EV energia ja julgeolek

[Smith]

Vähendatud raiemahtude tulemus kuna toormaterjali julgeoleku ja poliitilistel kaalutlustel enam venemaalt osta ka enam ei saa.

Meie raiemahtude vähenemise pärast tõmbas Rootsi kroon ja kinnisvaraturg kokku ?
See on ikkagi suurem kompott- inflatsioon , sõda (vene/valgevene puitu peale ei tule ning kütus on kallis), üldine energiahindade kallinemine, Rootsi ja Norra tellimuste kokku kuivamine jne.
Maaülikooli teadlased on korduvalt öelnud, et sellised raiemahud ei ole jätkusuutlikud, tuleb hakata lihtsalt rohkem väärindama mitte kaubaalusteks ja pelletiteks edasi pressimd.

BTW: mõned on tigedad, et “veetakse välismaalt tooret ja tehakse siis Eestis sellest termopuitu, sest meie puit on liiga kallis!”. Kas siis seda ma polegi tahtnud, et las mujal tõmmatakse metsad maha, meie väärindame ja paneme “papi tasku” ? Kas see pole mitte arenenud riigi tunnus?

[Gideonic]

Ehk jutu kokkuvõttes ongi tegu eksperimentaalse SMRiga, mis peaks oma elujõulisust ja töökindlust peale valmimist kinnitama. Täna pole seda Darlingtonis veel isegi ehitama hakatud.
Ka projekti vedajad ise kinnitavad, et on sisse viinud mitmeid muudatusi ning vajavad veel kogemusi, et saada ehitushinda alla (eksperimenaaljaama toodangu hind ei ole konkurentsis).
Isegi hoian projektile pöialt, aga elu on näidanud kuivõrd "õrnad" need tuumaprojektid kipuvad olema ja viivitused võivad olla vägagi pikad.

Mainin sissejuhatuseks ära, et Darlington'is on kopp maasse löödud küll. Lisaks, nagu ka akf parkija mainis teatati just et plaanitakse 3 reaktorit sinna veel lisaks rajada.

Kipun nõustuma et see projekt võib võtta kauem ja minna kallimaks (mis on antud sektoris siiski pigem reegel kui erand, k.a. Nuscale) aga minuarust muudab see üldpilti üllatavalt vähe.

Isiklikult eelistaks seda "kallist" tuumaenergiat "odava" roheenergiale ka siis, kui selle valmimine võtab 50% kauem aega ja hind kahekordistub. Miks?

1. Kuna katset päriselt ainult tuule ja päikese + akude peal ära elamist (või siis noh kasvõi 95% ajast koos gaasi backup'iga) pole reaalselt ära tehtud mitte kuskil. V'hemasti üheski mõistliku suurusega kogukonnas (kasvõi mõni Võru mastaabis 10 000 elanikuga väikelinn).

2. BWRX-300 reaktorite eluiga on 60 aastat ning see on pikendatav. Tõenäoliselt ei oleks ka 100 aastat kasutust midagi eriliselt võimatut. Kujutad ette, kui me praegu lõikaksime energeetikas veel täiel määral kasu EW algusaastatel rajatud infrast?

Samuti olen nõus, et me ei peaks olema päris esimesed katsejänesed. Kuna aga selliste jaamade rajamisaeg on piisavalt pikk, pole ka nõus suhtumisega, et peaksime ootama alustamisega "kuni esimesed on ennast tõestanud". Sest see sõltub liiga palju sellest, mida lugeda tõestatuks. ja seda kummi saab lõpmatuseni venitada.

Mitme reaktoritega kommertsiaaljaamade puhul tähendaks see julgelt nii aastat 2032+. Niigi on neile reaktoritele juba arvestatav huviliste järjekord. Isegi kui me 30ndate alguses peaksime kohe jala uksevahele saama, võib tekkida tarneprobleeme (kuna arvatavasti prioritiseeritakse kliente, kes ehitavad "puuduolevad" reaktorid jaamades kus asi juba toimib). Oma põlevkiviäri peame me 2030ndate alguses nii või naa kinni panema. Iga lisaaasta sealt edasi võib meile minna üüratult kalliks Kui me alustame 2030+, on see minumeelest lootusetult hilja.

Mis siis kujutab endast BWRX-300?

Loomulikult võib arenduse käigus tekkida ootamatusi mis põhjustavad lisaressursside kulu nii aja kui raha näol. Pigem on see esimeste jaamade juures isegi väga tõenäoline.

Siiski demüstifitseeriks natukene seda BWRX-300 reaktorit. Tegelikult äärmiselt konservatiivse (et mitte öelda kõige konservatiivsema) moodulreaktori disainiga mis klientides mingitki huvi on äratanud. Ma ise oleks tehnokraadina loomulikult eelistanud mõnda sulasoolareaktorit, mille potentsiaal on kaugelt suurem. Paraku tundub, et nende riskid/ajastus ei klapi meie jaoks kohe üldse. Loodetavasti saaks neid kasutada 2. tuumajaama rajamiseks.

GE reaktorite lihtsustatud sugupuust on lühidalt kirjutatud siin.



GE Esmasest USA keevvee reaktoritest aretati välja ABWR, millest on Jaapanis lõpetatud 4 reaktorit, kusjuures igaüks neist 3-4 aastaga (täiendavad reaktorid jäid nii Japanis kui Taiwanis pooleli peale Fukushimat ja sellele järgnevat energiapoliitikat. kuigi see võib muutuda).



Sealt edasi töötati välja SBWR ja ESBWR , mis on lihtsustatud passiivne tsirkulatsiooniga III+ generatsiooni 1520 MW reaktor. ESBWR disain saadi suures osas sertifitseeritud ja pidavat lisanduma lisareaktorina Grand Gulf ja North Anna tuumajaamadele, kuid need projektid vilja ei kandnud.

Korduvalt 3-4 aastaga rajatud ABWR näeb välja selline:




Selle otsese järeltulija ESBWR ja meile plaanitud BWRX-300 võrdlus aga selline:


Kõik ühe BWRX-300 reaktori juurde kuuluv kraam näeks välja umbes selline:



Tegu on siis 50ndate tõestatud kontseptsiooniga, mille 7. põlvkonda järeltulijaid rajati 90ndatel jooksul Jaapanis korduvalt 3-4 aasta jooksul (kopast maasse kuni käivitumiseni). Loomulikult ei ole selle oluliselt vähendatud mõõtmetega passiivtsirkulatsiooniga järeltulija ehitamine riskivaba protsess. Aga mingi üle mõistuse raketiteadus see nüüd ka ei ole.

Arvestades et säärase jaama eluiga on vähemalt 60 aastat (koos pikendamisvõimalusega), ütleks et oluliselt käegakatsutavam kui mingid 100% roheenergiavõrgu unelmad.

P.S. 300 MW väikereaktoreid on edukalt käideldud küll. Näiteks Šveitsis 1972-2019 tegutsenud Mühlberg.

[teeline35]

Vähendatud raiemahtude tulemus kuna toormaterjali julgeoleku ja poliitilistel kaalutlustel enam venemaalt osta ka enam ei saa.

Meie raiemahtude vähenemise pärast tõmbas Rootsi kroon ja kinnisvaraturg kokku ?

Rumalus! Mina midagi sellist väitnud pole. Need lugupeetud Akf järeldused. Lääheb teemast välja, aga;

Maaülikooli teadlased on korduvalt öelnud, et sellised raiemahud ei ole jätkusuutlikud, tuleb hakata lihtsalt rohkem väärindama mitte kaubaalusteks ja pelletiteks edasi pressimd.

Mina jälle olen lugenud, et erinevad metsandus asjatundjad on eri meelt kas praegused raiemahud on jätkusuutlikud või mitte.
Kelle viga see on, et praegune väärindamine väheväärtuslik? Meie "metsakaitsjate" ja muidu roheliste ullikeste viga, kes Tarumaale plaanitud puidu väärindamise tehase mõtte põhja lasksid. See tehas oleks oma tooraine peale eesti niikuinii ka lätist ja(või) venemaalt toonud.

...üldine energiahindade kallinemine,...

Selles on peasüüdlane EL-s ja ka meil aetav kalli ja raiskava energeetikapoliitika ajamine. Mis kõigele lisaks ei kata meie energiavajadusi stabiilselt.
Tänud Akf Gideonicule harivate postituste eest.

Mitme reaktoritega kommertsiaaljaamade puhul tähendaks see julgelt nii aastat 2032+. Niigi on neile reaktoritele juba arvestatav huviliste järjekord. Isegi kui me 30ndate alguses peaksime kohe jala uksevahele saama, võib tekkida tarneprobleeme (kuna arvatavasti prioritiseeritakse kliente, kes ehitavad "puuduolevad" reaktorid jaamades kus asi juba toimib). Oma põlevkiviäri peame me 2030ndate alguses nii või naa kinni panema. Iga lisaaasta sealt edasi võib meile minna üüratult kalliks Kui me alustame 2030+, on see minumeelest lootusetult hilja.

Ka minu hinnangul oleks pidanud kohe keskenduma tuumaenergeetika arendamisele, praegu käivale "homonkuluse" elustamise asemel. Kui kõik äkki arusaamisele jõuavad praeguse tee perspektiivituses, siis läheb tuumajaama ehitus palju kallimaks kuna rohkem maksvate klientide projektid võetakse kohe töösse, aga meil saab selleks ajaks põlevkivist tootmine otsa.

[Runkel]

Kelle viga see on, et praegune väärindamine väheväärtuslik? Meie "metsakaitsjate" ja muidu roheliste ullikeste viga, kes Tarumaale plaanitud puidu väärindamise tehase mõtte põhja lasksid. See tehas oleks oma tooraine peale eesti niikuinii ka lätist ja(või) venemaalt toonud.

Kardetavasti pangad nii optimistlikud Venemaa riski võtmises pole kui sa.

[parkija]

Praegu suvel , kus tarbimine väike , tuult ja päikest ka veidi on , ei näe ma kuskil odavat elektrit .
Ilmselt peame talvel mõne aja ilma elektrita toime tulema ja milliseks siis elektri hind kujuneb ?
Sel ajal kui mujal otsustatakse ja tehakse , meie otsustajad , mida nad teevad - loovad uusi superministeeriume , aeg ei oota , tegutseda on vaja .
See Paldiski hüdroakumulatsioonijaam , selle rajamise kulu on eeldatavalt 850 miljonit € , milliseks nüüdseks väikereaktoriga tuumajaama hind on kalkuleeritud .

[logistik76]

Vesisalvesti on tuumajaamale veel vajalikum, kui tuule ja päikeseenergiale. Taastuvenergiale jääb (mõistliku suurusega) vesisalvestist lihtsalt väheks.
Tänane suvi näitas selgelt, miinushindadega nad Soomes Olkiluotos natuke sipsisid võimsust maha ja siis lõid käega. No ei sobi selline asi tuumajaamale, kuigi OL 3 võimsuse vähendamist tehniliselt toetab.
No ja Eestist rääkides, 5 väikereaktorit, millest 2-3 teenindavad ainult hommikust ja õhtust tipptundi. Absurd kuubis.

[Gideonic]

Vesisalvesti on tuumajaamale veel vajalikum, kui tuule ja päikeseenergiale. Taastuvenergiale jääb (mõistliku suurusega) vesisalvestist lihtsalt väheks.
Tänane suvi näitas selgelt, miinushindadega nad Soomes Olkiluotos natuke sipsisid võimsust maha ja siis lõid käega. No ei sobi selline asi tuumajaamale, kuigi OL 3 võimsuse vähendamist tehniliselt toetab.
No ja Eestist rääkides, 5 väikereaktorit, millest 2-3 teenindavad ainult hommikust ja õhtust tipptundi. Absurd kuubis.

Olkiluoto katsetas (etteplaneeritult) tootmise vähendamist, mitte ei üritanud raha kokku hoida. Kas nad mitte ei müü suure osa oma energiast fikseeritud lepingutega suurtootjatele? (mistõttu puudubli mõte vähendada).

Kui jälgida Prantsusmaa tuumajaamde tegevust, balanseerivad need oma tootmist pea iga päev väga edukalt


Ja akf logistik. Miks meil siis pole seda odavat elektrit? Võrgutasud hoitakse veel nati aega kunstlikult madalad, varsti võetakse sealt kogu see "kokkuhoid" tagasi just neidkaudu, nagu Saksas ja Taanis.

Ja keegi ei räägi viiest reaktorist. Räägitakse 2 + vajadusel veel kaks.

Ja sa tõsiselt usud, et suuresti 24/7 kättesaadavale CO2 vabale energiale ei leia mitte ühtegi rakendust näiteks lisatööstuse, vesiniku tootmise vms jaoks? Maailmas sellised näited puuduvad.

Eks muidugi ole ikka parem kogu arendus, tootmine, knowhow Hiinale anda ja lasta uiguuri orjatööjõul (mitu korda suurema materjalikuluga kui 60+ aastat toimivate reaktorite puhul). Seda kõike ka "üliroheliselt":

https://twitter.com/lemmitk/status/1678 ... xuy7OaVjLQ

Siin valmistatakse materjali päikesepaneelide tootmiseks. Tehast toidab 5,5 GW söeelektrijaamu 16 põletuskatlaga. Võimsuselt on seda 4x enam, kui Eestis kokku põlevkivijaamasid.

Kirss tordil? USA sanktsioonid, kuna tööd teevad uiguurid. Oma tahte vastaselt, so orjad. #rohepööre

[teeline35]

Kelle viga see on, et praegune väärindamine väheväärtuslik? Meie "metsakaitsjate" ja muidu roheliste ullikeste viga, kes Tarumaale plaanitud puidu väärindamise tehase mõtte põhja lasksid. See tehas oleks oma tooraine peale eesti niikuinii ka lätist ja(või) venemaalt toonud.

Kardetavasti pangad nii optimistlikud Venemaa riski võtmises pole kui sa.

Kogu see asi toimus 2018. Kujutan ette, et pankade venemaa riskide hinnang oli hoopis teine! Nüüdseks on see rong läinud ja keegi eit tea kas 2018 aasta puidurafineerimistehase vastaste protestide rahastajate praegused samalaadsed projekte keegi eelneva valguses teostada julgeb. OT lõpp

Vesisalvesti on tuumajaamale veel vajalikum, kui tuule ja päikeseenergiale. Taastuvenergiale jääb (mõistliku suurusega) vesisalvestist lihtsalt väheks.
Tänane suvi näitas selgelt, miinushindadega nad Soomes Olkiluotos natuke sipsisid võimsust maha ja siis lõid käega. No ei sobi selline asi tuumajaamale, kuigi OL 3 võimsuse vähendamist tehniliselt toetab.
No ja Eestist rääkides, 5 väikereaktorit, millest 2-3 teenindavad ainult hommikust ja õhtust tipptundi. Absurd kuubis.

Peamine viga on juba tehtud maksumaksja kulul tuule ja päikeseparkide ehitada lubamise näol. Praeguses seisus on kaks võimalust;
1. kohustada tuule- ja päikese jaamade omanikke tarnima igal ajahetkel elektrivõrku kindla koguse elektrit. Ja kui ilmastiku põhjustel seda teha ei suudeta, siis ostavad puudujääva võimsuse tootjalt kes seda igal ajahetkel suudaks. Sisuliselt see kulu tarbija kaelast tootja kaela lükata ning edaspidi juba turg ise reguleerib.
2. lülitada sellised jaamad suuremalt jaolt võrgust välja ja las tegelevad salvestamisega. Sama vesisalvesti, äärmiselt energiat raiskav nn rohelise vesiniku tootmine.

Vesisalvesti on tuumajaamale veel vajalikum, kui tuule ja päikeseenergiale.

Selle väite kohta tahaks selgitust kuulda. Milleks tuumajaamale vesisalvestit? Jahutuseks?

[Gideonic]

Absoluutselt kõik, mis Eestis tuuleparkide arendamises valesti, on siin artiklis kokku võetud. Kogu ärimudel on ehitatud üles mitte parima hinnaga elektri tootmisele, vaid parima riikliku hinnagarantii väljakauplemisele.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12021 ... tsustamist

https://twitter.com/lemmitk/status/1679 ... xuy7OaVjLQ

[logistik76]

Miks tuumajaamale vesisalvesti, juba sügaval nõuka ajal saadi sellest aru.
Kruonis
https://ignitisgamyba.lt/en/our-activit ... plant/4188
The decision to build a powerful thermal power plant was made on 18 April 1960. When planning the construction of a nuclear power plant for the future, it became obvious, that a pumped storage plant, which would regulate the operation of the energy system and level load balance (eg by improving the quality of electricity supply and compensating energy deficiency in case of an accident), was essential.
Googli tõlge kah
Otsus ehitada võimas soojuselektrijaam tehti 18. aprillil 1960. Tuumaelektrijaama rajamist tulevikuks kavandades selgus, et pumpakumulaator, mis reguleeriks energiasüsteemi tööd ja taset. koormuse tasakaal (nt elektrivarustuse kvaliteedi parandamine ja energiapuuduse kompenseerimine õnnetusjuhtumi korral) oli oluline.

[parkija]

Kui liita kokku kõik avalikuks tehtud energeetikasse planeeritud investeerimiskavad - 350 milli õlitehas , Paldiski pumpla , meretuulepargid , vesiniku katsetootmine , pluss veel peidus olevad kavad ning Fermi panus - see kokku võimaldaks väikereaktoriga tuumaelektrijaamaga pihta hakata aga kus sa sellega , tuuleenergeetika fännist peaminister pressib tuulikumeestele maksumaksjate taskust garantiisid lauale , mis kuradi ausale konkurentsile põhinevast turust jutt käib .

[gooligan]

Kui liita kokku kõik avalikuks tehtud energeetikasse planeeritud investeerimiskavad - 350 milli õlitehas , Paldiski pumpla , meretuulepargid , vesiniku katsetootmine , pluss veel peidus olevad kavad ning Fermi panus - see kokku võimaldaks väikereaktoriga tuumaelektrijaamaga pihta hakata aga kus sa sellega , tuuleenergeetika fännist peaminister pressib tuulikumeestele maksumaksjate taskust garantiisid lauale , mis kuradi ausale konkurentsile põhinevast turust jutt käib .

Pihta hakata millega?!? Kui me räägime SMR'idest siis reaalselt saab Eesti kopa maasse lüüa ca 10+ aasta pärast. Tuumateemadega ei saa kiirustada ning IAEA on välja töötanud riikidele formaalse kava/programmi mida värsked tuumariigid on kohustatud järgima.
Muuhulgas tuleb vastu võtta/muuta kümneid seaduseid, arendada järelvalveorganid, ohutushinnangud (s.h saada naabrite heakskiidud), koolitada sadu spetsialiste jne jne.
https://www-pub.iaea.org/MTCD/Publicati ... 04_web.pdf

Ainuüksi infra osas tuleb käsitleda 19 eri komponenti -

National position
Nuclear safety
Management
Funding and financing
Legal framework
Safeguards
Regulatory framework
Radiation protection
Electrical grid
Human resource development
Stakeholder involvement
Site and supporting facilities
Environmental protection
Emergency planning
Nuclear security
Nuclear fuel cycle
Radioactive waste management
Industrial involvement
Procurement

Igaüks on eraldi domeen, mis vajab läbi töötamist/analüüsimist/hankeid/koolitusi + milj

Meie oleme täna selle dokumendi järgi kõige esimeses faasis, kus kaalume üleüldse tuumaenergia kasutuselevõttu.
Seal peaks läbi kaaluma ja vastused leidma järgmistele küsimustele -

— An analysis of energy demand and energy alternatives;
— An evaluation of the impacts of nuclear power on the national economy, for
example gross domestic product and employment;
— A preliminary technology assessment to identify technologies that are
consistent with national requirements;
— Consideration of siting possibilities and grid capacity;
— Consideration of financing options, ownership options and operator
responsibilities;
— Consideration of long term costs and obligations relating to spent fuel,
radioactive waste and decommissioning;
— Consideration of possible human resource needs and external support needs
of the regulatory body and owner/operator;
— Recognition that there remains a non-zero possibility of a severe accident,
and the country will need to be able to deal with the consequences of such
an accident;
— Consideration of the needs of each of the infrastructure issues and a plan
for how they will be met in Phase 2.
The report should also address:
— The necessity of ensuring the safety, security and peaceful use of radioactive material and nuclear facilities;
— Joining the appropriate international legal instruments;
— Developing a comprehensive legal framework;
— Having an effectively independent regulatory body;
— Planning for emergencies;
— Developing project management capabilities and human resources;
— Ensuring long term financial resources;
— Funding decommissioning and radioactive waste management;
— Ensuring domestic and international confidence by maintaining open,
transparent and timely communication.

Eestis käib koo Kliimaministeeriumi all töörühm mis neid aspekte hetkel analüüsimas on. Lõppraporti järel saavad riigid teha kaalutletud otsue, kas sellega on mõistlik edasi minna või mitte (ise arvan, et 300-600MW ei tasu kogu seda vaeva ära).

Selle töörühma tegemistel saab silma peal hoida siin -
https://kliimaministeerium.ee/elurikkus ... tooruhm--2

See, et Fermi on mingi tehnoloogia enda jaoks välja valinud, ei tähenda riiklikul tasemel mitte midagi. Järgmises faasis tuleb välja kuulutada avalik konkurss ja võrrelda eri pakkujaid ja nende tehnoloogiaid. Fermi koos Hitachiga on üks paljudest valikutest. Ja alles peale tehnoloogia- ja partneri valikuid, aukoha väljavalimist, regulaatorite mehitamist/koolitusi jne saab hakata rääkima reaalsest ehitusest.
----

Tuulikuid püstitame mõne aastaga, päikeseparke veelgi kiiremini. Meil paratamatult tekib hetk, kus põlevkivijaamad lähevad/on sunnitud minema turult välja, aga SMR ei ole veel parima tahtmise juures valminud.

Millele me siis vahepealse aja loodame? Üks-kaks SMRi ei kata naguinii meie vajadusi ja igal juhul on vaja alternatiivseid allikaid sinna juurde lisada. Ka Soome ei looda ainuüksi tuumale vaid on portfelli väga mitmekesisena hoidnud.

[Madis Reivik]

Ja iseenesestmõistetavalt ei kuulu Fermi energia sinna töörühma. Sest noh et miks nad peaksid !!!

Selle asemel kaasame hoopis kedagi kommunikatsioonibüroost.

Ja loomulikult pole vaja tihemini koos istuda kui iga 3 kuu tagant, aega on selle kiire asjaga.

Ning eks koosolekuprotokolli võib chatgpt genereerida, sellise banaalsuse jaoks poleks vaja inimesi tülitadagi:

• Olemasolev tuuma- ja kiirgusohutuse seadusandlik ja regulatiivne raamistik Eestis on piisav praeguste tegevuste jaoks, kuid ei ole piisav tuumaenergia programmi käivitamiseks.
• Keskkonnaameti ülesanded, kompetents ja mandaat ei vasta hetkel tuumaregulaatori ülesannetele ning ei kata kogu tuumaohutuse ja kaitsemeetmete 3S (Safety, Security, Safeguards) ulatust.

Ehk: midagi saab teha aga midagi teha ei saa.

• Soovituslik on luua sõltumatu tuumaregulaator, mis hakkaks reguleerima ja kontrollima kõiki kiirgus- ja tuumaohutuse 3S aspekte. Uus asutus koondaks enda alla ka praeguse Keskkonnaameti kiirguskaitse- ja kiirgusseire büroo.
• Tuumaregulaator peab olema sõltumatu, tema õigused ja kohustused peavad tulema seadusest ning tagatud peavad olema nii inimressursid kui rahalised vahendid.
• Teiste asutuste volitused ja kohustused, mis on seotud või kattuvad loodava tuumaregulaatori ülesannetega, tuleb üksikasjalikult üle vaadata.

Soovituslik. Aga ei pea. Kui midagi ei tee siis pole vaja.

• Tööde ja kvalifitseeritud välisekspertide teenuste sisse-ostmine, seda just tuumaprogrammiga alustamise algusaastatel, on pädevuste arendamise riikliku strateegia oluline osa.

No shit.

• Soovituslik on teha teiste riikide regulaatoritega võimalikult varajases etapis tihedat koostööd.

Aga mitte kohustuslik ! Võime ise ka nullist kõike leiutada ?

• Tuumaregulaatori töötajate arv kokku (kõik teenused, sh Keskkonnaametist ületoodavad ametikohad, juhtimine, raamatupidamine, IT jne) võiks olla ca 80 inimest.

80 inimest. Vaadati lakke ja öeldi number.

• Soovituslik on arendada ja rakendada n.ö kahesuunalist ("2-Track") inimressursside strateegiat – tuumaprogrammiga alustades kaasata esmalt väliseksperte ning paralleelselt arendada riigisiseseid kompetentse, et tagada järelkasv ja jätkusuutlikus.

Geniaalne, ma mõtlesin et ikka võiks nullist ilma ekspertideta alustada

[Madis Reivik]

Btw, 2 aastat varem tehti teedrajavaid järeldusi, vaadake milline hiigelhüpe on vahepeal toimunud !

2021 mais:

• Keskkonnaministeerium koostab töörühma liikmetele suhtlemiseks meililisti ning uurib
võimalusi platvormi loomiseks, kus hoida ja jagada erinevat infot.
• Töörühma liikmed kaardistavad enda valdkonda puudutavad sidus- ja huvirühmad ning
korduma kippuvad küsimused. Võimalusel esitatakse eelnimetatud info enne järgmist kohtumist
kas loodud listi kaudu kõigile töörühma liikmetele või Marily Jaskale (marily.jaska@envir.ee).
• Keskkonnaministeerium edastab töörühma liikmetele tutvumiseks ja ettepanekute
tegemiseks uuendatud töörühma töökorralduse ning aruande koostamise juhendi.
• Järgmine töörühma kohtumine toimub eeldatavasti juuni lõpus. Selleks ajaks hindavad
töörühma liikmed, tuginedes aruande juhendis toodud teemadele ja valdkondadele, missuguseid
täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid võiks töörühm vajada.

[parkija]

Artikkel ERR i uudisteportaalist : Alar Konist: kas põlevkivienergeetikal on tulevikku?
Selle loo valguses on isegi "maha kantud" põlevkivienergeetikal võimalus , vaja on tahtmist , tahtmisega on meil kuidagi , viletsasti .