Eesti ohvitserikoolitusest

[Smith]

Asja iva on selles, et perekondi hoiab tõmbekeskustes ikkagi sealne võimaluste rohkus ning neid hoiab ääremaadele kolimisest sealsete võimaluste puudumine.

Veidi offtopic: tõmbekeskustesse toob vähemalt sama palju inimesi ikka töö ja leib, mitte kohvik ja loomaaed. “Tahaks maale ära, aga pole normaalset tööd seal”. Tapa on nõme, aga näiteks nii mõnigi praegu Lõuna-Eestis elav noor võib otsustada minna ohvitseriks õppima (lisaks muudele põhjustele) just sellel põhjusel, et normaalse palgaga töökoht on Võrus olemas.

[Eku]

Tallinnast Tapale Tartust Võrru pigem teekond ikka suvalise maailma suurlinna hommikuse ummiku jagu meil pole siin vahemaid tunnike autosõitu tööle normaalne igalpool mujal .

[mongol]

Pull on see, et isonts'i pikale postile pole mingit vastustki vaevutud anda, olgugi, et väga palju seal oli reaalsust.
Või pigem "pull on see"..

Mugavalt Tallinnas olijana pean siiski nentima, et isontsi post on enajaolt tõde või vähemalt väga palju tuttavaid nüansse tuli ette nii tuttavate kui enda elust. Mitteteeninud võivad siin tuututada ja teoretiseerida palju jaksavad..

[Veiko Palm]

Pull on see, et isonts'i pikale postile pole mingit vastustki vaevutud anda, olgugi, et väga palju seal oli reaalsust.

Vabandust, ei märganud varem.

Millisele osale isontsi postitusest ei ole vastatud? Mina alustasin, Herem vastas palju põhjalikumalt. Mis puudu on? Vastused poliitikuks hakkamise kohta? Või munade?

isontsi postituses on palju frustratsiooni, räigelt palju. Mul ei ole kahtlustki, et see frustratsioon on tõeline. Aga enne sinna jõudmist võiks A. eraldada rahvaluule faktidest (suur osa kirjeldatud kaitseväe korraldatud nö segadusest ei ole tõene), ja B. eraldada minevikus juhtunud sündmused olevikust ja planeeritavast tulevikust. Minevikuga muuta ei saa, saab ainult tegeleda tagajärgedega.

[mongol]

Ma viitasin sellele pikale postile, mis tõesti on frustratsiooni täis: viewtopic.php?p=799039#p799039.
Seal on ikka päris mitu õigustatud "karjet", panen märksõnadega:
orjabussid ja madratsid kabinetis
õppuste rahad (see skautidelt kuulduna ikka jätkuvalt murekohaks)
tunnustamine ja tulemustasud aasta lõpus (see on igal pool nii, et tasub alates septembris pingutada, aasta alguse säramist ei mäleta keegi, kui jagamiseks läheb)

See on reaalsus allpool. Isonts on nähtavasti endine skaut, aga ega mujal väga teisiti pole. Seotud on see aga reakoosseisu (kuni rühmaülemad) ja pat.ülemate vaheliste ametimeestega üldiselt, kõrgemale need mured ei jõua, sest "sumbuvad". Seda ei peagi siin uskuma poolanonüümses foorumis, aga pikemalt teenijatele on kõik need asjad väga tuttavad. Süüdi pole Palm ega Herem, pigem hajub see "süü" ametikohti nimetamata kabinettides toimetavate kpt kuni kol "paberihuntide" peale ära..
Samas on see igas organisatsioonis nii, lihtsalt mõnikord olen ma foorumlasi Palmi ning Heremit lugedes enam kui kindel, et kuskilt on neile väga ilus pilt mingist küsimusest maalitud.
Ära öeldud, ega muud polegi ses osas mõtet edasi diskuteerida - ei muuda see mitte midagi, see on süsteemi omapära.

[A4]

Esiteks, Eestis on kõrghariduse omanadamine praktiliselt tasuta, samas kui USA-s maksab vähegi korraliku kõrghariduse omandamine sadu tuhandeid dollareid, mida USA riik on valmis USA relvajõududega liitujatele kompenseerima – ROTC programmi puhul juba enne armeeteenistusse astumist, sõdurite ja allohvitseride puhul pärast armeeteenistuse läbimist. See süsteem võimaldab USA relvajõududel oma kutselisse armeesse värvata üldiselt väga hea kvaliteediga ohvitsere kui ka reakoosseisu. Meil sellist seos ülikoolihariduse omandamisega pole, sest üldiselt makstakse see kõik eos maksumaksja poolt kinni – ja kui ka ei maksta, siis õppemaks on USA-ga võrreldes ikkagi üsna sümboolne.

Teiseks pole USA näitel minu arvates mõtet rääkida ajateenistuse läbimise mittevajalikkusest ainuüksi sel põhjusel, et USA-s sellist kohustuslikku süsteemi lihtsalt pole.

A4, sa argumentatsioonis keskendud taaskord olemasoleva lahenduse kui ainuõige kuulutamisele. Katsuks mõelda natuke ilma taoliste piiranguteta.
Minu küsimus on, et milles seisneb see ajateenistuse antav lisandväärtus ja miks on vaja selleks kulutada noore inimese elust aasta, kui sama asja saab ka kiirendatud korras sõjakoolis ära teha. Ja äkki, kui KVA suudetakse gümnalõpetaja paremikule ahvatlevaks muuta, siis suudetakse see ettevalmistav osa läbida ka väga kiiresti, kiiremini kui nendega, kes seal oma 8-t kuud täis venitavad.

Täna lihtsalt SKA ja teised (tsiviil)kõrgkoolid võtavad koore, seepärast et KVA sisseastumise lävend on mingitel põhjustel tõstetud kõrgemale. Osa neist on kindlasti vajalikud, aga osa võivad olla "aga kogu aeg on sedasi olnud"-põhjusel.

Teiseks, see tasuline ülikool USA-s pole valiidne argument. Kuna meil on tasuta, siis võime vahest pakkuda muid hüvesid? Nomaeitea, näiteks eluasemelaenu kustutamist mingis osas? Pole praegu ühtegi head mõtet,aga küllap leiab.

Küll AGA on selle "ülikoolivärgi" üks boonus selles, et USA armee on üks maailma haritumaid. Tuleneb sellest, et nad oskavad/tahavad kaasata populatsiooni kirkamat osa, mitte niiväga neid, kes gümna hädaga läbi vedasid. Sama soovitaks meilegi. Miskipärast arvan, et gümna medaliga, eriti veel kullaga lõpetanu on täna KVA sisseastumisel suht erandlik nähe? Küll aga näeme neid (kuld)medaliste hordide kaupa tsiviilülikoolide uste taga, TÜ juura, TTÜ majandus jne jne jne. Mis tähendab, et parimad pead jooksevad KV-st mööda.

Ülalkirjutatu põhjal leian, et me peaks olema inimeste kaasamisel paindlikumad ja mitte üle tähtsustama neid kasarmu koridorides toimuvaid relvapuhastuse-tukkumisi ja jao patrullimise oskusi. See on loomulikult vajalik, aga mõistlikes piirides.

Edit: lõpprepliigina arvan, et ka Eestis pole tasulisest ülikoolist pääsu, isegi kui poliitikud üritavad populaarsuse pärast vastuvoolu ujuda -sest praegu ülikoolitamises toimuv omab vaid lõtva seost reaalmajanduse vajadustega ja maksumaksjaid, st raha ja õppejõude, jääb tulevikus aina vähemaks.

Algse teema juurde tagasi tulles – ajateenistuse läbimise kohustus vs KVA sisseastujad puhul tuleks esmalt küsida seda, et kas me tahame KVA-sse saada sisse astuma lihtsalt võimalikult palju kandidaate; või me tahame, et sinna kandideeriks (ning saaks ja astuks sisse) võimalikult palju selliseid kandidaate, kes reaalselt saavad aru, millega nad ennast pikaajaliselt seovad?

Kui on esimene variant, siis võiks minu poolest kaotada mitte ainult ajateenistuse läbimise nõude, vaid ka näiteks füüsilise testi läbimise nõude – ehk ja küll jõuab esimese õppimisaasta jooksul paksukesed ja nõrgukesed süvendatud trenniga teistele järele aidata jne.

Aga kui tahame saada siiski motiveeritud kadette, selliseid, kes kujutavad juba enamvähem ette, mida sõjaväeteenistus endast kujutab, siis leian endiselt, et ajateenistuse läbimise nõue on suhteliselt mõistlikuks „sõelaks“.

Esiteks, võime ju ajateenistuse läbimise nõude kaotada, aga sellisel juhul tuleks ohvitseriõpingutele – vahet pole, kas senisele 3-aastasele põhikursusele või mingile 1-aastasele lühendatud variandile – ikkagi täiendavalt liita sõjalise baasväljaõppe osa. Nõus, et baasoskused on võimalik omandada kiiremini kui 8 või 11 kuuga, aga alla 3-4 kuu ikka hakkama ei saa.

Teiseks, üks asi on sõjakooli eraldi „SBK-l“ õpetada kadettidele baasoskuseid, võibolla ka näiteks jaotaseme taktikat jms, aga kas see iseenesest on halb, kui tulevane ohvitser saab omal nahal selgeks selle, mida kujutab endast terve ajateenijate aastane-väljaõppetsükkel; mida kujutab endast ja kui palju võtab aega allüksuse-kursus, mis reakoosseisule tähendab paljuski seniõpitu pidevat „uuesti tegemist“, millega kaasneb too kurikuulus tajutud „kaitseväeline molutamine“. Jah, iseenesest võib selle asja kõik liita ka sellele „sõjakooli SBK-le“, aga siis kujuneb selle pikkus ikkagi enamvähem sama pikaks kui tänane ajateenistus ise. Nokk kinni, saba lahti.

Kolmandaks, kas see on iseenesest halb ja kahjulik, kui tulevane ohvitser näeb oma silmade läbi seda, milline tegelikult näeb välja ajateenija ja tegevväelase elu tavalises sõjaväeosas? Isegi kui selles „elus“ on asju, mis tulevast ohvitseri eemale tõukavad, siis äkki on siiski mõistlik olla inimesega aus ja avatud.

Neljandaks, ma ei tea, kui palju seda võimalust täna väeosades tulevaste kadettide puhul reaalselt kasutatakse, aga ideaalis peaks ajateenistus olema ka kohaks, kus Kaitseväel endal on võimalik paremini ja pikaajaliselt hinnata tulevasi võimalikke ohvitserikandidaate. St seeläbi on mitte ainult tulevasel ohvitseril, vaid ka Kaitseväel endal võimalik teha „teadlikum“ valik.

Jah, loomulikult saab neid asju teha ka „sõjakooli SBK-l“, aga mis mõte on avastada kandidaati mittesobivus alles siis, mitte aga vajadusel ajateenistuses?

[Kapten Trumm]

Jällegi, sa keskendud ülemäära tänase olukorra eduraporteerimisele. Tänane süsteem on kindlasti moti ja inimeste "läbikatsumise" mõttes parim, aga tuleb arvestada, et selle ees seisavad tulevikus märkimisväärsed väljakutsed ja trend on, et sisseastujad vaatavad ka "kergema" järgi. Ehk mis juba täna toimub, on see, et kuna samale sihtgrupile konkureeriv SKA ei nõua ajateenistust ja füüsiline latt on lõdvem, lisaks võimalused saada enamikule töökoht tõmbekeskuses - siis nad hakkavad järjest enam sobivat inim-materjali ära tõmbama.

Nt USA-s on ROTC süsteemi kasutamise üks põhjusi ikkagi probleem, et need klassikalised sõjakoolid ja karjäärimudelid ei anna piisavalt inimesi.
Seepärast ei teeks ka meil halba olla avatud ka muudele lahendustele. Ja mitte kõik inimesed ei taha end eluks ajaks sõjaväega siduda, mõni tahab võibolla 5 või 7 aastat - sellistele meie tänane süsteeme ei vasta (ja taolisi pole ka mingit mõtet 3-4a sõjakoolis õpetada, et nad siis 2-4 aastat teeniks).

[Mudakoon]

Jäi silma töökuulutus , milles otsitakse "Teabeohvitseri". Nõuded ja ootused kandidaadile nagu ikka , ainult ühte nõuet ei ole.... läbitud ohvitseri väljaõpet. Ka ajateenistus ei olnud nõutud , vaid andvat "edumaad".
Vanemallohvitseri ametikohtadele saab tavaliselt ikka alates nooremveeblist kandideerida.
https://app.recrur.com/public/job-ad/Ka ... /853650306

[runno]

Selline ilma ohvitseri väljaõppeta "teabeohvitser" saadetakse tõenäoliselt kohe-kohe peale tööletulekut PSOK-i tärne omandama.

[Martin Herem]

Ega meil pole teisiti olnud arstide, juristide, pilootide või kaplanitega.
Kõrgharidusnõudega tegevväelase ametikoht on ohvitseri ametikoht. Kahjuks või õnneks pole me reguleerinud nende ohvitseride visuaalset erinevust nö riviohvitseridest. Aga mina väga suurt probleemi ei näe. Peamine probleem on selles, et mõned näevad suurt probleemi, mida ei suudeta hästi kirjeldada ... ja seepärast ka lahendada.
Ma aravn, et tulevikus on veelgi suurem vajadus selliste lahenduste jaoks. Näiteks insenerid uuetele süsteemidele (Harpy, Blue Spear, HIMARS, IRIS-T, erinevad sensorid).

[Exitus]

USA meedikud ei jõudnud kunagi ära imestada miks meie kv õed pole ohvitserid.
Seega mitte kõiki kõrgharidusi ei hinnata kv sama kergelt.


Eks see kajastub ka puuduvate õdede numbris hetkel.

[Kapten Trumm]

Mina näiteks ei saa aru, miks arstiteaduskonna lõpetajale jagatakse kapteni auastmeid. Muidu kõrgharidusega, KL lahinguüksuses tuleb kapteniks saamiseks 10-15 aastat õppustel nühkida, vähemalt kolm Kevadtormi jne. Seda enam, et taoliste kaptenite militaarpädevus ei pela isegi jao juhtimiseks lihtsamates olukordades.

[A4]

Mina näiteks ei saa aru, miks arstiteaduskonna lõpetajale jagatakse kapteni auastmeid. Muidu kõrgharidusega, KL lahinguüksuses tuleb kapteniks saamiseks 10-15 aastat õppustel nühkida, vähemalt kolm Kevadtormi jne. Seda enam, et taoliste kaptenite militaarpädevus ei pela isegi jao juhtimiseks lihtsamates olukordades.

See tuleneb olemuslikult meie (ka sõjaaegse) kaitseväe meditsiiniteenistuse ja -süsteemi miniatuursusest. Praktiliselt kõik mobilisatsiooni korral teenistusse kutsutavad arstid ei hakka juhtima mingeid allüksusi või tegelema taktikaliste manöövritega, vaid tegelevad sellega, milleks neid on ülikoolis pea 10 aastat ette valmistatud – inimeste ravimise ja opereerimisega. Tasandeid, kus meie kaitseväes seda arstid tegema hakkavad, on täpselt kaks – pataljonide meditsiinirühmad ja brigaadide meditsiinikompaniid. Kõik nendest kahest tasandist allapoole jääv mehitatakse parameedikute ja osaliselt vist ka õdedega, kõik ülespoole jääv toimub juba tsiviilhaiglates. On lisaks veel väikene hulk arste-staabiohvitsere, kes brigaadide või kõrgema tasandi staapides meditsiinitegevust planeerivad-juhivad, aga need tulevad vist peamiselt väikese arvu rahu ajal tegevteenistuses olevate meditsiiniteenistuse ohvitseride seast. Teisisõnu – enamike reservohvitseridest arstide jaoks ei eksisteeri mingid karjääriredelit või -süsteemi, kus edasi liikumine toimub aastate jooksul, pädevust ja uusi auastmeid kogudes. Oledki kas kirurg pataljoni meditsiinirühmas või siis brigaadi meditsiinikompaniis. Seetõttu leiti aastate eest – et sisenevatele arstidele võiks üldjuhul kohe kapteni auastme ära anda, kuna üldjuhul rohkemat ei tule/pole vaja vms. (Seda kõike arvestades võiks neile teatud loogika järgi üleüldse mingit auastet mitte omistada – võiksidki olla kirurg-reamees).

Osaliselt võeti vist siin eeskuju USA-st, kus suurem osa tegevteenistusse astuvatest arstidest, aga ka mõnede väeliikide juriidilise teenistuse juristid saavad teenistusse astudes kohe esimese auastmena kapteni auastme.

[mongol]

Seda enam võiks olla siis must versus roheline auastmetunnuse sümbol - aitab eristada erialainimest "põllumehest". Vähem paksu verd ka, "lahinguhuntidel" pole nii valus näha kaptenit olematu teenistusstaažiga. Liiga paljudele see loeb, no ei nähta sisu, vaid vormi. See kargab esimese asjana silma ka.

[Mudakoon]

Erisus oli olemas, mitte ammu. Oli nii vormis (erialakursuse märk) kui teenistusvõimalustes (nad ei saanud teenida riviametikohtadel) ja teatud juhtudel ka teenistustasus.
Mäletate ju küll...