kraal kirjutas: ↑28 Juun, 2023 12:11
Puidu puuduses ei ole probleemi. Kui vaadata meie sadamaid siis neis on suured puidu virnad mis viiakse Rootsi ja Soome. Selle asemel, et puitu poolmuidu välja vedada tuleb seda kohapeal väärindada.
Eestis juba töötab üks puidukeemia tehas. See muidugi katseeksemplar ja kui asi töötab siis laienevad.
Sellele Tartu maakonda planeeritavale tselluloosikombinaadile oli põhiline vastulobistaja Graanul Investi omanik. Ässitas igasugu hipid ülesse ja sinnapaika see jäigi.
Miks Graanul Invest seda tegi? Aga seepärast, et kartis nõudluse suurenemist ja seeläbi toorme hinnatõusu. Graanulite/hakke tootmine pretendeerib osalt samale puitmaterjalile (kuid osa sodist puidukeemiale ei kõlba, hakkeks või graanuliks kärab küll. Miks hinnatõus tekiks? Aga seepärast, et nõudlus jõuab pakkumisest ette.
Hinnad ikkagi kerivad ülesmäge mingil põhjusel, ehituslik saematerjal on viimane 5a jooksul 2 korda kallimaks muutnud. Kerivad seepärast, et toormaterjal kallineb, esiteks venest ja valgevenest odavamat ei saa (Skandinaavias on kallim) ja teiseks meil igasugu kunstlike probleemide abil muutub metsa varumine järjest keerulisemaks. Pole ka ilma jne.
Puidu väärindamisel pidi olema 4 taset. Neist kõrgeimale pretendeeriv rafineerimistehas kotiti meilt efektiivselt roheullikeste poolt minema. TTÜ keskkonnatehnoloogia professor kommenteeris seda nii, et kadus unikaalne väljakutse ka reoveepuhastuse osas. Kuna Eestis tõsist tööstust pole enam, siis antud valdkond vireleb - pole lihtsalt väljakutseid, kipsmajade kolooniate tarbeks kesapõllul on juba kõik leiutatud.
Vaatad seda allakäiku ja probleem paistab suurem kui koalitsioon avalikult tunnistab - ja mitte ainult rafineerimistehase osas. Repo vabrikute puitlaastplaadi tehase pankrot Püssis, Standardi raskused, Estonian Celli tihedad seisakud liiga kalli elektri teemal - hetkel vaagub ju terve sektor hinge ja rohepopulismist pimestatud keskkonnaminister just keeras asjale vinti juurde, kuna tal oli "isiklik veendumus".
Täna on poliitikul kasulik end positsioneerida Facebooki roheröökurite tasemel - hääli tuleb kaugelt rohkem kui kuskil saeveskis tööd saavatelt maainimestelt. Veelvähem huvitab poliitikuid see, mida ettevõtjad arvavad. Nagu Enn Veskimägi kord tabavalt kommenteeris - poliitikutele on räägitud, aga probleem on selles, et nad ei kuula. Juba Lenin armastanud öelda, et praktika on tõe kriteerium - allamäge veerev majandus on selleks kriteeriumiks paraku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.