Maailma majandus ja tootmine

[Kriku]

Tänaseks on selge, et suure sõja tarbeks Läänes tootmisvõimsusi pole ja enne ei ehitata, kui enda nahk turul. Teine mis on selge on see, et osta nii palju moona lattu kui tahad, siis ühel hetkel saab see ikka otsa.

Ei tea, venelastel pole seni saanud.

Siit võiks tuletada, et äkki armeedes hakkab keegi mõtlema kuidas seda tootmisvõimsust hoida rahuajal, et see oleks olemas sõjaajal.

Nii vähe, kui mina aru saan, on ainus tee ikkagi piisavalt suured pidevalt garanteeritud tellimused, et nende kasumi arvelt saaks ka reservvõimsust alles hoida. Tehas, mis üldse midagi ei tooda, aga on mõnekuise reageerimisajaga valmiduses, on IMHO teoreetiline kontseptsioon.

[Chupacabra]

Venelastel olid suured varud aga neil on ka oma tootmine (hinnanguliselt 1,5m mürsku aastas) ja nad käivad kerjamas Valgevenes, Iraanis, Põhja-Koreas jm. Sellega on nad suutnud ennast vee peal hoida.

Tootmisvõimsuse säilitamine on kombinatsioon mõlemast - kas tellid või maksad seisva tehase ülalpidamiskulud. Tänaseni ongi tehased=suured/garanteeritud tellimused. Minu pakutud (uudne) idee ongi see, et tuvastatakse strateegiliselt olulised sõjamaterjalid ja säilitatakse nende tootmisvõimsus ka siis kui tellimusi pole.

[Kapten Trumm]

Venelaste puhul ületab mürsukulu selgelt tootmisvõimsusi - suurtükivägi on jäänud külma sõja perioodi, kus probleeme lahendas tule mass, kuid tootmine mitte ja varud on ka tasapisi utiili läinud või õhku lennanud. Taolise intensiivsusega sõjas kasutavad venelased päevas kümneid tuhandeid mürske ja see on jäänud WWII tasemele. 1944 Sõrve poolsaare kõige kitsama koha läbimurdmiseks kasutas vene suurtükivägi ühekorses tulelöögis umbes 70 000 mürsku.

Kui otsida juurpõhjusi, siis venelaste suurt moonakulu (mitte ainult suurtükiväes, vaid ka lennuväes, raketiväes jne) tingib suutmatus pidada tänapäevast ühendrelvaliikide lahingut. Kui selles mängivad eri relvaliigid nagu ansambel, siis vene süsteemis tähendab, et omavahel vähe koordineeritud tegevust tehakse eraldi ja selleks, et mõju saavutada, ei ole mitte koostöö, vaid iga relvaliigi enda tulejõud. Ehk kui ukrainlased saadavad jalaväe vaikselt uurima, kus vastane on ja fikseerivad ta paigale (misjärel suht väike arv mürske teeb oma töö), siis venelased tulistavad koos UKR positsiooniga ka ümbritseva kvartali maatasa. Sellest ka suur moonakulu, kuid vähevõitu tabamusi.

[Kriku]

Tuletan siinjuures meelde, et jutt pole ainult mürskude, vaid ka relvaraudade tootmisest. See vist on sõjalise abi teemast juba läbi käinud: https://www.shephardmedia.com/news/land ... ms-admits/

[Chupacabra]

Proves my point. Tohutud laod (hinnanguliselt 15 miljonit mürsku) ei piisa suure sõja pidamiseks, lõpuks on ikka laod tühjad. Suure sõja pidamiseks on tarvis juurde tootmist. Venemaal on üks suurimaid (kui mitte suurim) mürskude tootmise võimsus (hinnanguliselt 1,5m aastas) aga ka sellest ei piisa. Aga neil oli kust tootmist tõsta, sest tehas hoiti alles.

Läänes on täna palju juttu, et tootmist peaks/võiks/tuleks tõsta aga konkreetseid samme on vähe. Isegi selles EU 1 miljoni mürsu kokkuleppes ei suudeta sisuliselt s*ta värvi üle otsustada.

[Chupacabra]

Tuletan siinjuures meelde, et jutt pole ainult mürskude, vaid ka relvaraudade tootmisest. See vist on sõjalise abi teemast juba läbi käinud: https://www.shephardmedia.com/news/land ... ms-admits/

Absoluutselt. Ukraina sõda annab hea pildi, mis on need kriitilised kohad, kus peab tootmisvõimsust alles hoidma. Tulevikus on sealhulgas ka droonide tootmine.

[olavsu1]

Kahtlemata oleks hulga parem. Eesti eksportöörid viskaks samuti silda ja ruigaks rõõmust, kui kuuleks, et enda toodangu välismaal müümiseks tuleb igasse sihtriiki tootmine püsti panna.
Sest poleks ühtki põhjust, miks muu maailm sellisele progressiivsele algatusele pariteetselt ei vastaks.

nigu Tagurpidi Ants. Ikka oma turg kõigepealt, alles siis eksportturg. Mitte nii et kõik läheb otsejoones piiritaha ja omad vaadaku ise kust saavad.

[Kriku]

Ukraina sõda muidugi kõlbab halvasti tuleviku modelleerimiseks, sest NATO lennukid ei saa lennata. See ka seletab suurt osa praegustest probleemidest.

[Chupacabra]

No päris kindlasti võib öelda, et STV, ÕT ja droonid on kriitiline võime.

[kalvis]

Tänaseks on selge, et suure sõja tarbeks Läänes tootmisvõimsusi pole ja enne ei ehitata, kui enda nahk turul. Teine mis on selge on see, et osta nii palju moona lattu kui tahad, siis ühel hetkel saab see ikka otsa. Ehk sõjas on kõige olulisem aspekt sõjamaterjali pealevool, mitte ladude suurus. Siit võiks tuletada, et äkki armeedes hakkab keegi mõtlema kuidas seda tootmisvõimsust hoida rahuajal, et see oleks olemas sõjaajal. Riigiametniku esimene mõte on kohe, et patriotismist peaks seda tegema ettevõtjad. Kahjuks on see ametnike mõtteviis rumalus. Mina näen ainukese lahendusena seda, et ettevõtetela hakatakse maksma tootmisvõimsuse hoidmise eest.

Nõus.
Praegu on kõige olulisem, et USA,EL,Jaapan,L-Korea, Ukraina tootmisvõimsus oleks suurem kui Venemaa+P-Korea+ Iraan.
Muude riikide kohta info puudub, kuid USA ja Ukraina üritavad laskemoona toomist kasvatada, vähemalt see info on läbi käinud.
Ja teine hea uudis on, Venemaal on saamas ka II MS aegsed laovarud otsa laskemoona osas.
Lähiajal peaksid kõik osapooled elatuma otsesest tootmisest.

[Kriku]

Ja teine hea uudis on, Venemaal on saamas ka II MS aegsed laovarud otsa laskemoona osas.

Palun viidet.

[Kapten Trumm]

Proves my point. Tohutud laod (hinnanguliselt 15 miljonit mürsku) ei piisa suure sõja pidamiseks, lõpuks on ikka laod tühjad. Suure sõja pidamiseks on tarvis juurde tootmist. Venemaal on üks suurimaid (kui mitte suurim) mürskude tootmise võimsus (hinnanguliselt 1,5m aastas) aga ka sellest ei piisa. Aga neil oli kust tootmist tõsta, sest tehas hoiti alles.

Läänes on täna palju juttu, et tootmist peaks/võiks/tuleks tõsta aga konkreetseid samme on vähe. Isegi selles EU 1 miljoni mürsu kokkuleppes ei suudeta sisuliselt s*ta värvi üle otsustada.

Venemaal polnud liiga suuri võimsusi ka vaja.
Tasapisi tootsid ja liiga palju mürske ei muutnud. See seletab, miks nt 122 nii kaua elus püsis. Neile olid korralikud moonavarud.
Saksamaal asunud Läänegrupis oli 30 päeva varu kohapeal, lisaks teine 30 päeva varu oli teises eshelonis (UKR, VV, Kalinigrad).
Kui asi lõhnas nende kasutamise järgi, alustanuks mürsutööstus tööd superforsseeritud reziimil (ka need tehased, mis rahuajal muud tegid).
30+30+x päeva Saksamaal olnuks NATO kas Põhjamerre lükatud või esimese nädalaga olnuks tuumasõda käes.
Sestap ma arvan, et NSVL lähtus samast loogikast nagu Iisrael - piisava tulejõu omamisel pole suuri varusid vaja, sest sõda lõpeb (võiduga) varem.

See ongi väga lihtne seletus, miks VF-l laskemoon lõpeb - nad pole kunagi valmistunud aastaid kestvaks maismaasõjaks. Sõda Euroopas pidi kahe nädalaga läbi olema - ühe- või teistsuguse tulemusega.

[Wots]

Tänaseks on selge, et suure sõja tarbeks Läänes tootmisvõimsusi pole ja enne ei ehitata, kui enda nahk turul. Teine mis on selge on see, et osta nii palju moona lattu kui tahad, siis ühel hetkel saab see ikka otsa. Ehk sõjas on kõige olulisem aspekt sõjamaterjali pealevool, mitte ladude suurus. Siit võiks tuletada, et äkki armeedes hakkab keegi mõtlema kuidas seda tootmisvõimsust hoida rahuajal, et see oleks olemas sõjaajal. Riigiametniku esimene mõte on kohe, et patriotismist peaks seda tegema ettevõtjad. Kahjuks on see ametnike mõtteviis rumalus. Mina näen ainukese lahendusena seda, et ettevõtetela hakatakse maksma tootmisvõimsuse hoidmise eest.

Lihtsalt jääb arusaamatuks tänapäeva tootmise juures, et miks meil Euroopas juba miljonid mürsud ei valmi. Pigem ikka poliitline põhjus.

Hetkel on tootmine juba niimoodi, et teen CAD joonise valmis. Laadin interneti(fractory näiteks) , 5 sekundiga hind teada ja nädala pärast kuller uksetaga. Vastavalt kogusele ka hinnad jne.

Kui mul oleks miljardeid taskus(nagu EU-l) siis poleks probleemi kasvõi lasta uus tehas rajada.

Päeva lõpuks need mürsud,mida me tootma peaksime on ju circa 50 aastat vanad ning seal pole enam midagi leiutada.

Eks see ongi Eesti kaitsetööstuse hetke olukord : tippsaavutused on tehnika remont ja mõned näituse eksponaadid ning üritatakse high tech maailmas läbi lüüa ilma volüümita. Jõukohast elementaarset(aga ülimalt vajalikku) nodi ei toodeta.

[Chupacabra]

Eestis ei toodeta, kuna pole riiklikku tellimust. Riigi seisukoht on, hea ettevõtja, kuluta miljoneid arendusele, ehita miljonite eest tootmine ja siis osale riigihankel.

Eestis on ettevõtteid, mis väikese investeeringuga on võimelised tootma ka raskemat rauda ja suuremat moona aga keegi ei tee seda investeeringut, kui hankel peab võistlema kas odava Brasiilia moonaga või Türgi keevitajaga.

[Smith]

hankel peab võistlema kas odava Brasiilia moonaga või Türgi keevitajaga.

Ma saan aru, et pole seda odavat välismaist moona kuskilt osta? Vaja näiteks detsembriks X kogus moona, kui saab kusagilt kiiresti ja odavalt, oleks ju suurepärane?