Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Ühisanumpritsele vajalikud piesoelektrilised pihustid on tänapäeval muidu varuosapoe letikaubaks muutnud, vaatasin praegu ladu24.ee-s mõnda autot, millega kokkupuudet, Boschi oma on mingi 200 eurot+ tükist. Võrreldes nende müstiliste hindadega, mida 2000ndate hakul maksid mersu või Volvo omanikud esinduses nende eest, on nagu muidu saadud. Tean ühte inimest, kes oma 2005 XC70-l maksis pihustite +töö eest 36 000 krooni (umbes 2300 eurot). Täna on sama summa vähemalt poole väiksem.

Aga rikkeotsingul "igaks juhuks" vahetamiseks on ikkagi kallivõitu, rikkeotsingu käigus võib vahetada sedasi mingeid 50 euroseid andureid. Ei saa sedasi olla, et heitgaasid on korras ja tagant tomu ei tule ning samal ajal pihustid "kusevad" sedasi, et karterisse tuleb liitrite kaupa diislit. Kui mõni silinder ei tööta, siis 4-potine mootor lonkab mis kole ega oma ka tavapärast jõudu.

[Madis Reivik]

Jama jutt. Piezoelement muudab oma suurust vaid juhul, kui teda läbib pidev elektrivool. Vooluringi katkemisel taastab piezokristall oma esialgse kuju, ning vedrud sulgevad rõhualandusklapi.

Jube kergelt käib see mölisemine tehnilistel teemadel. Mis rahuldust see pakub ? Kasutad googlet ja saad targemaks.
Piesot juhitakse kahesuunalise vooluga, vastasel juhul sulgumine oleks liiga aeglane. Salvestunud impulss peab kuhugi kaduma. Seetõttu, lihtsustatult

1) pinge peale, pieso lahti
2) pinge maha, pieso "lühistatakse", voolusuund on vastupidine. Pieso sulgub.

[AMvA]

Jama jutt. Piezoelement muudab oma suurust vaid juhul, kui teda läbib pidev elektrivool. Vooluringi katkemisel taastab piezokristall oma esialgse kuju, ning vedrud sulgevad rõhualandusklapi.

Jube kergelt käib see mölisemine tehnilistel teemadel. Mis rahuldust see pakub ? Kasutad googlet ja saad targemaks.
Piesot juhitakse kahesuunalise vooluga, vastasel juhul sulgumine oleks liiga aeglane. Salvestunud impulss peab kuhugi kaduma. Seetõttu, lihtsustatult

1) pinge peale, pieso lahti
2) pinge maha, pieso "lühistatakse", voolusuund on vastupidine. Pieso sulgub.

Loomulikult pinge mahavõtmisel tuleks pieso lühistada. Aga talle ei anta peale teistsuguse polaarsusega impulssi, nagu väideti

Piesopihustid, millel ühtpidi kulgev vooluimpulss avab pihusti ja järgnev, vastandpolaarsusega impulss sulgeb pihusti. Kui sulgevat impulssi ei tule, jääb pihusti avatuks.

[Madis Reivik]

Kui räägime vooluimpulsist siis antakse. Või tekitatakse. Või tekib ise kuna luuakse välised võimalused. Semantilised vaidlused autoteemas.

Lihtsalt, ära kasuta sõna "jama" nii kergekäeliselt.

[OLAVI]

Kas mul on mõtet panna siia harivaid linke, kui isegi pilte ei viitsita vaadata?

Sellel lingil on galeriis üle 20 pildi pihusti ehitusest ja "tehnilise taibuga inimene" võiks ju väiksegi ülevaate saada.

Piesoelement oma paisumise ja kokkutõmbumisega juhib hüdraulilist võimendit, mis omakorda juhib pihustit.
https://www.researchgate.net/figure/Pie ... _274528921

[AMvA]

Kas mul on mõtet panna siia harivaid linke, kui isegi pilte ei viitsita vaadata?

Sellel lingil on galeriis üle 20 pildi pihusti ehitusest ja "tehnilise taibuga inimene" võiks ju väiksegi ülevaate saada.

Piesoelement oma paisumise ja kokkutõmbumisega juhib hüdraulilist võimendit, mis omakorda juhib pihustit.

Sa väitsid, et piesoelemndile on vaja pihusti ülevooluklapi sulgemiseks vastandpolaarsusega impulss anda. See ei tule sinu postitatud joonistelt kuidagi välja. Pigem on sinu postitatud joonistel näha hüdrokolvi ümber asuv vedru, mis tagastab ülevooluklapi suletud asendisse.
Muuseas, see ei ole hüdrovõimendi, vaid hüdrokordisti, millega muudetakse piesoelemndi paki väga väike liikumine veidi pikemaks. Rakenduv jõud vastavalt väheneb.

[vanahalb]

Vahelduseks üks nõuküsimine. Mida arvata chiptuuningust? Ma vaatan, et saaksin endal suht lihtsalt 370hj pealt 415hj peale ja pöördemomendiks 600Nm. Ehk tasub ära?

Mul ühel auto on natuke komponeeritud nii et 81 Kw- st on dünopingi järgi saadud 120. Klassikaline vana 81kw Passat ja eelmine omaník otsustas Soomes seda tuunima hakata kui 400 000 juba sõidetud oli. Kuigipalju tegi aga siis tuli uusi mõtteid ja ma ostsin ära. Nüüd on 480 000 ja see ongi praegult mu kõige suurema läbisõiduga auto.

Kui müügiks pakkus olin ma küll natuke skeptiline et nagunii põlve otsas nikerdatud ja alibaba juppidest ehk korralik auto on tuksi keeratud. Aga ei, see värkstuba http://www.hestec.fi tegi ja päris viisakalt. Ma väga pole süüvinud sest ära lagunenud ei ole. Ilmselt chiptuuning, natuke on ka väljalaset muudetud ja võib-olla ka turbot sest juba käivitamisel on turbiini hääl Ülevaatusel pole midagi kurdetud sest müra on igati lubatud piires kuigi mitte sellise tämbriga nagu bockimeeste hallmetallikutel. Samuti on heitgaasid jms paigas.

Eesti ülevaatusel võib-olla hakataks irisema sest peale vaadates saab öelda et summuti pole originaal ja see on kohe riigireetmise järel kõige suurem kuritegu mida üldse toime saab panna. Samas Saksamaal, osaliselt ka Soomes sepitsetakse igasuguseid torusid ja e-sertifitseeritakse neid masstootmise jaoks. Igal maal oma kombed.
Kui üldse Saksamaalt mingeid detaile vaatama hakata siis eelkõige tehakse ikka saksa autode jaoks ja kasvõi jaapanlasele on täislahendust keeruline leida.

Kasu on vast niipalju et manuaalkastiga sõites on dünaamika palju parem ja linnasõidul aitab kahest käigust. Teisega koha pealt minema ja sõitmiseks kolmas. Kütusekulu on mõistlikult sõites nagu nagu ikka sest täisvõimsust ju ei kasutata. Esiveoline auto ja kehvemapoolsete rehvidega saab asfaldil veel neljanda käiguga ratta ringi tõmmata.

[Welber]

Vahelduseks üks nõuküsimine. Mida arvata chiptuuningust? Ma vaatan, et saaksin endal suht lihtsalt 370hj pealt 415hj peale ja pöördemomendiks 600Nm. Ehk tasub ära?

Mu eelmisel (hobi-) autol, Isuzu kastikal, oli tuuning tehtud selles firmas:
https://www.vkmmotors.ee/chip-tuning/

Aju loetakse maha, progedesse kirjutatakse jupid juurde ja tagasi, margihoolduses ei saadud midagi aru - toimus see üsna kohe pärast auto ostmist ja garantiiajal. Võimsuse ja pöördemomendi muutust peast ei mäleta, aga 0-100 km/h kukkus 12,5 pealt 9,5-le. Kütust võttis pärast seda pigem vähem. Ühtegi füüsilist tükki ära ei vahetatud.

[OLAVI]

Kas mul on mõtet panna siia harivaid linke, kui isegi pilte ei viitsita vaadata?

Sellel lingil on galeriis üle 20 pildi pihusti ehitusest ja "tehnilise taibuga inimene" võiks ju väiksegi ülevaate saada.

Piesoelement oma paisumise ja kokkutõmbumisega juhib hüdraulilist võimendit, mis omakorda juhib pihustit.

Sa väitsid, et piesoelemndile on vaja pihusti ülevooluklapi sulgemiseks vastandpolaarsusega impulss anda. See ei tule sinu postitatud joonistelt kuidagi välja. Pigem on sinu postitatud joonistel näha hüdrokolvi ümber asuv vedru, mis tagastab ülevooluklapi suletud asendisse.
Muuseas, see ei ole hüdrovõimendi, vaid hüdrokordisti, millega muudetakse piesoelemndi paki väga väike liikumine veidi pikemaks. Rakenduv jõud vastavalt väheneb.

Ma olen ise, isegi mõõtnud ossiga piesopihusti juhtimpulsse.
Need hoiatused ei ole mitte laest võetud vaid keegi on selle teadmise eest kooliraha maksnud.

[OLAVI]

https://pealinn.ee/2023/07/03/tasuda-tu ... a-arvatud/

Kuigi ametlikku visiooni sellest, kuidas automaks peaks välja nägema, esitletakse avalikkusele juuli teises pooles, on juba praeguseks selge, et see saab olema üldiselt varamaks. Teisisõnu, see ei saa sõltuma, kui palju keegi reaalsuses autot kasutab, vaid tasuda tuleb ka seisva auto omamise fakti eest – suurusjärgus 5-20 eurot kuus. Maksustamisest ei pääse ka elektriautod ja mootorrattad.

Veidi enne jaanipäeva peeti ametnike ja huvigruppide ümarlaud automaksu teemal, millest võtsid osa teiste seas automüüjate ja -teenindajate, aga ka autoomanike liidu esindajad. Kuigi ümarlaual veel ei esitletud täpset valemit või metoodikat, mida tahetakse vormida automaksu korjamise jaoks seaduseelnõuks, on üldised piirjooned siiski paigas.

Kõigepealt, et see saab olema sisuliselt varamaks, ehk siis tasumise aluseks kujuneb mitte sõiduki tarbimine või selle ulatus, vaid registri andmed. Maksta tuleb seega sõltumata sellest, kas sa sõidad oma autoga iga päev või roostetab see aastaid aia ääres ja on jäänud lihtsalt registrist maha võtmata.

Kui alul kohe ähvardada tonn aastas koorida aga hiljem küsitakse ainult 500, siis "maalane" on ikka rõõmus: hää et niigi läits.
Rikas mõju ei tunne ja vaene kasutagu tallataksot.

[AMvA]

Vahelduseks üks nõuküsimine. Mida arvata chiptuuningust? Ma vaatan, et saaksin endal suht lihtsalt 370hj pealt 415hj peale ja pöördemomendiks 600Nm. Ehk tasub ära?

Oleneb kes teeb. Ma lasin kunagi Mersu 2,7 CDI mapi üle kirjutada, päris raju sai.

[Kapten Trumm]

Mul ühel auto on natuke komponeeritud nii et 81 Kw- st on dünopingi järgi saadud 120. Klassikaline vana 81kw Passat ja eelmine omaník otsustas Soomes seda tuunima hakata kui 400 000 juba sõidetud oli. Kuigipalju tegi aga siis tuli uusi mõtteid ja ma ostsin ära. Nüüd on 480 000 ja see ongi praegult mu kõige suurema läbisõiduga auto.

Kui müügiks pakkus olin ma küll natuke skeptiline et nagunii põlve otsas nikerdatud ja alibaba juppidest ehk korralik auto on tuksi keeratud. Aga ei, see värkstuba http://www.hestec.fi tegi ja päris viisakalt. Ma väga pole süüvinud sest ära lagunenud ei ole. Ilmselt chiptuuning, natuke on ka väljalaset muudetud ja võib-olla ka turbot sest juba käivitamisel on turbiini hääl Ülevaatusel pole midagi kurdetud sest müra on igati lubatud piires kuigi mitte sellise tämbriga nagu bockimeeste hallmetallikutel. Samuti on heitgaasid jms paigas.

Eesti ülevaatusel võib-olla hakataks irisema sest peale vaadates saab öelda et summuti pole originaal ja see on kohe riigireetmise järel kõige suurem kuritegu mida üldse toime saab panna. Samas Saksamaal, osaliselt ka Soomes sepitsetakse igasuguseid torusid ja e-sertifitseeritakse neid masstootmise jaoks. Igal maal oma kombed.
Kui üldse Saksamaalt mingeid detaile vaatama hakata siis eelkõige tehakse ikka saksa autode jaoks ja kasvõi jaapanlasele on täislahendust keeruline leida.

Kasu on vast niipalju et manuaalkastiga sõites on dünaamika palju parem ja linnasõidul aitab kahest käigust. Teisega koha pealt minema ja sõitmiseks kolmas. Kütusekulu on mõistlikult sõites nagu nagu ikka sest täisvõimsust ju ei kasutata. Esiveoline auto ja kehvemapoolsete rehvidega saab asfaldil veel neljanda käiguga ratta ringi tõmmata.

Hestec on tuntud nimi, mitte põlveotsa värkstuba.
Räägitu viitab professionaalsele tegemisele, sest selline võimsukasv ei saa jätkusuutlikult toimuda üksnes chipimisega. Arvan, et väljalaset paljalt pole mõtet muuta, küllap on sul ka turbo kuum osa vahetatud suurema vastu (sest kuuma osa väljumisava määrabki väljalaste läbimõõdu). Või on tervenisti suurem turbo pandud. Tavaliselt on turbodiislil rumaluste tegemisel nõrgim lüli turbo ja mis selle küljes on, turbodiisel on optimeeritud jõudu tootma 1300-2000 pöörde vahemikus, mis tähendab, et turbo kuum osa on küllalt pisike (muidu ei käiks turbiin väikestel pööretel piisavalt kiirelt). Kui nüüd seda heitgaasivoolu tunduvalt suurendada, siis hakkab sinna kõige kitsamasse kohta kuumus kogunema ja kogu üritus töötab tavapärasest kuumemalt, mis mingist hetkest hakkab eluiga kärpima. Kõike seda värki on tarvis teada ja kogemus maksab - ja autotehas taolist infot, kus on kitsad kohad, ei väljasta. Võibolla ainult tehasele kuuluvale "õukonna" tuuningfirmale (nagu AMG Mercedesel) võib taoline info olemas olla, ülejäänutel tuleb leiutada.

[OLAVI]

Vahelduseks üks nõuküsimine. Mida arvata chiptuuningust? Ma vaatan, et saaksin endal suht lihtsalt 370hj pealt 415hj peale ja pöördemomendiks 600Nm. Ehk tasub ära?

Kõik oleneb, et millistes ühikutes soovid hobi tasuvust mõõta, sest pereauto praktilisel tavakasutusel paremust ei ole?

Rahaliselt ei ole mitte ükski hobi tasuv, sest kui tegevus (hobi) oleks rahaliselt tasuv oleks see "teenistus".

Emotsionaalset rahuldust muidugi annab aga lõpuks kulusid kokkulüües tuleb tõdemus, et oleks võinud parem kulutatud energiaga vingema masina jaoks raha koguda.

[Kapten Trumm]

Kui Stingerist väheks jääb, siis peetud autosid mittepelgav inimene ostab näiteks Brabus 7,3S W210 keres. V12 mootori käigurahu on muljet avaldav, kiirendus 0-100 umbes 4 sek (sõltub suuresti pidamisest konkreetses kohas) ja maksimaalkiirus 330 kmh. Korras auto peaks saama ca 50 000 euroga ja odavamaks see auto enam ei muutu. Ja Schumacheril oli see auto universaalkerega. Ja mis kõige tähtsam, Skoda 1,0TSI mootori ressursiprobleemid sind ei hirmuta, kui hooldada ja mitte kuritarvitada, siis kestab see auto ka sinu lastelastele. Ka kujundus on pigem diskreetne, võimaldab liigse tähelepanuta sõita ka presidendi vastuvõtul treppi. Keskmine kütusekulu võib seal olla 20-30 liitri kandis 100 km peale, aga kindlasti lisavarustuse hulgas on võimalik soetada ka 200-liitrine paak.

https://www.youtube.com/watch?v=EuunofOJy-Y

[Kapten Trumm]

Oleneb kes teeb. Ma lasin kunagi Mersu 2,7 CDI mapi üle kirjutada, päris raju sai.

See on selline kasuaalne teema, sõltub, palju konkreetsel autol varu on jäetud. Näiteks mõne aasta pärast on vaja autol teha facelift ja selle käigus lisada 20 hobujõudu, paneme minimaalselt vajalikust nats suurema turbo ja väljalaske autole peale kohe. Siis pole muud, kui kütusetabelit ja WG setingut natuke muuta ning ongi "facelift" tehnikale olemas. See mersu 2,7CDI paistab olevat selline jumekas asi, sest sellest on tehtud ka ajaloo senine ainus diisel-AMG (C30 AMG), tõsi, seal on ümberetegemised väga põhjalikud ega piirdu vaid kiibiga.