Nutt ja hala

[Kapten Trumm]

See on tavaline case - ostetakse lolli peaga maja lennuvälja glissaadialasse, 100 m reoveepuhastist allatuult, lasketiiru mürakaitsevööndisse või lehmakarjamaa kõrvale ja edasine on eht-tõusiklik asjaajamine - kolige see "häiring" minu juurest minema, muidu saadan "meedia peale".

Minu maakodus on tõsine häiring - magamistoa aknast 20 m kaugusel on rebase urg ja seal on nüüd 7 poega. Peaks Facebookis õige miitingu algatama. Minuga tiigis ujuvad nastikud häirivad ka päris tõsiselt. Eriti kui mõni vana sind veest, meetri kauguselt pea püsti jõllitab, kui suplemas oled.

Ja mis kõige hullem, öökulli häält tegev kaelustuvi. No see on maailma lõpp. Aga seevastu pole mul taolisi naabreid

[kraal]

Mina vaatan murelikult ringi, mis saab tulevikus meie puidutööstusest kui põhilisest eksportitegijast. Selle kõrge lisandväärtusega puidurafineerimistehase suutsid roheröökurid põhja lasta. Ja täna oleksid nad ka raskustes, kuna puidu import Venest ja Valgevenest on kadunud, rohepopulist Kallas vähendas raiemahtusid ja puidu hind muudkui kasvab. Maakohtades ongi see puiduasjandus ainuke toitev asi.
Igatpidi on paha

1. puidukeemia tehast ei saa lubada, kuna reostab loodust (ja tarbib palju puitu)-lisaväärtust oleks.
2. puiduhaket ja pelletit ei saa ka lubada, kuna liiga väikse lisaväärtusega puidu raiskamine (oleks vaid seda kõrgema lisaväärtusega asja....)
3. puidu põletust ei saa lubada, kuna see toodab CO2, samas põletamisele mineva rämpsuga polegi muud teha kui haket (see jälle väikse lisaväärtusega).

Puidu puuduses ei ole probleemi. Kui vaadata meie sadamaid siis neis on suured puidu virnad mis viiakse Rootsi ja Soome. Selle asemel, et puitu poolmuidu välja vedada tuleb seda kohapeal väärindada.
Eestis juba töötab üks puidukeemia tehas. See muidugi katseeksemplar ja kui asi töötab siis laienevad.
Sellele Tartu maakonda planeeritavale tselluloosikombinaadile oli põhiline vastulobistaja Graanul Investi omanik. Ässitas igasugu hipid ülesse ja sinnapaika see jäigi.

[Kriku]

See on tavaline case - ostetakse lolli peaga maja lennuvälja glissaadialasse, 100 m reoveepuhastist allatuult, lasketiiru mürakaitsevööndisse või lehmakarjamaa kõrvale ja edasine on eht-tõusiklik asjaajamine - kolige see "häiring" minu juurest minema, muidu saadan "meedia peale".

Üks kodanik ostis arvatavasti sihilikult kaitsealuse muistise peale ja hakkas siis kohtuga lammutama piiranguid maha. Kahjuks edukalt.

[Fucs]

See on tavaline case - ostetakse lolli peaga maja lennuvälja glissaadialasse, 100 m reoveepuhastist allatuult, lasketiiru mürakaitsevööndisse või lehmakarjamaa kõrvale ja edasine on eht-tõusiklik asjaajamine - kolige see "häiring" minu juurest minema, muidu saadan "meedia peale".

Üks kodanik ostis arvatavasti sihilikult kaitsealuse muistise peale ja hakkas siis kohtuga lammutama piiranguid maha. Kahjuks edukalt.

Kuulge, see ei ole ainult "lolli peaga keset lasketiiru" või "keset lennuvälja" omale elamise ostmise teema.
Mul kolhoosis on juba omajagu aega (no 10 viimast aastat umbes äkki?) täheldatav ja selgelt eristatav noorte (kuni 25...30) inimeste puhul tendents, et ostetakse korter kolhoosi ja siis mitte nemad ei pea arvestama meil kehtivate reeglite, praktikate ja rutiinidega, vaid hakatakse häälekalt nõudma, et kogu kolhoos peab hakkama nende järgi joonduma. Kust, millal, kelle ja millise n.ö. "suur- ja härrasrahva" käitumist see mulle küll meenutab... peab mõtlema kohe natukene...

[Walter2]

Huvitav mis "kolhoose" siin viimase kümne aasta jooksul silmas peetakse - moarust nood kõik ammu laiali tassitud? Kas neid issanda hoolde jäetud külakeskusi oma kahekordsete kortermajadega või suvalist vallakeskust, kus käiakse siis vallavalitsuse ust jalaga lahti löömas ja oma õigusi nõudmas? Praeguse tendentsi juures, kus äärevallad näevad kurja vaeva et inimesed laiali ei jookseks ning siis kampaania korras a lá maale elama asunud noorperesid kahel käel nagu issanda õnnistust vastu võetakse siis noil ongi kuraasi ja mune veidi rohkem häält teha külaelu käimatõmbamise sildi all. Meeldib see siis põliselanikele või ei...

[davidsoniharald]

Kuulge, see ei ole ainult "lolli peaga keset lasketiiru" või "keset lennuvälja" omale elamise ostmise teema.
Mul kolhoosis on juba omajagu aega (no 10 viimast aastat umbes äkki?) täheldatav ja selgelt eristatav noorte (kuni 25...30) inimeste puhul tendents, et ostetakse korter kolhoosi ja siis mitte nemad ei pea arvestama meil kehtivate reeglite, praktikate ja rutiinidega, vaid hakatakse häälekalt nõudma, et kogu kolhoos peab hakkama nende järgi joonduma. Kust, millal, kelle ja millise n.ö. "suur- ja härrasrahva" käitumist see mulle küll meenutab... peab mõtlema kohe natukene...

Samad käitumismudelid on ka linnameestel, kes maale kolivad. Noh et lollid maakad ei jaga üldse kuidas tegelikult peab elama jne.

[_dumbuser_]

... Nagu ka see, et randa uhutud adru haiseb. See viimane oli juba 80ndate esimeses otsas Noorte- ja Rahva Hääle igasuvised stammteemad Pirita ja Klooga suvedest.

Ma Klooga kohta ei tea, kuid Pirita probleem oli tegelikult selles, et osad sadevee kanali torud jooksid otse merre. Ja jällegi mõned maja- ja suvilaomanikud leidsid, et sinna sadevette ei teeks paha pisut "orgaanilist väetist" (loe: majapidamise heitvett) lisada. Mistõttu haises see meri hoopis teistmoodi, kui normaalselt. Pärast seda, kui need kollektorid kinni pandi ja "väetajad" vastutusele võeti, on asi lahenenud ja pole seal Pirita tee ääres enam mingit hullu haisu.

70 keskel oli isegi mingil ajal lubatud oma majapidamiste tarbevesi läbi mõne settekaevu merre saata, sel ajal polnud väga palju igasugu erinevaid seepe ja kõiksugu muud pesupesemise jama. Ja sinna lükati ka dreanaaž juurde, et segu lahjendada. Paksema kraami jaoks oli "suusahüppaja asendiga" või siis "vabalthingavatel" pelleritel mingi kast mida siis regulaarselt tühjendati. Ilmselt sõltus see merrelaskmine siiski ka asustuse tihedusest. 2000 algul hakati aga massiliselt seda kõike likvideerima kaevates üles kümnete kilomeetrite kaupa teid. Ja osades kohtades tehti seda mitu korda kuna sosssepad ei saanud aru milleks on olemas torustiku kalded või suudeti igasugu juurdetulevate majapidamistega mitte arvestades liialt väikse mahuga asi kokku panna. Ja nüüd on mitmetes kohtades uus mure, sest selle olemasoleva asja likvideerimisel tõmmati ka drenaaz ribadeks aga vihmaraisk ja kevadine lumesulamine toimuvad ikkagi "keelust" hoolimata ning sellel veel pole enam kuskile mujale kui lähemasse keldrisse või mingisse lohku ennast kerra tõmmata.

[Fucs]

Huvitav mis "kolhoose" siin viimase kümne aasta jooksul silmas peetakse - moarust nood kõik ammu laiali tassitud? Kas neid issanda hoolde jäetud külakeskusi oma kahekordsete kortermajadega või suvalist vallakeskust, kus käiakse siis vallavalitsuse ust jalaga lahti löömas ja oma õigusi nõudmas?

Hei No... meitel on siin endiselt üks pesuehtne... mida mina hellitavalt kutsun kolhoosiks, sest käib kollektiivne majandamine (Колхоз ehk коллективное хозяйство ehk kollektiivne majand), ilusasti 140 kolhoosiliiget ja puha. Sovhoosiks (Совхоз ehk советское хозяйство ehk nõukogude majand) ei saa seda kutsuda, sest nõukogusid meil enam pole ja kõik on kapitalistid.

Kolhoosikord vindub edasi
https://tartu.postimees.ee/1914965/kolh ... ndub-edasi

[Kapten Trumm]

Puidu puuduses ei ole probleemi. Kui vaadata meie sadamaid siis neis on suured puidu virnad mis viiakse Rootsi ja Soome. Selle asemel, et puitu poolmuidu välja vedada tuleb seda kohapeal väärindada.
Eestis juba töötab üks puidukeemia tehas. See muidugi katseeksemplar ja kui asi töötab siis laienevad.
Sellele Tartu maakonda planeeritavale tselluloosikombinaadile oli põhiline vastulobistaja Graanul Investi omanik. Ässitas igasugu hipid ülesse ja sinnapaika see jäigi.

Miks Graanul Invest seda tegi? Aga seepärast, et kartis nõudluse suurenemist ja seeläbi toorme hinnatõusu. Graanulite/hakke tootmine pretendeerib osalt samale puitmaterjalile (kuid osa sodist puidukeemiale ei kõlba, hakkeks või graanuliks kärab küll. Miks hinnatõus tekiks? Aga seepärast, et nõudlus jõuab pakkumisest ette.

Hinnad ikkagi kerivad ülesmäge mingil põhjusel, ehituslik saematerjal on viimane 5a jooksul 2 korda kallimaks muutnud. Kerivad seepärast, et toormaterjal kallineb, esiteks venest ja valgevenest odavamat ei saa (Skandinaavias on kallim) ja teiseks meil igasugu kunstlike probleemide abil muutub metsa varumine järjest keerulisemaks. Pole ka ilma jne.

Puidu väärindamisel pidi olema 4 taset. Neist kõrgeimale pretendeeriv rafineerimistehas kotiti meilt efektiivselt roheullikeste poolt minema. TTÜ keskkonnatehnoloogia professor kommenteeris seda nii, et kadus unikaalne väljakutse ka reoveepuhastuse osas. Kuna Eestis tõsist tööstust pole enam, siis antud valdkond vireleb - pole lihtsalt väljakutseid, kipsmajade kolooniate tarbeks kesapõllul on juba kõik leiutatud.

Vaatad seda allakäiku ja probleem paistab suurem kui koalitsioon avalikult tunnistab - ja mitte ainult rafineerimistehase osas. Repo vabrikute puitlaastplaadi tehase pankrot Püssis, Standardi raskused, Estonian Celli tihedad seisakud liiga kalli elektri teemal - hetkel vaagub ju terve sektor hinge ja rohepopulismist pimestatud keskkonnaminister just keeras asjale vinti juurde, kuna tal oli "isiklik veendumus".

Täna on poliitikul kasulik end positsioneerida Facebooki roheröökurite tasemel - hääli tuleb kaugelt rohkem kui kuskil saeveskis tööd saavatelt maainimestelt. Veelvähem huvitab poliitikuid see, mida ettevõtjad arvavad. Nagu Enn Veskimägi kord tabavalt kommenteeris - poliitikutele on räägitud, aga probleem on selles, et nad ei kuula. Juba Lenin armastanud öelda, et praktika on tõe kriteerium - allamäge veerev majandus on selleks kriteeriumiks paraku.

[Kriku]

Palun mitte sellest siin uut metsandusteemat teha.

[ahto42]

Püüan mitte puituteemat edasiarendada, aga siiski:
Eksportgraanulit tehakse ainult kvaliteetsest kasest. Seda olen mitmelt metsamehelt kuulnud.

[wolfgang]

Veids teist vaatenurka.
Noh, see levinud mantra Rootsi ja Soome viidavatest puidukoormatest, mida võiks hoopis meil siin väärindada ei ole päris adekvaatne. Nende Rootsi ja Soome ettevõttete käes on ka väga suur hulk Eesti metsamaast. Niiet ei ole üldse kindel, et need puidukoormad ei hakka sadamais kõrguma ka juhul, kui mõni edev BT tehas siia kerkib.
Püssi vabrik ehitati 70. keskel soomlaste poolt. Peale seda, 50 aastat, pole seal enam ka puum...igi tehtud, et seda tehast kuidagi arendada või parendada. Tsehhide katustel kasvavad mitmemeetrised puud, kus aknaruut on katki äinud see ka katki on jäänud, territoorium on võssa kasvanud, veokate sissesõidutee auke lapitakse silikaattellistega(ja need on kümnete ruutmeetrite suurused augud), Keskkonnaameti ülevaatuste raprtitest võib lugeda, et puidutolmu puhastusseadmet filtrid on rebenenud või sootuks puudu ja see tehas tolmas ka reaalselt nii, et allatuult tõmbas hinge kinni (ilma liialduseta) jne jne.. Ükski neis toodud jamadest ei alanud ei sõja, ega 5 korda tõusnud elektri hindade tõttu vaid totaalsest juhtimie puudumisest. Ettevõtte seisukorda näitab ilmekalt ka tõik, et 3 milli eest ei leidnud see tehas ostjat ja hetkel on seal kraanad püsti ja mingid poolakad mudivad juppe küljest ära. Puusalt pakuks, et sellist tüüpi tehas ehitada maksab mingi 100+ milli.

[diesel]

üle lahe soomes pannakse just suurt tselluloositehast kinni.
huvilistele kindlasti soodsalt saadaval.
mis aga siinsesse vastuseisu puutub, siis kindlasti on üheks põhjuseks
suurushullustus.
kanalat taheti teha justkui maailma suurimat. tselluloositehast vist
euroopa suurimat.
arvan, et vastuseisu poleks või oleks see palju väiksem, kui projektid
oleks mõistliku suurusega. no et jaguks omale ja ehk ka teist niipalju
naabrile müüa.

[Manurhin]

Puidu väärindamisel pidi olema 4 taset. Neist kõrgeimale pretendeeriv rafineerimistehas kotiti meilt efektiivselt roheullikeste poolt minema.

Kas pead silmas seda Tartust ülesvoolu kavandatud tselluloositehast? Seal polnud tegemist mitte rohehulluse vaid elementaarse looduskaitsega. Pakuti välja, et kui tuleks suletud tootmistsükliga tehas, kust reovett jõkke ei lastaks, vaid kõik puhastataks ja taaskasutataks, siis ju võiks. Aga selline olla liiga kallis, taheti teha nii nagu ülemöödunud sajandil, et kogu solk pahinal jõkke (no läbi sümboolse puhasti) ja muudkui aga kogu aeg värsket vett teisest otsast sisse.

[Health]

mis aga siinsesse vastuseisu puutub, siis kindlasti on üheks põhjuseks
suurushullustus.

Meeldib see või mitte, aga suurus loeb. Väikese tootmisüksusega ei ole sust konkurenti maailmaturul ning lõpeks see loeb. Põlveotsas nikerdamisest ei ole ükski investor huvitatud.