Hanked EKV

[HeiniR]

Akf Chipy, “vastu tullakse” ikka ja ainult siis kui spec (nõuded) on jäänud vigane ja pakkujal on sisuliselt õigus, s.t piirab põhjendamatult hankest osavõttu.
KV puhul on seadus näinud ette erandeid riigi eelarveliste vahendite kasutamisel, kuid päris riigihanketa ka ei saa,sest hankemahud rahalises mõttes suured. Küll aga nõus,et teatud mõttes peaks KV-l olema suurem eri staatus (otsustusõigus), sh juhul kui hange on algselt nö avalik enampakkumise hange. See muidugi jälle teeb teatud määral korruptsiooniriski kõrgemaks,kuid samas võiks kiivri,toidu jms hangete puhul lahendada suurema läbipaistvusega, s.t eelisseisus pakkujad saaksid mõistliku aja jooksul esitada argumendid,miks soositud kaup just valikutest parim on. Vaadates toidupakkide hanget,siis avalik ja läbipaistev valik võiks anda teise valiku kui meil täna on.

[raqon]

Tahaks öelda, et pigem, kas KV ise on piisavalt pädeda, et sätestada hankenõuded, mis oleks filtreeritud nice-to-have ja reaalselt vajalikud tingimustega. Seda peaks tegema süsteemiinsenerid, kes võiks ja peaks olema RKIK palgal. Tänase seisuga on igal kategooriajuhil mõni kasutada, kas see on piisav on iseasi, aga kindlasti olles kokkupuutes igapäevaselt ka RKIK hangetega, siis kõigil RKIK projektidel on juures KV poolne projektijuht, kes saab teostada vajalikud parandused ja anda end-useri vaatevinkli.

[Medusa]

Akf Chipy, “vastu tullakse” ikka ja ainult siis kui spec (nõuded) on jäänud vigane ja pakkujal on sisuliselt õigus, s.t piirab põhjendamatult hankest osavõttu.
KV puhul on seadus näinud ette erandeid riigi eelarveliste vahendite kasutamisel, kuid päris riigihanketa ka ei saa,sest hankemahud rahalises mõttes suured. Küll aga nõus,et teatud mõttes peaks KV-l olema suurem eri staatus (otsustusõigus), sh juhul kui hange on algselt nö avalik enampakkumise hange. See muidugi jälle teeb teatud määral korruptsiooniriski kõrgemaks,kuid samas võiks kiivri,toidu jms hangete puhul lahendada suurema läbipaistvusega, s.t eelisseisus pakkujad saaksid mõistliku aja jooksul esitada argumendid,miks soositud kaup just valikutest parim on. Vaadates toidupakkide hanget,siis avalik ja läbipaistev valik võiks anda teise valiku kui meil täna on.

Ma ei ütleks et "vastu tullakse" siis kui midagi on vigane, või ainult siis. Ei pea tingimata vigane olema. Mõnikord juhtub ka seda, kuid mitte alati. Igal kriteeriumil ja nõudmisel on oma põhjus ja eesmärk. Kui tehakse muudatusettepanek, siis oluline küsimus on et mis see endaga kaasa toob. Kui eesmärk on ka muudatuse järgselt saavutatud ja samal ajal see muudatus võimaldab laiendada konkurentsi, teha tulemust summa summarum paremaks, või vähemalt sedagi et huvipakkuv toode ei kuku välja (ilmaasjata), siis pole põhjust tingimata EI öelda. Kui muudatus tähendab mingist funktsionaalsusest loobumist või piiramist, siis on küsimus lõppkasutajale, et kas sellega oldaks päri või ei. Kui muudatus ei ole sobilik, siis ongi EI. Selliselt dialoogina KV-ga sedasorti küsimusi otsustataksegi, millal muudatused tagasi lükata ja millal vastu tulla.

Eks pakkujate küsimustesse tuleb ka süübida, sest osad ettepanekud-küsimused on samuti dialoogi osaks ja eesmärk on läbi selle kõige lõpptulemust parendada, osad jällegi on omakasupüüdlikud ja kannavad konkurentide elimineerimise ja enda upitamise eesmärki. Ka seda vahet tuleb osata teha.

Argumendid,miks soositud kaup just valikutest parim on? See on libe tee, sest iga lts kiidab enda oma ning ei pruugita olla lõpuni ausad ja argumentide asemel saad reklaami. See ei aita kedagi. Nii nagu akf Palm juba seda süsteemi selgitas - igal asjal on eesmärk ja funktsionaalsus, ning vastavus asjakohastele standarditele. Siin ei ole väga kohta sellele, et "mulle meeldib / mulle ei meeldi".

[chipy]

Ehk siis sinu pika jutu kokkuvõtteks võib öelda, et RKIK oleks pidanud “vastu tulema” Kanada kiivri pakkujale. Kuna asja funktsionaalsus ei muutu ja sellega oleks suurenud konkurents.

Tagasi kuulipilduja hanke juurde tulles. Avalikku kirjavahetust lugedes tuleb välja nii mõnigi huvitav detail. Nimelt nagu ma enne olen juba kirjutanud küsib üks pakkujatest, kas on võimalik muuta picatinny liistude pikkuseid. Täpsemalt siis kolme erineva liistu pikkus kell 12 asuv 200mm 170le, alumise ja külgmise oma ka.
Avalik vaatus selle on, hankija on valmis muutma külgmise ja alumise liistu pikkust, kuid mitte pealmise liistu pikkust. Kuna see kitsendaks lisaseadmete valikut. Täiesti arusaadav ja asjakohane vastus. Ometi muudetakse siiski üldisi nõudmisi, kus on sisse viidud ka pealmise liistu muutus 200lt 170le. Paraku on kogu kirjavahetus anonüümne ja kes pakkuja on, lihtrahvas teada ei saa. Siit tekibki maksumaksjal küsimus, kas antud kriteeriumite muutusi kuidagi protokollidakse või mitte?

Küsimused

Vastus

IMG_2208.jpeg (69.06 KiB) Vaadatud 1989 korda

[Medusa]

Ehk siis sinu pika jutu kokkuvõtteks võib öelda, et RKIK oleks pidanud “vastu tulema” Kanada kiivri pakkujale. Kuna asja funktsionaalsus ei muutu ja sellega oleks suurenud konkurents.

Mitte tingimata, kui vastutulek oleks eeldanud loobumist küsitud standarditest või nõuetest. Iga valik on alati põhjendatud.

[chipy]

Nagu ma varem kirjutanud olen, siis ballistilise kaitse standardile STANAG 2920 Kanada kiiver vastab ja ka ületab seda. Küsimus oli vaid kiivri suurus parameetris, mis oli suurem paari cm võrra. Kiiver kiivriks, sa tundud olema siin kutseline RKIKi eest ambrasuurile viskuja. Äkki võtad vaevaks ja kommenteerid siis mõne sõnaga ka kuulipilduja hanget. Kõrvalseisja jaoks tundub kangesti kummaline see asjade käik. Kordan üle- pakkuja palub muutmist, hankija avalikus kirjas ei ole nõus. Samas kuidagi see kriteerium seal ikkagi muutub.

[Medusa]

Ei viitsi kedagi ümber veenda.

[mongol]

Kas tõesti lobistajatel pole mõju hangete üle? Hmm..

[Taaniel Tina]

Küsimus oli vaid kiivri suurus parameetris, mis oli suurem paari cm võrra.

Ja need paar lisa sentimeetrid tähendavad, et antud kiiver ei vasta enam standardile TM 10-8470-204-10 TECNICAL MANUAL OPERATOR MANUAL FOR ADVANCED COMBAT HELMET (ACH), mis oli antud hankes võetud aluseks.
Kas sellest on nii raske aru saada???

[Kapten Trumm]

Kas suurt pilti ka keegi adus? Ma mõtlen seda, et kui mõttekas on kiiver, mis pakub kaitset automaadikuuli eest.
Mõtlen seda, mis saab kiivri kandjast, keda tabab otsaette automaadikuul lähedalt lastuna (mille eest tootja claimib kaitset)?
Küll aga võib arvata, et esiteks on selline kiiver 9 mm eest kaitsvast kiivrist tunduvalt kallim ja küllap ka raskem.

Lihtsalt illustreeriva näitena, 5,56x45 kuuli suudmeenergia on 1600-1900 dzauli vahemikus, 7,62x51 oma 3500 dzauli ringis, Mike Tysoni rusikalöök on vaid 1600 dzauli. Minu pakkumine on, et saades mitteläbiva tabamuse otsaette, toob see kaasa kaelalülide vigastuse ulatuses, mis minimaalselt toob kaasa halvatuse õlgast allapoole ja raskemal juhul surma kohapeal (kuigi kuul sind ei puutu).

Teoorias on võimalik luua näiteks kuulivest, mis peab kinni 12,7x99, lihtsalt käsi püsti, kes tahab seda kanda! Sõjalise varustuse tootmine on äri ja mõni firma otsib enda eelist sedasi, et teeb mõne näitaja teistest tunduvalt parema (kas seda on ka vaja, pole tähtis) ning hakkab hangetel tegema lobi, et tema kõrgem näitaja olekski vastavustingimuste miinimum (et saada lahti konkurentidest).

[Chupacabra]

Kas suurt pilti ka keegi adus? Ma mõtlen seda, et kui mõttekas on kiiver, mis pakub kaitset automaadikuuli eest.
Mõtlen seda, mis saab kiivri kandjast, keda tabab otsaette automaadikuul lähedalt lastuna (mille eest tootja claimib kaitset)?
Küll aga võib arvata, et esiteks on selline kiiver 9 mm eest kaitsvast kiivrist tunduvalt kallim ja küllap ka raskem.

Lihtsalt illustreeriva näitena, 5,56x45 kuuli suudmeenergia on 1600-1900 dzauli vahemikus, 7,62x51 oma 3500 dzauli ringis, Mike Tysoni rusikalöök on vaid 1600 dzauli. Minu pakkumine on, et saades mitteläbiva tabamuse otsaette, toob see kaasa kaelalülide vigastuse ulatuses, mis minimaalselt toob kaasa halvatuse õlgast allapoole ja raskemal juhul surma kohapeal (kuigi kuul sind ei puutu).

Teoorias on võimalik luua näiteks kuulivest, mis peab kinni 12,7x99, lihtsalt käsi püsti, kes tahab seda kanda! Sõjalise varustuse tootmine on äri ja mõni firma otsib enda eelist sedasi, et teeb mõne näitaja teistest tunduvalt parema (kas seda on ka vaja, pole tähtis) ning hakkab hangetel tegema lobi, et tema kõrgem näitaja olekski vastavustingimuste miinimum (et saada lahti konkurentidest).

https://www.youtube.com/watch?v=W0yY4DC ... litaryBlog

[Some]

Hmm, standard standardiks aga kuidas need lisasentimeetrid kaitstusastet mõjutavad? Erisuse standardist saab hankes ikka teha kui see kvaliteeti ei mõjuta ja pakkujaid juurde toob. Probleem on isiklik, sest enda mütsi suurus on 64 ja kauplusest sellist ei leia... Arvatavasti peaksin ka kroonus siis kapuutsiga ringi laskma.
KT, mõttekas või mitte, kui sama raha eest saab kõvema kuulikindluse siis miks mitte? Kuul ei tule alati laupa ja nurga all tabades on siiski võimalus, et kaelaluu jääb terveks. MMA-ga tegeledes polnud probleem püsti olles lööke näkku saada aga kui lamades näkku virutati siis pea ei saanud liikuma ja oli tunne nagu haamri ja alasi vahel. Akf Jorgen Matsi võib kinnitada.

[Medusa]

Kas suurt pilti ka keegi adus? Ma mõtlen seda, et kui mõttekas on kiiver, mis pakub kaitset automaadikuuli eest.
Mõtlen seda, mis saab kiivri kandjast, keda tabab otsaette automaadikuul lähedalt lastuna (mille eest tootja claimib kaitset)?
Küll aga võib arvata, et esiteks on selline kiiver 9 mm eest kaitsvast kiivrist tunduvalt kallim ja küllap ka raskem.

Lihtsalt illustreeriva näitena, 5,56x45 kuuli suudmeenergia on 1600-1900 dzauli vahemikus, 7,62x51 oma 3500 dzauli ringis, Mike Tysoni rusikalöök on vaid 1600 dzauli. Minu pakkumine on, et saades mitteläbiva tabamuse otsaette, toob see kaasa kaelalülide vigastuse ulatuses, mis minimaalselt toob kaasa halvatuse õlgast allapoole ja raskemal juhul surma kohapeal (kuigi kuul sind ei puutu).

Teoorias on võimalik luua näiteks kuulivest, mis peab kinni 12,7x99, lihtsalt käsi püsti, kes tahab seda kanda! Sõjalise varustuse tootmine on äri ja mõni firma otsib enda eelist sedasi, et teeb mõne näitaja teistest tunduvalt parema (kas seda on ka vaja, pole tähtis) ning hakkab hangetel tegema lobi, et tema kõrgem näitaja olekski vastavustingimuste miinimum (et saada lahti konkurentidest).

Pole päris minu teema, eriti hanketehnilises mõttes. Kuid mõtlesin tükk aega kas seda teemat üles tuua, see mida akf Kapten Trumm siin välja toob. Miks kiivritel ei aeta reeglina taga vintpüssikuuli kindlust? Just seetõttu, et isegi kui kiiver peab kuuli kinni, on tabamusest tulenev löök (vaata seda kas kineetilise energia või impulsi ülekandena) piisavalt tugev et kaela vigastada või murda. Seega reeglina kiiver peabki otsetabamusena max püsolikuuli ja püssikuule vaid riivamisi. Inimese vastupidavus on ka argument ühesõnaga. Ma kuuliplaadi koha peal ütleks, näiteks, et kui kuuliplaat peab 8,6 mm kuuli kinni, siis kandja sellest väga õnnelikum ei ole. Üks vigastus asendub teisega.

[Medusa]

Kas tõesti lobistajatel pole mõju hangete üle? Hmm..

Nooh, ega seda välistada ei saa. Aga Eesti tingimustes usun see mõju on ülehinnatud. Jutud on suurem kui reaalsus.

[Kapten Trumm]

https://www.youtube.com/watch?v=W0yY4DC ... litaryBlog

See klõps polnud küll tõsine tabamus. 7,62x54, mis tabab rinnaplaati (ja ei läbi), lööb täismehe pikali ja mees karjub päris tükk aega.