Autotehnikateema

[OLAVI]

...
Mina julgen siinkohal usaldada spetsialiste. Need on need inimesed, kes mootoreid projekteerivad ehk siis insenere. Neil on väga hästi teada, millistel pööretel mootoreid kasutatakse ja olen kindel, et vastavalt sellele suudavad nad ka valida õige tootlikkusega õlipumba, mis tagab mootori piisava õlituse juba tühikäigust natuke kõrgematel pööretel. Madalatel pööretel arendab mootor ka väga vähe võimsust ja lisaks sellele on arenenud ka õlid ja laagrid ise. Viimase 40 aastaga on ikka toimunud märkimisväärne progress tehnika arengus. ...

Mitte ükski palgaline insener ei projekteeri masstootmises oma enda isikliku tahtmise järgi.

Õlipumba tootlus arvutatakse raamatupidajate näpunäidete järgi.

Tööandja/finantseerija poolt arvutatakse ja antakse ette, et kui pikk peab mingi toodetud seadme eluiga olema ja hinnangute järgi kulutavad insenerid "planeeritud tööea saavutamiseks" rohkem resursse, kui toote enda väljatöötamisele.
(Tavakasutuses sõiduautode ekspluatatsiooniaega arvestatakse garantii ja liisingu lõpuni.)

Eelmisel kevadel kirjutasin oma 2019 aasta autost, mis 2 aasta jooksul viibis korduvalt pikalt remondis "ebanormaalsete" vigade pärast + 120 000km suurem mootoriremont ja mille asenduseks tuli kasutada 2017 aasta masinat.
Eelmisel kevadel panin ka Covidi ajal saadud "säästuauto" armatuurist pildi, millel praeguseks on ca 100 000 läbisõitu ja mis hetkel on ennustuste järgi vähemalt 1 kuu remondis, sest varuosasid pole saada ning jälle aitab hädast välja sama vana, varus olev 2017 masin.

[Walter2]

Ole palun nii kena ja viita ka, millise normi alusel "ökonoomselt sõitmist" mõõdetakse ja kuidas selle vastu eksimisest piisab, et eksamilt läbi kukkuda.

Polegi norme, eksamineerija hindab selliseid asju subjektiivselt (tal pole võimalust isegi mootori pöördeid monitoorida).

RT ütleb:

1. Sõidueksami sooritamine
1.1. Sõidueksami sooritamiseks peab eksamineeritav omama ja eksamil tõendama
järgnevaid oskusi:
...............................................................................................
1.1.1.10. ökonoomne ja keskkonnasäästlik sõidustiil (üksnes B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-,
DE-, D1-, D1E-kategooria puhul), võttes arvesse mootori pöördeid minutis, käikude
vahetamist, pidurdamist ja kiirendamist.

Kogu see p.1 on täis subjektiivselt hinnatavaid asjaolusid mida pole millegagi mõõta. Kui teed vaide siis ilmselt lahendab selle mingi kolleegium. Tänapäeva eksamisõidukites on eksami hindamiseks salvestusseadmed.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/11 ... _lisa4.pdf

[2korda2]

Tänud Walter!
Siit minu pakkumine - kui keegi peaks sõidueksamil läbi kukkuma üksnes põhjusel "ebaökonoomne sõidustiil", siis palun andke teada. Naine on haldusasjadele spetsaliseerunud advokaat. Sellise normi alusel tehtud otsuseid on üpris lihtne ümber lükata kui:
1. eksamineeritav peab enne sõidu alustamist olema teadlik konkreetse sõiduki vastavatest parameetritest. Kas talle tutvustatakse neid?
2. normile mittevastavust peab olema võimalik tuvastada. Kui normi ennast sisuliselt ei ole, ei ole võimalik ka selle rikkumist tuvastada.

[AMvA]

...
Mina julgen siinkohal usaldada spetsialiste. Need on need inimesed, kes mootoreid projekteerivad ehk siis insenere. Neil on väga hästi teada, millistel pööretel mootoreid kasutatakse ja olen kindel, et vastavalt sellele suudavad nad ka valida õige tootlikkusega õlipumba, mis tagab mootori piisava õlituse juba tühikäigust natuke kõrgematel pööretel. Madalatel pööretel arendab mootor ka väga vähe võimsust ja lisaks sellele on arenenud ka õlid ja laagrid ise. Viimase 40 aastaga on ikka toimunud märkimisväärne progress tehnika arengus. ...

Mitte ükski palgaline insener ei projekteeri masstootmises oma enda isikliku tahtmise järgi.

Õlipumba tootlus arvutatakse raamatupidajate näpunäidete järgi.

Ole kena jaära enam siia teemasse kirjuta, näed palju targem välja.

[davidsoniharald]

...
Mina julgen siinkohal usaldada spetsialiste. Need on need inimesed, kes mootoreid projekteerivad ehk siis insenere. Neil on väga hästi teada, millistel pööretel mootoreid kasutatakse ja olen kindel, et vastavalt sellele suudavad nad ka valida õige tootlikkusega õlipumba, mis tagab mootori piisava õlituse juba tühikäigust natuke kõrgematel pööretel. Madalatel pööretel arendab mootor ka väga vähe võimsust ja lisaks sellele on arenenud ka õlid ja laagrid ise. Viimase 40 aastaga on ikka toimunud märkimisväärne progress tehnika arengus. ...

Mitte ükski palgaline insener ei projekteeri masstootmises oma enda isikliku tahtmise järgi.

Õlipumba tootlus arvutatakse raamatupidajate näpunäidete järgi.

Tööandja/finantseerija poolt arvutatakse ja antakse ette, et kui pikk peab mingi toodetud seadme eluiga olema ja hinnangute järgi kulutavad insenerid "planeeritud tööea saavutamiseks" rohkem resursse, kui toote enda väljatöötamisele.
(Tavakasutuses sõiduautode ekspluatatsiooniaega arvestatakse garantii ja liisingu lõpuni.

Kas ma olen kuskik midagi vastupidist väitnud? Nii insener töötabki, vastavalt ette antud ülesandele projekteerib seadme. Enamasti õnnestub aga vahel ka ikaldab, nagu sinu õnnetu auto puhul näha.

Rääkides garanteeritud ressurssist, siis milline see peaks olema, et kaptentrummid rahul oleks? 200k, 500k, miljon?

Võib ju anda insenerile ülesande projekteerida auto mootor, mis peab kestma miljon kilomeetrit. Sellega saadakse kahtlemata hakkama aga hinnalipik saab olema oioi. Sellist autot saavad endale lubada aga vähesed. Paljud teist soovivad ühe autoga sõita miljoni? Mõni taksist ehk. Aga taksiste on kangesti vähe ja nende peal autotehas ei ela. Mina isiklikult ei jõua tõenäoliselt kunagi miljonini, sest sõidan aastas ca 15tkm. Selleks, et kõik jõuaksid endale osta auto, ongi leitud optimaalne läbisõit, mis üks automootor peaks kestma ennem kapitaalremonti. Ütleme, et see on 200tkm. See teeks minu läbisõidu puhul 13 aastat, mis järel on auto juba ka moraalselt vananenud ja kerel rooste ja nii edasi. Aga taksistil ainult kolm. Nii siis ongi, et mina saan ühe autoga sõita 13 aastat ja taksist kolm. Kuna aga minusuguseid on kordades rohkem kui taksiste, siis projekteeritakse auto keskmisele kasutajale, keda on kõige rohkem ja taksist võtab kolme aasta pärast uue auto. Vana teenib veel pikalt mõne viie tuhandese läbisõiduga juhi käes. Mina selles probleemi ei näe.

Ressurssi saab muidugi pikendada tehes mootorile lisahoolduseid, näiteks vahetada õli iga 10tkm järel ja seeläbi jõuda ka palju suuremate läbisõitudeni aga keskmisel kasutajal nagu mina, sellega tegeleda ei ole vaja.

[davidsoniharald]

Õpetlik lugu ka "autotehase inseneridest" ja nende esindajatest esinduse teenustletis.

Ostis üks kolleeg endale esinduse kasutatud autode salongist auto, garantii oli üsna hiljuti lõppenud ja seepärast ka soodsam.
Parklas märkasin, et tühikäigul käies mootor väriseb päris tuntavalt. Kuna olen sellist probleemi paar korda ise lahendanud (ja lahenduseks on küünalde vahetus), siis küsisin, et millal viimati küünlaid vahetati. Esindusest vastati inimesele, et tehase nõuetele vastavad supperpupper iridiumküünlad vaheti ca 40 000 km tagasi ja üldse tehas näeb ette neid vahetada 60 000 tagant.

Nonoh, mõtlesin (Volvol on ka analoogsed küünlad, mis juba 25-30 000 pealt vahetust tahavad, andes märku värinaga tühikäigul ja kehva käivitumisega. Ja kui ei vaheta, siis mõttekas on natuke hiljem vahetada süütepoole, 90 eurot tükist (10 eur küünla asemel). Inimene viis aga auto kõrval asuvasse tavalisse töökotta, kus vahetati ära need supperpupper küünlad samasuguste, ladu24 veebipoest tellitute vastu ja ühtlasi ka kaks süütepooli kuuest, kuna need tekitasid juba veakoode. Ja mootor käis peale seda nagu miska. Süütepoolid aga olid vigased seepärast, et küünalde sädevahed olid hiigelsuureks põlenud (tehase supperpupper 60 000 km lubadus!) ja antud tüüpi küünaldel ei saa neid ka enam reguleerida. Ja loomulikult, kui need 1,5 mm sädevahega küünlad said vahetatud uute vastu, hakkas kõik tööle nagu vaja.

Üldiselt on üsna tark uskuda pimesi davidsoniharaldi stiilis "tehase inseneride kompetentsi", kes näevad sulle ette 30 000 km õlivahetuse ja 60 000 km iridiumküünlad, mis praktikas kestavad 30 000 km - eks neid lollikesi ole ka, kes seepärast enda rahakotti kergendanud. Ma olen üsna kindel, et nende "eluaegsete" asjade all on tehases inseneride allkirjad, kes on vähemalt doktorikraadiga tehnikateadustes. Igal juhul talupojatarkusest soovitan vahetada õli mootoris 10-15 000 km tagant või kord aastas ning jõuülekande õli 40-50 000 km takka ning kõik saab hea olema!

Selle loo puhul on kindel fakt, et auto käis ebaühtlaselt ja küünlad-süütepoolid vajasid vahetust. Kas neid küünlaid ka reaalselt oli vahetatud või mitte, me ei tea. Mul töötas üks sugulane aastaid ühes premiumklassi autoesinduses ja sealt ikka tuli neid lugusid. Näiteks tuli üks klient esimesse hooldusesse pärast 100tkm läbimist. Või siis avastas sugulane õhtul laua pealt uue õhufiltri. Jäi vist mingi kliendi autol vahetamata. Üks klient laskis vanad piduriklotsid tagasi panna, sest katet ole veel kaks millimeetrit ja uued maksid kaheksa tuhat krooni. Ühesõnaga kliente on igasuguseid, auto omanike on igasuguseid, mehaanikuid on igasuguseid ja autosid on igasuguseid. Ostes kasutatud auto ei tea iial, mis elu see auto ennem elanud on. Võib olla vahetati kuskil garaažis õli ja lasti sõbra töökojal enda hooldusraamatusse templeid lüüa ja siis järgmine omanik nutab, et sitt auto, ainult 150tkm kestis. Mingite üksikjuhtumite pealt põhjapanevat statistikat teha näitab inimese kehva statistika oskust.

[Peeter]

...
Mina julgen siinkohal usaldada spetsialiste. Need on need inimesed, kes mootoreid projekteerivad ehk siis insenere. Neil on väga hästi teada, millistel pööretel mootoreid kasutatakse ja olen kindel, et vastavalt sellele suudavad nad ka valida õige tootlikkusega õlipumba, mis tagab mootori piisava õlituse juba tühikäigust natuke kõrgematel pööretel. Madalatel pööretel arendab mootor ka väga vähe võimsust ja lisaks sellele on arenenud ka õlid ja laagrid ise. Viimase 40 aastaga on ikka toimunud märkimisväärne progress tehnika arengus. ...

Mitte ükski palgaline insener ei projekteeri masstootmises oma enda isikliku tahtmise järgi.

Õlipumba tootlus arvutatakse raamatupidajate näpunäidete järgi.

Ole kena jaära enam siia teemasse kirjuta, näed palju targem välja.

Kui uurima hakata, siis võib mõne mehe jaoks ehmatusega selguda, et väga palju asju tänapäeval arvestatakse mitte inseneri, vaid raamatupidamise näpunäidete järgi. St otsused tehakse masstootmise hinnalipiku alusel. Ja peale probleemide ilmnemist vaadatakse uuesti inseneri poole. Ja sedasi tulevadki muudetud koodid ja asendatud tooted: täiendatud, tugevdatud, modifitseeritud jmt varuosad ja asendusdetailid.

[Marvin]

Ka turundusel on oma roll - kui ikka konkurent ütleb, et 30000 on hea hooldusvälp, siis ei jää muud üle kui ka ise sama teha, sest muidu tulevad suurklientide Excelites valed tulemused

[davidsoniharald]

Ka turundusel on oma roll - kui ikka konkurent ütleb, et 30000 on hea hooldusvälp, siis ei jää muud üle kui ka ise sama teha, sest muidu tulevad suurklientide Excelites valed tulemused

Ja kui see mootor kestabki 30tkm hooldusvälbaga oma planeeritud eluea lõpuni, siis milles probleem on?

[Marvin]

Esimese kliendi jaoks ei olegi mingit vahet. Teise ringi omaniku jaoks võib olla ja kolmanda ringi omale on kindlasti.
Tõsi - järelturult ei teeni tootja miskit, nii et ses osas võib künism olla õigustatud.

[speedsta]

Küll on mõnel mehel häda nende mikromootoritega. Kunagi oli jutt, et käivad kõrgetel pööretel ja kuluvad läbi. Nüüd jõutud sinnani, et hoopis liiga madalatel pööretel ja kuluvad ikka läbi. Otsustatagu ära ükskord.
1,2L 81kw mikromootor töötab 95km/h sõites kriips alla 2000 p/min. 2,5L 105kw diisel makromootor evib samasuguseid näitusid. Ei tunne, et midagi halvasti oleks. Mikromootorautol vahetatakse küünlad korralise hoolduse käigus üks kord aastas. Näited minu kogemustest ja ei pruugi reaalse eluga kokku minna.

[Kapten Trumm]

Ostes kasutatud auto ei tea iial, mis elu see auto ennem elanud on. Võib olla vahetati kuskil garaažis õli ja lasti sõbra töökojal enda hooldusraamatusse templeid lüüa ja siis järgmine omanik nutab, et sitt auto, ainult 150tkm kestis. Mingite üksikjuhtumite pealt põhjapanevat statistikat teha näitab inimese kehva statistika oskust.

Siin hakkabki maksma kogemus. Kuipalju on taolise asjaga kokkupuudet olnud. Kui on mitu autot, mida ise sätid ja nii viimane 25 aastat, siis koguneb ühte-teist kõrvataha kah. Tänapäeva turbomootoritel kasutatavad pisikesed (keeratakse 15 võtmega) küünlad oma pisikeste elektroodidega (mida ei saa ka koputades reguleerida nagu "vanakooli" küünaldel) ja samal ajal põlemiskambris toimuvaga (kus liitrist töömahust võetakse välja üle 100 hobujõu) ei kesta never ever mingi 60 tuhat. Elektroodid erodeeruvad lihtsalt ära, sädevahe muutub liiga suureks, see koormab üle süütepoolid ja tulemuseks võib kergesti olla näiteks 500 eurone remondiarve. Minu autol lubatakse ka mingit analoogset (kas 45 või 60K) ulmet, on seni nad 25-30 tuhande järel vahetusse läinud (nagu tühikäigule ilmuvad värinad), sest mina eelistan vahetada 8 eurot tükk maksvaid küünlaid kui 80 eurot tükk maksvaid süütepoole. Soovitan teistelegi.

Ressurssi saab muidugi pikendada tehes mootorile lisahoolduseid, näiteks vahetada õli iga 10tkm järel ja seeläbi jõuda ka palju suuremate läbisõitudeni aga keskmisel kasutajal nagu mina, sellega tegeleda ei ole vaja.

Aga mis saab autoga siis, kui see 100Kkm täis saab? Järgmine ostja saab endale remondikulud täie rauaga? Või utiliseerimisele? Mina olen näinud sellist autot, millel 100 TKm-ga oli tervelt kolm õlivahetust ja neljandat ei tulnud, sest vahetada tuli mootor. Või kapremondita. Miks peab sellist saasta inimestele müüma? Isegi nõuka viletsad autod ei lagunenud nii kiiresti.

[Kapten Trumm]

Küll on mõnel mehel häda nende mikromootoritega. Kunagi oli jutt, et käivad kõrgetel pööretel ja kuluvad läbi. Nüüd jõutud sinnani, et hoopis liiga madalatel pööretel ja kuluvad ikka läbi. Otsustatagu ära ükskord.
1,2L 81kw mikromootor töötab 95km/h sõites kriips alla 2000 p/min. 2,5L 105kw diisel makromootor evib samasuguseid näitusid. Ei tunne, et midagi halvasti oleks. Mikromootorautol vahetatakse küünlad korralise hoolduse käigus üks kord aastas. Näited minu kogemustest ja ei pruugi reaalse eluga kokku minna.

Aga nii ongi. Nii liigmadalad pöörded (ülekoormus) ja liig kõrged pöörded mõlemad on kahjulikud. Pöörded peaks olema mõõdukad. Vähemalt enamiku ajast.

[Kapten Trumm]

1. Sõidueksami sooritamine
1.1. Sõidueksami sooritamiseks peab eksamineeritav omama ja eksamil tõendama
järgnevaid oskusi:
...............................................................................................
1.1.1.10. ökonoomne ja keskkonnasäästlik sõidustiil (üksnes B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-,
DE-, D1-, D1E-kategooria puhul), võttes arvesse mootori pöördeid minutis, käikude
vahetamist, pidurdamist ja kiirendamist.

Kogu see p.1 on täis subjektiivselt hinnatavaid asjaolusid mida pole millegagi mõõta. Kui teed vaide siis ilmselt lahendab selle mingi kolleegium. Tänapäeva eksamisõidukites on eksami hindamiseks salvestusseadmed.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/11 ... _lisa4.pdf

Selle asja praktiline rakendus on minu silmis selline (juba teine laps, kes vajab järgi aitamist), 1500 pöördel vahetatakse käik üles, pöörded langevad sinna tühikäigu kanti (ok, õpilane nats kohmitseb ka ja auto hoog langeb). Seejärel hakatakse uuesti kiirendama (ülekoormatud mootori törina saatel) ja ühe silmaga piilutakse tahhomeetrit, et ega äkki pole liiga palju pöörded (ökonoomne pole ju!).

Hakkasime käiku üles vahetama 2000-2500 pöördel ja kõik asetus oma kohale. Auto tegi alla vahetamata ja tõrkumata tänavanurgapöördeid, rida oli vahetada lihtsam ja mõne vilkuma hakanud rohelise alt lipsas ka läbi (selmet järsku pidurdada, tagant sissesõidu ohuga).

Mul on üks ammune tuttav, kes töötas pikka aega sõidu- ja liiklusõpetajana. Ütles, et maanteeameti arust pidigi "öko" olema "töristamine". Tema õppeauto oli õnneks vähe suurema turbodiisliga, mis tegi neid trikke paremini kaasa kui 1,2 63 kW vabahingav.

[davidsoniharald]

Aga mis saab autoga siis, kui see 100Kkm täis saab? Järgmine ostja saab endale remondikulud täie rauaga? Või utiliseerimisele? Mina olen näinud sellist autot, millel 100 TKm-ga oli tervelt kolm õlivahetust ja neljandat ei tulnud, sest vahetada tuli mootor. Või kapremondita. Miks peab sellist saasta inimestele müüma? Isegi nõuka viletsad autod ei lagunenud nii kiiresti.

Kui sa nägid ühte sellist autot, siis oli lihtsalt halb eksemplar ja eeldades, et sel veel oli garantii, siis remont oli tootja kulul. Kui sa nägid platsitäit selliseid ja absoluutselt kõigil oli mootor 100tkm peal laiali, siis on insenerid midagi mööda projekteerinud ja tootjal kulub palju raha nende kõigi remontimiseks. Tarbija huve kaitsevad erinevad tarbijaorganisatsioonid ja tarbijad hääletavad jalgadega. Nagu absoluutselt ükskõik mis teise tootega siin maailmas.