Hiina luurajad tänapäeva Eestis

[Kriku]

EPL põhjalik artikkel Tarmo Kõutsi värbajast: https://epl.delfi.ee/artikkel/120209428 ... nividinaid

Tasuline, kopeerima ei hakka, aga lugeda tasub. Seesinane Issanda loomaaed on ikka suur küll

[Roamless]

Lugesin jutu läbi, tädi kujutas ette, et on naissoost James Bond (pigem küll Hercule Poirot), aga viimane polnud luuraja. Eriti naljakas oli, et arvas, et tal õnnestub mängleva kerglusega ühele EKV ohvitserile külje alla pugeda ja siis hiinlastele NATO saladusi edastada. Ütleks, et külje alla pugemiseks polnud ta piisavalt atraktiivne ja vanus kippus ka juba liiga palju olema. Teenis usinalt hiinlaste kannuseid ja üritas igatmoodi hõlptulu suurendada. Tarmo Kõuts, aga saades teada, kes on ta tegelikud värbajad, saatis hiinlased kukele, samas viimaste huvi ta vastu oli väga suur ja torkisid Mutsot, et see omakorda suunaks Kõutsi tagasi koostööle. Tädi küll kõvasti üritas ja manipuleeris, aga tulemus oli suht null. Kokkuvõttes äpardunud spioon, kes samas väärib oma karistust, otsustades selle järgi, kui usinalt ta kannuseid teenis, kuid läbi kukkus, kuna info, mida edastati, oli suht väheväärtuslik.

[Kriku]

Just täpselt - eestlane omal initsiatiivil tegi ettekavatsetult kõik, mis suutis, et siin Hiina kasuks spioneerida. Õnneks võimed eriti kõrget lendu ei lubanud Aga see ei tähenda, et järgmine ei võiks andekam olla.

Kaheksa ja pool aastat pole pikk ega lühike, vaid täitsa paras. Las aga istub

Vabandan ette otsekohesuse pärast, aga mõni inimene kohe on mitmekülgselt andekas - ühekorraga loll ja värdjas...

[_dumbuser_]

Lugesin jutu läbi, tädi kujutas ette, et on naissoost James Bond (pigem küll Hercule Poirot), aga viimane polnud luuraja. Eriti naljakas oli, et arvas, et tal õnnestub mängleva kerglusega ühele EKV ohvitserile külje alla pugeda ja siis hiinlastele NATO saladusi edastada. Ütleks, et külje alla pugemiseks polnud ta piisavalt atraktiivne ja vanus kippus ka juba liiga palju olema. Teenis usinalt hiinlaste kannuseid ja üritas igatmoodi hõlptulu suurendada. Tarmo Kõuts, aga saades teada, kes on ta tegelikud värbajad, saatis hiinlased kukele, samas viimaste huvi ta vastu oli väga suur ja torkisid Mutsot, et see omakorda suunaks Kõutsi tagasi koostööle. Tädi küll kõvasti üritas ja manipuleeris, aga tulemus oli suht null. Kokkuvõttes äpardunud spioon, kes samas väärib oma karistust, otsustades selle järgi, kui usinalt ta kannuseid teenis, kuid läbi kukkus, kuna info, mida edastati, oli suht väheväärtuslik.

Kui ta nii nüri pliiats on siis oleks ju saanud mingit suvalist jama asjaliku info pähe anda. Selle jama kontrollimisele minev resurss võetakse kuskilt mujalt, ehk siis kuskile mujale olek vähem võimalusi olnud.

[Walter2]

..õnnestub mängleva kerglusega ühele EKV ohvitserile külje alla pugeda

Täpsustaks et tegu on nimekaimust mereteadlase Tarmo Kõutsiga mitte teada-tuntud mereväeohvitseriga. Muidugi pole ka välistatud, et mereteadlane ei võiks olla EKV ohvitser.

[Kriku]

Jah, tollest mereteadlasest on siin teemas ka eespool juttu.

[Kapten Trumm]

Lugesin jutu läbi, tädi kujutas ette, et on naissoost James Bond (pigem küll Hercule Poirot), aga viimane polnud luuraja. Eriti naljakas oli, et arvas, et tal õnnestub mängleva kerglusega ühele EKV ohvitserile külje alla pugeda ja siis hiinlastele NATO saladusi edastada. Ütleks, et külje alla pugemiseks polnud ta piisavalt atraktiivne ja vanus kippus ka juba liiga palju olema. Teenis usinalt hiinlaste kannuseid ja üritas igatmoodi hõlptulu suurendada. Tarmo Kõuts, aga saades teada, kes on ta tegelikud värbajad, saatis hiinlased kukele, samas viimaste huvi ta vastu oli väga suur ja torkisid Mutsot, et see omakorda suunaks Kõutsi tagasi koostööle. Tädi küll kõvasti üritas ja manipuleeris, aga tulemus oli suht null. Kokkuvõttes äpardunud spioon, kes samas väärib oma karistust, otsustades selle järgi, kui usinalt ta kannuseid teenis, kuid läbi kukkus, kuna info, mida edastati, oli suht väheväärtuslik.

Kui ta nii nüri pliiats on siis oleks ju saanud mingit suvalist jama asjaliku info pähe anda. Selle jama kontrollimisele minev resurss võetakse kuskilt mujalt, ehk siis kuskile mujale olek vähem võimalusi olnud.

Lugesin selle loo läbi.
1. avalikest allikatest mingi uurimistöö kokkupanek ja edastamine teise riigi luureorganitele on meie õigusruumis riigireetmine, kusjuures tegija ei pruugi üldse aru saada, et tegemist on luureorganitega-seepärast tasub taoliste kummaliste pakkumustega küsimusi endale esitada (Kõutsi juhtum).
2. tundub natuke kahtlane, et hiinlaste luurehuvi oli tegelikult Läänemere hüdroloogia või Põhja-meretee jääolud. Või mis infot oleks Põhja-Jäämere jääolude kohta eestlasel anda? Paistab, et hiinlaste tegelik huvi oli selles, mida mereteadlane VEEL teab.

Tarmo Kõuts on sama tegelane, kes ennustas ette Pärnu 2005 üleujutuse, kuid keda keegi kuulda ei võtnud. Vahest äkki teatud pettumus Eesti riigis?

[Roamless]

Tarmo Kõuts on sama tegelane, kes ennustas ette Pärnu 2005 üleujutuse, kuid keda keegi kuulda ei võtnud. Vahest äkki teatud pettumus Eesti riigis?

Pettumus nüüd mitte, pigem naiivsus ja hõlptulu lootus, et nagu klassikaline värbamine, mille eest KAPO hoiatab, algul annad asju, mis pole riigisaladus ja saad ohtralt raha, hiljem hakatakse pisitasa juurde küsima enam mitte nii süütuid asju.

Ülemus andis mõista, et talle pakuvad huvi NATO saladused ja andis Kõutsile 8000 eurot. Ta paljastas Kõutsile, et nii ta ise kui ka temaga kaasas olevad hiinlased on sõjaväe luurajad. Ta selgitas veel, et Arktikas tekkinud pingete tõttu on neil vaja Põhja-Jäämere kaarti. Kõuts ütles, et tal ei ole võimalik seda muretseda, kuid „ülemus“ ei võtnud seda juttu kuulda.

kohtudokumentide kohaselt kuulis Kõuts alles siis sellest, et nii Hongkongis kui ka Bangkokis temaga kohtunud inimesed olid peaasjalikult huvitatud Kõutsi juurdepääsust riigisaladusele ja salastatud välisteabele.

[Kapten Trumm]

No Simmi üks motivaatoreid oli ka mitterahaline (arusaam, et teda ei väärtustatud siin). Seepärast tuli see paralleel silma ette.
Aga see Põhja-Jäämere kaardi lugu tundub lausa ulmeline, esiteks saladusluba ei anna juurdepääsu kõigele, mida hing ihkab, vaid peab olema täidetud ka teadmisvajadus. Ja teiseks, see nn Põhja meretee läbib nn Vene polaarvaldusi, seega kaardi otsimisel on veits linnaga eksitud, seda tuleb pigem Moskvast otsida Ei ole teada, et NSVL või siis VF oleks sinna sõltumatuid hüdrograafe kaardistama lasknud. Või on Kõuts sellega tegelenud suure ja jagamatu NSVL ajal ja lahkunud sealt 1991 korraliku kaartide koguga?

[Fucs]

Lugesin selle loo läbi....

Mul tekkis ka artikli põhjal mõningaid küsimusi ja lugesin kohtuotsuse läbi.
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =341954347
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =341951782
Eriti huvitav oli lõpupoole (nt alates lk 20 või ka juba varem) toodud definitsioonid ja põhimõtted, mis seletavad lahti "Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse ning territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud kuriteod" ja "Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevus" ning nende mõistete sisuga täitmise.

Vt. karistusseadustiku 2. jagu "Süüteod Eesti Vabariigi vastu " (§231 kuni §235¹)
https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehtiv
Karistusseadustikku muudeti just selle afääri ajal 14.01.2019 kus muudeti ja lisati justnimelt KarS § 234² lg 1 ja § 235¹ lg 1, mis mõlema puhul on süüdimõistmise aluseks võetud (erinevate readaktsioonide erinevustest tingitud erinevusi saab lugeda ülal pandud lingilt kohtuotsusest).
https://www.riigiteataja.ee/redaktsioon ... 7122018021

Kõutsi kohtuasjast on avalik üksnes sissejuhatus- ja resolutiivosa...
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =287613659
..sestap tuginedes üksnes Mutso kohtuotsusele ja seal Kõutsi kohta kajastatule tundub, et Kõutsile sai olenemata sellest, et edastati üksnes juurdepääsupiiranguta avalikku teavet, n.ö. "saatuslikuks" kaks põhilist asja:

* Kõuts oli teadlasena kaasatud kaitsevõime arendusprojektidesse, tal oli tööülesannete tõttu juurdepääs riigisaladusele ning salastatud välisteabele ja oli NATO merendusalaste komisjonide liige.
* Ei teavitanud KAPO-t kogu sellest koostööst pärast seda, kui oli 21.03.2019 Bangkoki kohtumisel saanud teada oma tegevuse tegelikust sisust ja sellest, et on teinud sinnamaani koostööd Hiina sõjaväeluurega, mitte Hiina mõttekojaga Peking Information Association (PIA), nagu seda talle alguses esitleti ja nagu ta alguses arvas.

[Kapten Trumm]

Juurdepääs riigisaladusele ei käi ju päriselt nii, et saad loa ja siis pääsed ligi kuskile superandmebaasi, kus siis valid nagu restoranis, võtad prae või magustoidu. Seda on siin korduvalt ju seletatud, et peab olema ka teadmisvajadus.

Mulle jääb mulje, et see Mutso oli lihtsalt tavapärasest osavam müügimees ja suutis hiinlasi veendada jubedates tumedates saladustes, mida üks Eesti mereteadlane lõdvalt kätte saab. Need Põhja-Jäämere asjad on ju selge ulme. Ehk siis osav müügimees suutis taibata (või empaatiavõime abil välja uurida), mis hiinlasi huvitab (no Pakri lahe hüdroloogia olud või sügavus kai ääres vaevalt) ja suutis oma võimet seda kõike hankida ka osavalt presenteerida. Hiinlased lõid seepeale nime googlesse ja wau, tõesti selline kõva ekspert on, järsku see teabki seda salajast laevateed Tsukotkast Euroopasse. Põhja meretee olude tundmise (ja täpsete kaartide) monopol on tänaseni kahtlemata Venemaal, sest see ala oli sisuliselt aastakümneid kinnine ja seda sai uurida ainult salaja, kui allveelaevad seal liikusid. Venemaal on see info aga eluliselt vajalik, sest palju Kaug-Põhja elust tugineb laevatranspordil ja mitmesse olulisse punkti ei lähe ei autoteid ega raudteid. Suvisel navigatsioonihooajal tuuakse kogu kraam sulle laevaga kohale ja sellega pead kohapeal hakkama saama järgmise kevadeni.

[Fucs]

Juurdepääs riigisaladusele ei käi ju päriselt nii...

Seal nagu ma aru sain oli oluline see, et oli TAHE riigisaladustele juurdepääsuga isikut värvata, mis näitas ära soovi teostada "Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevus"
Kas värvatav kodanik ka mingeid reaalseid saladusi teadis ja neid edastas pole nii oluline.
Läbi selle, et värvati riigisaladuse loaga isik näitas kõigele muule lisaks TAHET pääseda juurde ka kaitstud infole ning kvalifitseeris teo kui "Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevus"

Samas ei pea enam mimgi tegevuse "Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevuseks" kvalifitseerimisel olema täidetud KarS §-s 231, 232, 233 või 234 sätestatu ja ka avaliku mittekaitstud/salastatud info edastamine võib olla karistatav - oleneb kes kellele mida edastab.

Ehk, et uus KarS sätestab

KarS § 234² Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevus ja selle toetamine

(1) Välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse teenistuja poolt või selle huvides või ülesandel tegutseva isiku poolt Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevuse eest, sealhulgas teabe või asja kogumise, hoidmise, edastamise, üleandmise, muutmise või kahjustamise eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 231, 232, 233 või 234 sätestatud süüteokoosseis,

...et "julgeoleku vastu suunatud tegevus" ei pea enam sisaldama:

§ 231. Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldne tegevus

(1) Tegevuse eest, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või muul viisil Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele

§ 232. Riigireetmine

(1) Eesti Vabariigi kodaniku poolt välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku abistamise eest Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses või riigisaladuse või salastatud välisteabe kogumise eest selle edastamise eesmärgil või selle edastamise eest välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule

§ 233. Välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevus

(1) Välismaalase poolt Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuse eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 231 või 234 sätestatud süüteokoosseis

§ 234. Salakuulamine

(1) Välismaalase poolt riigisaladuse või salastatud välisteabe kogumise eest selle edastamise eesmärgil või selle edastamise eest välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule

§ 234¹. Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamine

(1) Eesti Vabariigi vastase sõja või Eesti okupeerimise ajal Eesti Vabariigi kodaniku poolt vaenlase relvajõududega liitumise, Eesti Vabariigi vastases sõjategevuses osalemise või selliste sõjaliste või juhtivate tsiviilülesannete täitmise eest, mis toetavad Eesti Vabariigi vastast sõjategevust või Eesti Vabariigi okupeerimist

Lisaks sätestab uus KarS

§ 235¹. Eesti Vabariigi vastane suhe

(1) Suhte loomise või pidamise eest välisriigiga, välisriigi organisatsiooniga või välisriigi ülesandel tegutseva isikuga eesmärgil panna toime käesoleva seadustiku §-s 231, 232, 233, 234, 234² või 235 sätestatud kuritegu

Selle pärast ma kirjutasingi, et oli huvitav lugeda kohtuotsuse seda osa, kus kohus arutleb selle üle, kuidas tõendada ja tuvastada tahe midagi sellist teha, mis kvalifitseeruks "Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevuseks" ja § 235¹ toodud lauseks.

Lugege kohtuotsust süvenenult ja mõttega, kuidas defineeritakse seal vana ja uue seaduse valguses "Eesti Vabariigi iseseisvus, sõltumatus ja territoriaalse terviklikkus" ning selle vastane tegevus VS "Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevus".

107. KarS §-s 232 kasutatud väljend Eesti Vabariigi iseseisvus ja sõltumatus osutab põhiseaduse
(PS) § 1 lg-s 1 ette nähtud suveräänsusklauslile. Iseseisvus tähendab, et Eesti Vabariiki ei saa
muuta mõne teise riigi osaks, sõltumatus aga väljendab seisundit, kus välisriik ei saa Eesti
seadusandjale ette kirjutada juhiseid, kuidas oma elu korraldada. (Vt Eesti Vabariigi põhiseaduse
kommentaarid. Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2022, § 1 komm 41.)
Suveräänsuse põhisisuks on otsustusõigus kõigis küsimustes sõltumatult välistest mõjudest
(RKÜK 12.07.2012, 3-4-1-6-12, p 127). Eesti Vabariigi territoriaalne terviklikkus seisneb aga
PS § 2 kohaselt selles, et Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja
jagamatu tervik (lg 1) ning Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik (lg 2).

108. KarS § 232 lg 1 räägib Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevusest –
seega pole tegemist alternatiividega. Järelikult vastab sellele koosseisutunnusele üksnes välisriigi
või selle agendi niisugune tegevus, mille eesmärk või tagajärg on Eesti Vabariigi muutmine mõne
teise riigi osaks. Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud tegevuse eesmärk või
tagajärg peab aga olema mõne Eesti Vabariigi territooriumi osa Eestist eraldamine, muutes selle
kas iseseisvaks või liites mõne teise riigiga, või siis osal Eesti maa-alast nt põhiseadusvastase
territoriaalse autonoomia kehtestamine (vt ka RKPJK 11.08.1993, III-4/1-2/93 ja 06.09.1993,
III-4/1-3/93).

109. Pidades muu hulgas silmas KarS § 232 sanktsiooni, mis nägi ja näeb ette kuue- kuni
kahekümneaastase või eluaegse vangistuse, ei saa välisriigi või tema agendi Eesti Vabariigi
iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud tegevust kui kuriteo
koosseisulist tunnust tõlgendada laiendavalt (vrd ka nt RKKK 21.02.2019, nr 1-16-6452/340,
p 37). See tähendab, et mitte igasugune Eesti Vabariigi julgeolekut ohustav või kahjustav tegevus
ei ole veel Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu
suunatud vägivallata tegevus KarS § 232 – ega seega ka § 235-1 – mõttes. Kõnesoleva
koosseisutunnuse täitmiseks ei piisa sellest, et välisriigi või tema agendi tegevus kätkeb Eestile
julgeolekuriske või on suunatud Eestile geopoliitiliselt või julgeolekualaselt ebasoodsate arengute
esilekutsumisele. Kellegi süüditunnistamiseks ja karistamiseks on tarvis usutavalt näidata, et
välisriigi või tema agendi see tegevus, millele toimepanija kaasabi osutas (KarS § 232) või millele
tulevikus kaasabi osutamiseks ta suhte lõi või seda pidas (KarS § 2351), olnuks suunatud Eesti
Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu. Lisaks on nõutav, et
toimepanija oleks seda asjaolu vähemalt võimalikuks pidanud ja möönnud (KarS § 16 lg 4).

110. Süüdistuses ja kohtuotsustes on asutud seisukohale, et G. Mutso lõi HSL-iga suhte ja pidas seda
eesmärgiga abistada Hiina Rahvavabariiki sellises vägivallata tegevuses, mis oli suunatud Eesti
Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu.

111. Maakohus põhjendas seda järeldust süüdistusest võetud üldsõnalise tõdemusega, et Hiina
riiklikke huve teenivate organisatsioonide ja nende ülesandel tegutsevate isikute tegevus on
suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse ning territoriaalse terviklikkuse vastu. Kohus
märkis, et HSL-ile teabe edastamine Eesti Vabariigi partnerite ning Eesti Vabariigi julgeolekut
tagava NATO tegevuse kohta ohustab Eesti Vabariigi julgeolekut ja riikidevahelist jõutasakaalu
Põhjalas, mis otseselt mõjutab Eesti Vabariigi julgeolekut ning ohustab Eesti Vabariigi
iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust (vt lähemalt käesoleva otsuse punktid 8 ja
21).

112. Ringkonnakohus märkis apellantidele vastates järgmist: „[...] Veel ainetum on ettekujutus, et
süüdistuses peab olema näidatud, milles väljendus Hiina RV poolne Eesti Vabariigi iseseisvuse,
sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastane tegevus. Selliselt kaitsja sisuliselt soovib, et
süüdistus sisaldaks põhjust rahvusvaheliseks skandaaliks kahe riigi vahel. [...] Isegi, kui sellised
konkreetsed plaanid Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ning territoriaalse terviklikkuse
kahjustamiseks on pädevatele riigiasutustele teada, oleks see omakorda kaitstud riigisaladusega.
Selliselt igasugune koostöö välisriigi luureasutustega mitteametlikke kanaleid pidi ning selleks
mittevolitatud isikute poolt kujutab endast koostööd välisvaenlasega ning on kriminaalkorras
karistatav.“

113. Kohtute järeldus, mille kohaselt oli HSL-i tegevus G. Mutso abil infot kogudes suunatud nii
Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse kui ka territoriaalse terviklikkuse vastu, on seega
sisustamata. Maakohus samastas Eesti Vabariigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu
suunatud tegevuse ekslikult mis tahes käitumisega, mis riivab Eesti julgeolekuhuve.
Ringkonnakohus läks veelgi kaugemale, asudes sisuliselt seisukohale, et karistamaks isikut
KarS § 2351 järgi, polegi tarvis kindlaks teha, et välisriigi või viimase agendi tegevus oli suunatud
Eesti suveräänsuse või territoriaalse terviklikkuse vastu. Selline käsitlus on ilmses vastuolus
KarS §-s 2351 ja selles viidatud KarS §-s 232 kirjapanduga. Ringkonnakohus vaatas mööda
KarS § 2 lg-tes 1 ja 2 sätestatud karistusõiguse aluspõhimõtetest.

114. Kolleegium nõustub kohtutega, et see, kuidas HSL G. Mutso abil Eestist teavet ja uusi
infoallikaid hankis, oli vastuolus Eesti Vabariigi julgeolekuhuvidega (vt selle kohta lähemalt
käesoleva otsuse punktid 129–131). Sellest ei saa aga järeldada, et Hiina mis tahes Eesti-suunalise
luuretegevuse saaks aprioorselt lugeda suunatuks Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või
territoriaalse terviklikkuse vastu. Kohtud ei tuvastanud asjaolusid, millest saaks järeldada HSL-i
tegevuse sellist sihti.

115. Ühtlasi ei anna kohtute kindlakstehtu küllaldast alust järelduseks, et G. Mutso vähemalt pidas
võimalikuks ja möönis, et HSL-i tegevus, millele kaasabi osutamiseks ta suhte lõi ja seda pidas,
on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu.
Järelikult ei saanud tal olla ka eesmärki Hiinat seda laadi tegevuses abistada.

...

127. KarS § 234-2 lg 1 koosseisutegu seisneb mis tahes tegevuses, mis on suunatud Eesti Vabariigi
julgeoleku vastu, sealhulgas teabe või asja kogumises, hoidmises, edastamises, üleandmises,
muutmises või kahjustamises (tingimusel, et see tegu ei vasta KarS §-s 231, 232, 233 või 234
sätestatud süüteokoosseisule). Seega on seadusandja tunnistanud karistatavaks välisriigi luure- või
julgeolekuteenistuse teenistuja või agendi mis tahes sellise tegevuse, mis on suunatud Eesti
Vabariigi julgeoleku vastu, tuues samas karistatavate tegudena eraldi välja teabe või asja
kogumise, hoidmise, edastamise, üleandmise, muutmise või kahjustamise. Kolleegiumi arvates
hõlmab osutatud loetelu välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse teenistuja või agendi selliseid
tegevusi, mis on seadusandja hinnangul juba eelduslikult suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku
vastu. Muidu puuduks kõnesoleval loetelul mõte ja seadusandja võinuks koosseisuteo
kirjeldamisel piirduda üksnes Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevuse nimetamisega.

128. Sellist järeldust kinnitab ka KarS § 2342 kehtestanud seaduse (RT I, 04.01.2019, 12) eelnõu
(642 SE – Riigikogu XIII koosseis) seletuskiri. Seal on uue kuriteokoosseisu kehtestamist
põhjendades osutatud mh vajadusele näha ette karistus ka juhtudeks, kus välisriigi luure- või
julgeolekuteenistus või selle huvides või ülesandel tegutsev isik kogub infot mittesalajaste
valdkondade kohta. Järelikult pidas seadusandja seda üheks Eesti Vabariigi julgeoleku vastu
suunatud tegevuse tüüpnäiteks. Kolleegiumi hinnangul tähendab see ühtlasi tõendamiskoormise
mõningast üleminekut. Kuigi kirjeldatud koosseisutegude puhul saab eeldada, et need kahjustavad
Eesti julgeolekut, on süüdistataval ja kaitsjal võimalus näidata, et teabe või asja kogumine,
hoidmine, edastamine, üleandmine, muutmine või kahjustamine ei olnud konkreetsel juhul siiski
suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku vastu.

[mart2]

Riigisaladuse loa olemasolul on veel üks tahk, mida ei tohiks unustada - see, kui praegu ei ole mingis olulises küsimuses teamisvajadust, et tähenda seda, et selline teadmisvajadus ja ligipääs ei võiks kunagi hiljem tekkida.

Käepärast ja valmisolekus potensiaaliga agent on alati väärtuslikum kui see kõrgel istuv tegelane, keda tuleb alles hakata otsima!

[Kriku]

YLE -> EE Kõutsi värbajast:

Hiinlased olid avaldanud, et neile pakub huvi nii IT-ettevõtja Peter Vesterbacka propageeritav Tallinna-Helsingi tunnel kui ka kaubateed laiemalt. „Neil oli vaja merenduse ala inimesi ja ma tundsin Tarmot. Käisime siis paar korda seal tutvumas. Nad ütlesid, et nende huvi on kaubandus ja Arktika mereteed,“ ütles nüüd Tallinna vanglas istuv Mutso MOTile. Nii Mutso räägitu kui Eesti kohtumaterjalide põhjal kohtuti küll korduvalt Hiina-poolsete kontaktidega Hong Kongis ja Bangkokis, kuid reaalse salastatud andmete üleandmiseni ei jõutud. Küll aga esitleti hiinlastele erinevat avalikult saada olevat infot.

Eesti riigikohtu 2023. aasta otsusest võib lugeda kirjeldust, kuidas Kõuts jäi ühel hetkel kolme hiinlasega üksi suletud uste taha. Üks hiinlastest hakkas Kõutsiga ootamatult vene keeles kõnelema ning tutvustas end ja kaaslasi kui Hiina Rahvavabastusarmee ohvitsere. Kohtutoimikute kohaselt Kõuts seepeale ärritus ja distantseeris end edaspidi nii hiinlastest kui ka Mutsost. 2021. aastal mõisteti Kõuts Hiina heaks töötamises süüdi, 2022. aastal juhtus sama ka Mutsoga.

Kõutsi puhul ei olnud otsest alust kahtlustada teda teadlikus Hiina heaks töötamises. Mutso juhtumi tegid aga ühemõttelisemaks mitmed konspiratiivse tegevuse märgid – salajase meiliaadressi kasutamine, kus hiinlastega suheldi läbi mustandite kausta, aga samuti ka korduv spionaažiteemaliste veebiotsingute tegemine ja vastava varustuse otsimine.

Soome ringhäälingu telesaade MOT võttis ühendust hiina ettevõtjaga, kes oli Mutso hiinlastega kokku viinud. Kuna mees ei ole Soomes süüdi mõistetud ja tema rolli spioneerimise afääris ei kirjelda ka Eesti kohtudokumendid, ei ole MOT tema isikut avalikustanud. Teada on vaid, et ta on pärit Hiinast, omab Soome kodakondsust ning elab ja tegutseb Lõuna-Soomes. Kõne jooksul tunnistas ta, et tunneb Mutsot, kuid keeldus toimunut lähemalt kommenteerimast. Poole kõne pealt läks ta soome keelelt üle inglise keelele. „See oli mitu aastat tagasi,“ kirjeldas mees telefonitsi. „Ma ei ole huvitatud kommenteerimast midagi, mida te arvate olevat tõde või mitte. See segaks mu isiklikku elu sellisel tasemel, et võib mu elu isegi ohtu panna. See on väga tõsine, väga-väga ohtlik. Te ei pruugi aru saada, milline oht sellest tulla võib. Liiga ohtlik on olla nii tumedas vees.“

Soome kaitsepolitsei ei kommenteerinud, kas Mutso värvanud mees on olnud nende huviorbiidis. Soome seaduste järgi pole spionaažile kaasa aitamine karistatav, seda on vaid otsene salastatud andmete edasi andmine, seletas eriuurija Teemu Naarajärvi MOT-ile. Ta lisas siiski, et ka luuretegevuse kavatsus ja aitamine võiks olla karistatavad.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... i-varbasid

[Erureamees]

Suur hulk inimesi näib arvavat, et alla Manhattani projekti ekvivalendi pole maailmas mingeid väärt saladusi. Ja paljude arvates oli see ka piece of cake. Kui Rosenbergid surma mõisteti leidus ka hulgaliselt kaasatundjaid. Ja kõik nad polnud komparteide liikmed.