sama pööretearvu juures liigub aeglasemalt.

Kui on teada mitte-otseliikumise raadius, siis seda saab muidugi kompenseerida aga me räägime siin orkide mittevabatahtlikust suitsiidipataljonist nii et matemaatiline arsenal piirdub siin pudeli pooleksjagamisega.

[Fucs]

No ma ei tea, ilmselt mõjutab seda otse sõitmise hälbivust kõige rohkem maastik, selle ebatasasused ja takistused (künkad, kivid, augud/lohud, kalded jms), pinnasevorm ning materjal/koostis ja tugevus (liiv, muld, rohukamar, kruus, kõva pinnas, pehme pinnas, märg pinnas, kuiv pinnas jne) ja roomikute haarduvus ning teekonna pikkus ühes või teises maastikulõigus. Ka liikumiskiirus ja erinevatele külgedele laskuv erinev koormus/tehnika-liikuri ebaühtlane mass.

Kõik eelpool kajastatud tingimused ja vead/hälbed mõjutavad omakorda muidugi ka, aga IMHO (SEPKA! ) kõige rohkem ikkagi maastik.

Tõeline viga = juhuslike ja süstemaatiliste vigade summa.

[rainer.k]

Roomikudilemmal on lihtne lahendus.

Roomik tavalisel otsesõidul ei lohise.
Seega, ratas "veereb" mööda maaslamavat roomikut
Kui ratta kontaktpind on ühel pool ratta tsentrile lähemal - kulumise tõttu - siis see külg sama pööretearvu juures liigub aeglasemalt.

See oleks nii kui veotähikul hambaid ei oleks.
Kuna tal aga on hambad siis ei saa seda taandada lihtsalt pinda mööda veeremisele sest hambad ei lase sel sündida ja teepikkuse paneb paika keti samm...

[T-62]

Kuidas kunagine peaminister ütles? Tule taevas appi!
Uuute roomikute ja tähikute korral on kõik lihtne: peamine mõjutaja on maapinna reljeef ja haardumine pinnaga, eelnimetatuid võimendab roomikute pingsus. Kulunud osade korral on muutujaid nii palju, et siin ei aita põhikooli matemaatika, isegi gümnaasiumi süvamatemaatika võib hätta jätta. Kulunud silmade ja poltidega roomik annab päris palju mängida, küll kallakutel lüheneda ja tõusudel venida. Pealegi käitub roomikmasin tõusudel ja kallakutel väga erinevalt.
Erinev lülide arv iseenesest ei mõjuta midagi, samas erinev kulumine päris palju. Õigus on neil, kes võrdlevad ketti mööda roomamisega, seega peaksid ketid olema valmistatud lääne standardi järgi, mitte 1939 aasta gosti alusel. Olete ikka kindlad, et kõik lülid on võrdse pikkusega ja silmad iseaalselt töödeldud? Mina ei ole. Ei tootnud neid üksainus tehas, ikka päris mitu tükki, samas ei olnud ühe tehase lülid ka võrsed. Tähikud ei mõjuta midagi, muidugi eeldusel, et on võrdne hammaste arv ja hambad ikka haakuvad.

[Kilo Tango]

kaua võib jahuda. ei olene see roomikmasina keeramine ei tähiku ega sõrme kulumisest. oleneb roomiku sõrme kaugusest tsentrist. kui panna kulunud tähikule uus lint ja teisele poole uus tähik ja jätta kulunud lint, siis sõidab roomikmasin otse. ehk kui roomiku sõrmede tsentri kaugus tähiku tsentrist on mõlemal pool ühesugune on mõlema lindi liikumine võrdne. roomik sõidab otse. kui ühe lindi sõrmede tsentrid on tähiku tsentrile lähemal, pöörab ka roomikmasin sinnapoole.

Andke andeks, aga ei saa aru, miks see peaks nii olema.
Siin T54/55 roomik ja tähik:
https://www.alamy.com/stock-photo-t-54- ... 59534.html
https://www.alamy.com/stock-photo-t-54- ... 59524.html

1. Sedalaadi tähiku tugipind (millele lüli toetub) ei tohiks tegelikult ekspluatatsiooni käigus kuigivõrd kuluda
2. Isegi, kui see seda teeb, ei olene tähiku tugipinna kulumisest mitte midagi, sest lülide ja tähiku hammaste suhte on fikseeritud
3. Kui lülide ja tähiku hammaste suhe on fikseeritud, siis on roomiku ja tähiku pöörete suhe fikseeritud ja ei saa põhimõtteliselt muutuda (ilma, et metall puruneks).
4. Ainus, mis saab muutuda, on roomiku pikkus (kulumise tõttu). Mis toob kaasa selle, ühe poole roomik on pikem
5. Pikem roomik läbib sama roomiku/tähiku pöörete suhte korral pikema teepikkuse, mistõttu tank pöörab selles suunas, kus on tihkem roomik

Seega on roomiku joonkiirusel tähiku tugipinna läbimõõdust üsna ükskõik. Küll aga sõltub see roomiku venimisest, mis omakorda sõltub sõrme ja sõrme laagri (ka puks on laager) lõtkust ning lülide venimisest

[sass2401]

Pikem roomik läbib sama roomiku/tähiku pöörete suhte korral pikema teepikkuse, mistõttu tank pöörab selles suunas, kus on tihkem roomik

12 points! Kehtib muidugi otsesõitmiseks jäiga sidestusega veosilla puhul.

[rainer.k]

Pikem roomik läbib sama roomiku/tähiku pöörete suhte korral pikema teepikkuse, mistõttu tank pöörab selles suunas, kus on tihkem roomik

12 points! Kehtib muidugi otsesõitmiseks jäiga sidestusega veosilla puhul.

Siiski roomiku pikkus ei mõjuta kuidagi kiirust ja selle võib ka peale teist kanderulli tagasi keerata ja kokku ühendada aga see ei muuda kuidagi asja.
Kui uue roomikulüli pikkus on pulga tsentrist teise pulga tsentrini 17cm ja kulunud lüli pikkus on 18cm.
Tähikul on 13 hammast (T-54) siis tähikul on kulumata roomiku samm ehk 17cm.
Kui nüüd lasta selle tähiku peale roomik sammuga 18cm siis iga hammas tõmbab selle lisasentimeetri rohkem edasi roomikut ja ringi peale on see lisamaa 13cm.
Tekib küll hõõrdumine kui lüli libiseb tähiku hambal ja sellest kolin ning kiire kulumine aga see ei muuda asja, et teepikkus on suurem...

[vanahalb]

https://www.alamy.com/stock-photo-t-54- ... 59534.html
https://www.alamy.com/stock-photo-t-54- ... 59524.html

Mingil määral saab kulumist kompenseerida roomiku pingutamisega.

Kuluvad kas lindipoldid "väntvõlliks" või lindikilpide silmad pikerguseks. (Esimesel fotol on ka juba kuigipalju näha et sõrm pole enam täpselt silma tsentris) Siis läheb roomik pikemaks ja lõdvemaks. Kui tähik pöörab proovib kett mööda hamba koonust kõigepealt kõrgemale tõusta. Kui rohkem ei saa alles siis tekib vedu. Kõvasti pingul kett on täitsa tähiku põhja tõmmatud ja veabki niimoodi. Lõtv kett veab kuskil hamba keskel ja vedav ratas on seetõttu suurema läbimõõduga. Kui kett ikka väga lõtv on siis tõuseb ta jõu rakendamisel üle tähiku hamba ja viskab end järgmisse hambasse. Siis ei liigu masin üldse edasi.

Sellest ongi üks nüanss et roomikud peavad olema võrdselt pingutatud või juba taotluslikult ebavõrdselt et ühe poole kulumist kompenseerida. See puudutab tähikut ja ketti. Kui sealt sissepoole minna siis T54 on vist külgsidurid nagu kolhoosi linttraktoril? Kui üks sidur rohkem läbi libiseb jookseb masin sirgelt metsa ja selle vältimiseks tuleks libisevat poolt peale kruttida. Vahel sattus sinna tagasillast õli vahele ja siis suitses niikaua kuni kuivaks põles.
T-80 on mu mäletamist mööda kaks käigukasti, kummlegi roomikule eraldi ja sarnaselt kolhoosimeeste T150 K- le hüdrauliliselt siduripakkidega. Vähe möödakrutitud surve hakkab masinat ka ühele poole vedama.

Pluss maastik - alates sellest et külgkalde korral hakkab masin alati allamäge kalduma jms.

[Kilo Tango]

https://www.alamy.com/stock-photo-t-54- ... 59534.html
https://www.alamy.com/stock-photo-t-54- ... 59524.html

Mingil määral saab kulumist kompenseerida roomiku pingutamisega.

Kuluvad kas lindipoldid "väntvõlliks" või lindikilpide silmad pikerguseks. (Esimesel fotol on ka juba kuigipalju näha et sõrm pole enam täpselt silma tsentris) Siis läheb roomik pikemaks ja lõdvemaks. Kui tähik pöörab proovib kett mööda hamba koonust kõigepealt kõrgemale tõusta. Kui rohkem ei saa alles siis tekib vedu. Kõvasti pingul kett on täitsa tähiku põhja tõmmatud ja veabki niimoodi. Lõtv kett veab kuskil hamba keskel ja vedav ratas on seetõttu suurema läbimõõduga. Kui kett ikka väga lõtv on siis tõuseb ta jõu rakendamisel üle tähiku hamba ja viskab end järgmisse hambasse. Siis ei liigu masin üldse edasi.

...

Seda juttu ma ei osta. Veelkord: kui tähiku hammaste arvu suhe roomiku või keti lülide arvu on mõlemal pool sama, siis ei oma tähtsust, kas roomiku jookseb tähiku hammaste või kandvate pindade peal. Üks tähik võib isegi pisut suurem olla, kui teine. Seni kuni roomik suudab sed kompenseerida teevad mõlemad roomikud täpselt sama palju pöördeid tähiku X pöörde kohta.

Veneaegsete sidurite libisemise jutt kõlab juba usutavamalt.

[TALUPOEG TALUJA]

Kui lindipoldid ja kilbid kuluvad ehk kui kett venib välja.... siis ei mahu enam hammasratta peale ära. Ring läheb suuremaks ja veab rohkem hammaste otste peal.

T.

[vanahalb]

No ma väga pealetükkivalt ei müü kah
Need katsetused roomikutega jäävad mul kuhugi 35 a tagusesse aega ja võimalik et mäletan valesti. Roomiku pingutamine oli tavaliselt seotud selle kuulmisega või sinna kas uue poldi või kilbi panemisega. Neid läks päris tihti katki. Pluss see variant kus pinguti ise järgi andis ja tuli peale timmida. Millegipärast on meelde jäänud et masin keeras end alati lõdvema lindi poole kuid see võis ka erinevast kulumisest tingitud olla. Kui närakas lindipolt katki läks ja sinna uus pandi oli vahe kohe pea 10 mm .

Mul on töö juures küll roomikmasinaid mis otse sõidavad ja siledaid asfaltplatse. Kui vähegi aega on võin mõnel ühe poole lindi täiesti lõdvaks lasta ja proovida et kas hakkab siis lõdvema roomiku poole kiskuma.

[vanahalb]

Krt, ikka teistpidi - pinguma roomiku poole kiskuma

[Kilo Tango]

Kui lindipoldid ja kilbid kuluvad ehk kui kett venib välja.... siis ei mahu enam hammasratta peale ära. Ring läheb suuremaks ja veab rohkem hammaste otste peal.

T.

1. See "veab rohkem hammaste otste peal" ei ole tõsi. Kuna roomikul on lõtkud sees, siis tähiku hammaste vaheline jõud ületab igal juhul roomiku pinguti jõu ja roomik istub tähiku peale. Ekstreemsetel juhtudel muidugi võib see juhtuda, kuid enne läheb tõenäoliselt roomik katki või tuleb maha.
2. T-55 roomikul on 91 lüli ja tähikul (vist) 13 hammast). Mis tähendab, et tähik teeb iga roomiku pöörde kohta 7 pööret. Ja ei ole mingit vahet, kas roomik jookseb hammaste tippude peal või kannab kenasti kandepindade peal. Seni kuni roomik ei hüppa üle hammaste teeb kumbki roomik täpselt sama arvu ringe sama tähiku pöörete arvu kohta. Näiteks teeb tähik 70 ringi ja roomik 10. Kui tähikud on jäigalt seotud EI SAA roomik kiiremini liikuda selle tõttu, et see ei istu tähiku kandepinnal, vaid hammaste "tippudel"
3. Ainus põhjus, miks roomik saab kiiremini liikuda on see, et selle kogupikkus on suurem. Kuna pinguti hoiab lingid pinge all, siis peab roomik täisringi läbimiseks sama aja jooksul liikuma suurema kiirusega. NB! Tähiku peal on roomiku lülid normatiivsete vahedega, kuna tähik surub lülid nende ette nähtud asenditesse suurema jõuga, kui pinguti jõuab roomikut venitada.

See on minu teooria, mis toetub põhikooli matemaatikale. Praktika võib olla midagi muud. Ka ei pruugi mul õigus olla.

[TALUPOEG TALUJA]

Täpsustan siis, et veab rohkem hammaste otste peal, juhul kui lint on lõdvem. Kui on õigel ajal lint ära pingutatud, siis peaks ikka vedama õigest kohast. Linttraktori tagatähiku kuju ei ole ju nagu jalgrattal, hambad täitsa koonuses ja kui lint lõdva, on see normaalne, et otste poole vedu liigub.
Alguses DT-54 lindilülidel olid kurgualused õhukesed. Kulusid läbi ja tähik hakkas käima lindipoldi vastu. Poltide kättesaamine sel juhul tiba raskem. Hiljem juba T-74 lindikilpidel tehti kurgualused paksemad ja kestsid kauem. Muidugi olid ka DT-54-l ja eellasel- petrooli-Natil tagatähikud tihedamate hammastega.