Venemaa majandus ja sanktsioonid II

[Some]

Aga USA?

[ruger]

Gruusia avab lennuliini Nice'ga, et orkide rikkurid saaksid läbi Gruusia sinna puhkusele sõita.
Tbilisi changing from a hub of Russian opposition and independent media to a hub for rich Russians flying to the French Riviera is an absolute disgrace
https://twitter.com/maxfras/status/1676600673641611265

[wk2]

Õppused niinimetatud "suveräänse Interneti" kasutuselevõtuks Vene Föderatsioonis toimusid ööl vastu kolmapäeva, 5. juulit. Kremli-meelne agentuur RBC kinnitas teavet, kinnitades, et väidetavalt "olid sündmused edukad". Vene propaganda väitel on õppuste eesmärk venelasi ette valmistada juhuks, kui riik võib globaalsest võrgust lahti ühendada. Veel 2019. aastal võttis Vene Föderatsioon vastu seaduse "Suveräänse Interneti kohta". Selle ülesanne on tugevdada tsensuuri Hiina eeskujul. Viimaste harjutuste õnnestumises on tõsiseid kahtlusi. Ajakirjanikud juhtisid tähelepanu asjaolule, et ööl vastu 5. juulit varisesid kokku Venemaa Raudtee (RZD) ja Rosselhoznadzori süsteemid. Niisiis varises Venemaa Raudteel online-piletisüsteem kokku ja Rosselhoznadzoris lakkas töötamast süsteem Mercury, mis jälgib Vene Föderatsioonis sanktsioonide all olevaid tooteid. Venemaa Raudtee kinnitas, et väidetavalt oli probleem internetiplatvormiga seotud häkkerite rünnakuga ning Rosselhoznadzor teatas "riistvararikkest" ning läks ajutiselt üle paberkäibele ehk võimud püüdsid hädaolukorra põhjusi elanikkonna eest varjata. Alles 5. juuli pärastlõunal suutsid Vene Föderatsiooni riigiosakonnad probleemid lahendada.
https://news.dialog.ua/276916_1688583929

[_dumbuser_]

Vaatamata igasugu orkide punnitamisele käis täna rubla kurss 101 euro juures ära. 101,097 oli kell 10 hommikul.

[kalvis]

Käib reibas puiduimport riikidest, kus metsa ei kasva.
https://majandus.postimees.ee/7805925/k ... eriikidest

Siin saaks vähemalt meie piiril korra majja kui päritolu sertifikaate kontrollida. Tõenäoliselt on tegu massiliste võltsingutega.

[wk2]

Vene rubla jätkab oma täiemahulist kokkuvarisemist, langedes hommikuks alla 102 rubla euro ja langedes allapoole 93 rubla dollari kohta. Eksperdid on ühemõtteliselt nõus, et suurima löögi rublale annab Venemaa nafta- ja gaasitulude langus, mille põhjustasid muu hulgas Lääne sanktsioonid. Teine tõsine löök rubla stabiilsusele oli Prigožini sõjaline mäss, millest sai Putini režiimi suurim väljakutse tema valitsusajal. Sarnaseid vahetuskursi numbreid täheldati ka Venemaa armee Ukrainasse tungimise esimesel kuul, mis oli Venemaa majandusele šokk. Veelgi enam, varem lootsid Venemaa võimud nõrga devalvatsiooniga, kuid juba praegu on selge, et see on kontrolli alt väljunud. Alates jaanuarist on rubla langenud juba 18%, mis on arengumaade seas üks kehvemaid näitajaid. Nüüd ootab ka Venemaa inflatsiooni kasvu. Rubla kokkuvarisemine, mis on seotud kasvava sanktsioonisurvega eksportijatele, aga ka suurenenud kapitali väljavooluga, ei möödu jäljetult – kaupade puhul, kus domineerib import, hakkavad hinnasildid ümber korraldama.
https://news.dialog.ua/276931_1688630955

[Tommi]

Eelmise aasta kevadel oli rubliku kurss euro kohta korraks üle 140 ja kõik juba hõiskasid, aga siis tõusis ilusti üles...

[Kilo Tango]

Eelmise aasta kevadel oli rubliku kurss euro kohta korraks üle 140 ja kõik juba hõiskasid, aga siis tõusis ilusti üles...

Siis oli Naibullinal veel hoobasid, millega seda asja väänata. Rubla kukkus selle pärast, et sanktsioonide tõttu tekkis järsk muutus nõudlus/pakkumise suhtes. Nüüd on olukord teine. Venemaal hakkab raha otsa saama, nafta on odav ja Naibullina ei saa enam kulutada dollareid endises tempos rubla stabiilsuse hoidmiseks.

[kaugeltuuriv]

Milov tegi nädalake tagasi uue ülevaate Vene majandusest,Teeb seda üks kord nädalas ja on tema kanalil vaadatav.Endise eks-aseministrina on tal ka jäänud veel mingeid Kremli koridori tuttavaid.
Tema põhipunktid.
1.Majanduses on vaid tõus sõjatõõstuses ja nendega seotud harudes.Ta nimetas seda surnud tõususks,sest see on saavutatud trükitud raha arvelt,mis kiirendab inflatsiooni ja tegelikkuses ei tooda sisulist väärtust juurde.Ei tehaseid,infrastruktuure ega loo majanduslikke kontakte muu maailmaga.See on ka ettevõtjate grupp,kes ei soovi sõja lõppu.
2.On hakanud odavnema kinnisvara,tänu ostjate puudusele.Milovi hinnangul trendi jätkudes on selgelt hakanud kinnisvaramull lõhkema.See on ka hoop pankadele,kes rahastasid kinnisvaraprojekte ja neile,kes lootsid kiire ostu-müügiga teenida vaheltkasu.Midagi sarnast USA-s toimunud sündmustega aastatel 2006-2007 aga Venemaa mastaabis.
3.Kiirenev inflatsioon ja ruubliku langemine tasemele 100-110 ruublikut taala eest.Milovi hinnangul on reaalne kukkumine ja sinna kanti stabiliseerumine mõneks ajaks loogiline,enne järgmist kukkumist.Ta pakub,et selline tase võiks kesta 3-4 kuud sügiseni.
4.Rahatrükk ja Keskpanga ning Rahandusministeeriumi sõnavõtud.Milov otseselt näitas lõiku sellest Putleri PR-ürituselt Peterpurgi foorumilt,kus saali laval istus Keskpanga juht ja rahandusminister.
Mõlemad viitasid oma jutus sellele,et riik ehk siis Putler peab otsustama millises mahus tuleks majandust toetada.Tõlgime selle asja rahvakeeli,meie kaks ootame käsku palju raha juurde trükkida,sest me ei taha olla lollid,et hiljem meid vankri alla visatakse.Tsaarile on ette kantud sellise asja tulemustest ja ka sellest,et välja arvatud need regioonid,kus asub suurem osa sõjatööstustest on kõik hullusti miinuses ja meie ei näe muud võimalust,kui uued kopsakad maksutõusud või viimane häda,raha juurdetrükk.
Milov panustab rahatrükile,maksutõusud pidid olema nii laes,et keegi neid ei soovi.Seda olevat ka seal foorumil konkreetselt Vene ettevõtjad väljendanud.

[Tommi]

Eelmise aasta kevadel oli rubliku kurss euro kohta korraks üle 140 ja kõik juba hõiskasid, aga siis tõusis ilusti üles...

Siis oli Naibullinal veel hoobasid, millega seda asja väänata. Rubla kukkus selle pärast, et sanktsioonide tõttu tekkis järsk muutus nõudlus/pakkumise suhtes. Nüüd on olukord teine. Venemaal hakkab raha otsa saama, nafta on odav ja Naibullina ei saa enam kulutada dollareid endises tempos rubla stabiilsuse hoidmiseks.

Tunnistan, et ei ole Venemaa majanduse ekspert (kas keegi päriselt üldse on?), aga olen juba enam kui aasta lugenud, kuidas Venemaal üks või teine asi kohe-kohe otsa saab ja nüüd on kööga. No ei paista seda kusagilt. Ka majandusprognoos on optimistlikum kui näiteks Eestil.

[Rebane11]

Samas maailm on kohutav. Mistrali müük pandi viimasel hetkel seisma. Reihnmetalli ja muude firmade tehingud - sõjavarustus Venemaale?

[Nibelungen]

Eelmise aasta kevadel oli rubliku kurss euro kohta korraks üle 140 ja kõik juba hõiskasid, aga siis tõusis ilusti üles...

Siis oli Naibullinal veel hoobasid, millega seda asja väänata. Rubla kukkus selle pärast, et sanktsioonide tõttu tekkis järsk muutus nõudlus/pakkumise suhtes. Nüüd on olukord teine. Venemaal hakkab raha otsa saama, nafta on odav ja Naibullina ei saa enam kulutada dollareid endises tempos rubla stabiilsuse hoidmiseks.

Tunnistan, et ei ole Venemaa majanduse ekspert (kas keegi päriselt üldse on?), aga olen juba enam kui aasta lugenud, kuidas Venemaal üks või teine asi kohe-kohe otsa saab ja nüüd on kööga. No ei paista seda kusagilt. Ka majandusprognoos on optimistlikum kui näiteks Eestil.

Ma umbes nädal peale sõjapuhkemist julgesin siin avaldada oma pessimistliku arvamust, et venelasi sanktsioonid eriti ei koti ja vaid naeravad nende peale ja keegi neist lubas isegi sittuda sanktsioonidele. Aga õnneks oli siin optimiste kes mu tuju tõstsid kuna venemaa pidid kohe kohe SWIFT süsteemist lendama ja kiviaega tagasi minema. Mina olen endiselt pessimist

[Getorix]

Rubla kurss on oluline, kui tahta vabaturult midagi selle valuuta eest osta. Ma veidi kahtlen, et režiimi see nii väga hetkel huvitab, mis vahetuskurss on. Majandus on viidud osaliselt käsumajandusse, Aasiaga käib kaubandus justkui toorme eest ja siseriiklikult saab kehtestada mingil määral oma kursi.
Kollaps saab tekkida pigem siis, kui väeosad väsivad mõtetutest surmadest ja tavalise leiva/saia kättesaadavus muutub inflatsiooni tõttu probleemiks.

[Miki]

Eelmise aasta kevadel oli rubliku kurss euro kohta korraks üle 140 ja kõik juba hõiskasid, aga siis tõusis ilusti üles...

Siis oli Naibullinal veel hoobasid, millega seda asja väänata. Rubla kukkus selle pärast, et sanktsioonide tõttu tekkis järsk muutus nõudlus/pakkumise suhtes. Nüüd on olukord teine. Venemaal hakkab raha otsa saama, nafta on odav ja Naibullina ei saa enam kulutada dollareid endises tempos rubla stabiilsuse hoidmiseks.

Tunnistan, et ei ole Venemaa majanduse ekspert (kas keegi päriselt üldse on?), aga olen juba enam kui aasta lugenud, kuidas Venemaal üks või teine asi kohe-kohe otsa saab ja nüüd on kööga. No ei paista seda kusagilt. Ka majandusprognoos on optimistlikum kui näiteks Eestil.

Igatahes, võib väidetavalt kusagil Venemaa avarustes maksta banaani kilo eest juba ka 5.15 euri/kilo eest.
Ja paneks sinna kõrvale venkude keskmise palga, ehk siis youtube on täis selleteemalisi koduvideosid, täis nuttu ja hala...
https://prmira.ru/news/2023-06-30/banan ... om-2968676
https://www.forbes.com/advisor/money-tr ... amount=510

[Runkel]

Tehniliselt on Venemaa (ja ka Valgevene) maksujõuetu - ta ei saa kõvas valuutas intresse ega laenu põhiosa tagasi maksta. Vene õnneks on nende võlakoormus väike ja koostööpartnerid tünni või rublad kätte saanud. Valuutakursi liikumisi tasub vaadata teadmisega, et kehtestatud on kapitalikontroll (ranged piirangud valuutatehingutele) st valuuta ei ole vabalt konverteeritav. Huvitav on see siiski, et Vene keskpank ei punni väga kurssi hoidma - küllap varud näitavad tõsiasja.
Teiseks, Venemaal on kaubanduses tugevad liitlased: Hiina ja India näiteks. Nood kauplevad muidugi oma raha mitte rublaga. Paralleelimport on ka kindlasti paremini sisse töötanud. Kesk-Aasia, Gruusia, Armeenia, aga ka Türgi, kellel omal majanduses mured, on Venele kerge saak. Vaatame ka peeglisse. Meie uhkus puidutööstus oli Vene toorme sõltlane, mõned ahvid nihverdavad samuti "kolmandate" riikide kaudu. Kokkuvõttes riskivad nood sanktsioonide kui ka mainekahjuga.
Kui venelane sellest mingit efektiivsust normaaloluga võrreldes leiab, siis müts maha.