Mürskude säilivus ja ümber laadimine
-
- Liige
- Postitusi: 4717
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Mürskude säilivus ja ümber laadimine
..pidevalt on juttu II MS aegsetest mürsuvarudest.
Minul tekib küsimus - kas mürsud "hapuks" ei lähe ? Lõhkeaine muutub brisantseks (loodame et õige termin) jne.
Säilitustingimused, eriti orkiurgastes, ei ole ju ideaalsed ?
Minul tekib küsimus - kas mürsud "hapuks" ei lähe ? Lõhkeaine muutub brisantseks (loodame et õige termin) jne.
Säilitustingimused, eriti orkiurgastes, ei ole ju ideaalsed ?
-
- Liige
- Postitusi: 429
- Liitunud: 12 Jaan, 2014 18:11
- Kontakt:
Re: Mürskude säilivus
Huvitav oleks veel teada kas neid mürske ka kuidagi "värskendatakse". Või ongi ainult põmm... ja minema.
See on ju teada, et miski pole siin ilmas igavene, kõik vananeb ja hävib.
T.
See on ju teada, et miski pole siin ilmas igavene, kõik vananeb ja hävib.
T.
Re: Mürskude säilivus
Kahju, et head kaasfoorumlasest spetsialisti EOD siin enam näha pole, saaks pädeva ja ammendava pikema selgituse.
Üldjuhul 20-30a on säilivus normide järgi venes, oleneb moonast, aga osa moona on võimalik lõhkelaengust tühjendada ja uuesti täita.
Siin foorumis räägitakse, millise säilivusega moona venes praktikas kasutatakse....
https://forum.guns.ru/forummessage/42/750808.html
Venes lisaks see probleem, et moona säilitusaega on korduvalt pikendatud ka ilma "ümberlaadimata".
2012 oli viimati teemaks
Не надо постоянно продлевать сроки хранения старых снарядов - Рогозин
https://ria.ru/20120124/547640885.html
Seal ka numbrid, et ca 2 miljonit tonni mürske tuleks iga aasta utiliseerida....
Üldjuhul 20-30a on säilivus normide järgi venes, oleneb moonast, aga osa moona on võimalik lõhkelaengust tühjendada ja uuesti täita.
Siin foorumis räägitakse, millise säilivusega moona venes praktikas kasutatakse....
https://forum.guns.ru/forummessage/42/750808.html
Venes lisaks see probleem, et moona säilitusaega on korduvalt pikendatud ka ilma "ümberlaadimata".
2012 oli viimati teemaks
Не надо постоянно продлевать сроки хранения старых снарядов - Рогозин
https://ria.ru/20120124/547640885.html
Seal ka numbrid, et ca 2 miljonit tonni mürske tuleks iga aasta utiliseerida....
Re: Mürskude säilivus
Akf Fucs, mismoodi sa kujutad ette mürskude uuesti laadimist ?
Tavaliselt on mürkude, mp miinide lõhkeaine sisse valatud. TNT vedeldmiseks peab seda uuesti kuumutama ja siis välja kallama.
Aja jooksul mürsu sees olev lõhkeaine reageerib metalliga ja tekib TNT-st kordades tundlikum lõhkeaine pikriit, mis hakkab pragudest ja ühenduskohdest välja pressima. Pikriit ei taha initsieerumiseks palju - säde, löök vmt ja ...
TVJ-s(mis iganes see uue nimega nüüd on ) on minu teada Saksamaal väljaõppinud spetsialist, kes hindab lahingumoona seiskorda ja siis otsustab kas lahingumoon läheb auku või jääb kasutusse.
seda teemat on juba käsitletud siin viewtopic.php?f=42&t=11181&start=90
Tavaliselt on mürkude, mp miinide lõhkeaine sisse valatud. TNT vedeldmiseks peab seda uuesti kuumutama ja siis välja kallama.
Aja jooksul mürsu sees olev lõhkeaine reageerib metalliga ja tekib TNT-st kordades tundlikum lõhkeaine pikriit, mis hakkab pragudest ja ühenduskohdest välja pressima. Pikriit ei taha initsieerumiseks palju - säde, löök vmt ja ...
TVJ-s(mis iganes see uue nimega nüüd on ) on minu teada Saksamaal väljaõppinud spetsialist, kes hindab lahingumoona seiskorda ja siis otsustab kas lahingumoon läheb auku või jääb kasutusse.
seda teemat on juba käsitletud siin viewtopic.php?f=42&t=11181&start=90
Re: Mürskude säilivus
Kunagi YT-s nähtud US armee õppefilmi mürskude hooldusest. Sobilikud kandidaadid sätiti spetsiaalse rakise vahele ja keerati sütikud küljest. Tegevus toimus nö ilma katuseta majas, seinad kaitsesid võimaliku plahvatuse eest. Korrodeerunud mürsud puhastati ja värviti seejärel ning said külge uue sütiku.
Kui on probleem, tõmba lõuga
-
- Liige
- Postitusi: 4717
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Re: Mürskude säilivus
Eks ma seda arvasingi et on säilivusaeg tehnilistel alustel ja siis see tähtsam säilivusaeg otsustuskorras
Ilmselt on kahurväelased ja transpordiahvid kulumaterjal nagu iga teine jobu seal imedemaal.

Re: Mürskude säilivus
Tänapäeval on sütikud mürsust eraldatud ja keeratakse mürsu külge alles enne laskmist. Üks asi on ohutus ja teine see, et sütikuid on erinevaid.speedsta kirjutas: ↑01 Aug, 2023 21:42 Kunagi YT-s nähtud US armee õppefilmi mürskude hooldusest. Sobilikud kandidaadid sätiti spetsiaalse rakise vahele ja keerati sütikud küljest. Tegevus toimus nö ilma katuseta majas, seinad kaitsesid võimaliku plahvatuse eest. Korrodeerunud mürsud puhastati ja värviti seejärel ning said külge uue sütiku.
MP omad on teine teema
Re: Mürskude säilivus
Ülal pandud viites:Akf Fucs, mismoodi sa kujutad ette mürskude uuesti laadimist ?
*В 1984 году нам на полигоне выдали снаряды с клеймом года изготовления 1944, и была надпись - не помню то ли на корпусе, то ли на ящике "повторная заливка 1969"
https://colonelcassad.livejournal.com/4536263.htmlСрок хранения боезарядов сегодня установлен в размере 40 лет, но каждые 25 лет должна производиться их повторная заливка.
*
https://books.google.ee/books?id=i6j_Dw ... 8B&f=false
"повторная заливка" on eesti keeles a`la "teistkordne täitmine valades"
Re: Mürskude säilivus
Ju siis on venemaal korraldatud mürksude tööstluslik väga suuremahuline ümberlaadimine. Enne sõda Ukrainaga oli neil varudes 14 miljonit mürsku. Mulle tundub, et lihtsam on mürsud õppustel ära lasta, kui kuskilt pärapõrgust tehasesse vedada ja sealt tagasi või kuhugi edasi.
Igatahes, sirvides РУКОВОДСТВО по эксплуатации ракетно-артиллерийского вооружения, ei leidnud sõnagi ümbervalamise kohta.
https://vii.sfu-kras.ru/images/Osn_chast.pdf
Igatahes, sirvides РУКОВОДСТВО по эксплуатации ракетно-артиллерийского вооружения, ei leidnud sõnagi ümbervalamise kohta.
https://vii.sfu-kras.ru/images/Osn_chast.pdf
Re: Mürskude säilivus
Üks 155mm mürsk kaalub ca 43 kg, sellest jämedalt 10 kg on lõhkeaine+sütik. 1 miljon mürsku seega ainuüksi ~33000 tonni terast. Päris arvestatav kokkuhoid. Eriti arvestades uue mürsu hinda. Vene mürsu hinda ei tea, aga lääne 155mm mürsk maksis hiljuti ca €4000.Trips kirjutas: ↑02 Aug, 2023 9:40 Ju siis on venemaal korraldatud mürksude tööstluslik väga suuremahuline ümberlaadimine. Enne sõda Ukrainaga oli neil varudes 14 miljonit mürsku. Mulle tundub, et lihtsam on mürsud õppustel ära lasta, kui kuskilt pärapõrgust tehasesse vedada ja sealt tagasi või kuhugi edasi.
Mis krt seal nii palju maksab? Nelja mürsu eest korralik sõiduauto?
https://en.wikipedia.org/wiki/M107_projectile
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43994
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Mürskude säilivus
Teab keegi osalistest, mis tootmiskuupäevadega olid need 122 mm mürsud, mis me Soomest koos relvadega saime (ja mis peaks juba olema ehk vattide pihta ära lastud)? Olen aru saanud, et seda moona (mis tuli DDR-i ladudest vägagi roostes kujul) soomlased värskendasid, kuid mürskude puhul piirdus see roostest puhastamise ja üle värvimisega (ning uue sütikuga). Minged tohletanud viskelaengud muidugi tuleb uued osta. Mingit trotüülivalamist ei olnud ja vähemalt meil sellist infot, et mürsud ei lõhke või tekitavad mingit jama, ka polnud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Mürskude säilivus
Kas pikraadid ei tekkinud mitte meliniidi (kasutati laialdaselt trotüüli asemel IIMS eel ja ajal) reageerimisel metallidega? Trotüülil seda probleemi olla ei tohiks.Trips kirjutas: ↑01 Aug, 2023 20:20 Akf Fucs, mismoodi sa kujutad ette mürskude uuesti laadimist ?
Tavaliselt on mürkude, mp miinide lõhkeaine sisse valatud. TNT vedeldmiseks peab seda uuesti kuumutama ja siis välja kallama.
Aja jooksul mürsu sees olev lõhkeaine reageerib metalliga ja tekib TNT-st kordades tundlikum lõhkeaine pikriit, mis hakkab pragudest ja ühenduskohdest välja pressima. Pikriit ei taha initsieerumiseks palju - säde, löök vmt ja ...
TVJ-s(mis iganes see uue nimega nüüd on ) on minu teada Saksamaal väljaõppinud spetsialist, kes hindab lahingumoona seiskorda ja siis otsustab kas lahingumoon läheb auku või jääb kasutusse.
seda teemat on juba käsitletud siin viewtopic.php?f=42&t=11181&start=90
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Re: Mürskude säilivus
Meliniit, pikriinhape, miinikollane: leidis laialdast kasutamist 1MS ajal. Reageerib niiskes keskonnas metallidega ja annab ebastabiilseid kergesti plahvatavaid ühendeid. Lõhkeainena kehva, plahvatamisel ei pruugi kogu laeng detoneeruda ja ümbrus kollane. Sinclairi kampaania ajal käisid inglased Kroonlinnas olevaid laevu torpeedokaatritega ründamas. Liiga lähedalt lastud torpeedo tegi kaatri ja meeskonna kollaseks.
Ümberlaadimise põhjus: mürsu valmistamine on kulukas protsess ja igasugune keemia muudab aja jooksul enda keemilisi omadusi.
https://www.youtube.com/watch?v=0IgHwYkZ91s&t=1987s
Lugege seda infokildu ja arvake, mis põhjusel plahvatus võis aset leida?
https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4nniku_plahvatus
Ümberlaadimise põhjus: mürsu valmistamine on kulukas protsess ja igasugune keemia muudab aja jooksul enda keemilisi omadusi.
https://www.youtube.com/watch?v=0IgHwYkZ91s&t=1987s
Lugege seda infokildu ja arvake, mis põhjusel plahvatus võis aset leida?
https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4nniku_plahvatus
Re: Mürskude säilivus
Lisaks värvitakse või kaetakse oksiidikihiga (vähemalt tänapäeval) mürsud ka seespoolt.Madis22 kirjutas: ↑17 Aug, 2023 12:00Kas pikraadid ei tekkinud mitte meliniidi (kasutati laialdaselt trotüüli asemel IIMS eel ja ajal) reageerimisel metallidega? Trotüülil seda probleemi olla ei tohiks.Trips kirjutas: ↑01 Aug, 2023 20:20 Akf Fucs, mismoodi sa kujutad ette mürskude uuesti laadimist ?
Tavaliselt on mürkude, mp miinide lõhkeaine sisse valatud. TNT vedeldmiseks peab seda uuesti kuumutama ja siis välja kallama.
Aja jooksul mürsu sees olev lõhkeaine reageerib metalliga ja tekib TNT-st kordades tundlikum lõhkeaine pikriit, mis hakkab pragudest ja ühenduskohdest välja pressima. Pikriit ei taha initsieerumiseks palju - säde, löök vmt ja ...
TVJ-s(mis iganes see uue nimega nüüd on ) on minu teada Saksamaal väljaõppinud spetsialist, kes hindab lahingumoona seiskorda ja siis otsustab kas lahingumoon läheb auku või jääb kasutusse.
seda teemat on juba käsitletud siin viewtopic.php?f=42&t=11181&start=90
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10263
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Mürskude säilivus
TNT hakkab ajapikku eritama vedelikku (ik. exudation), mis on tundlik, kui see seguneb tolmu vms.-ga. Vedelik koosneb peamiselt DNT-st (dinitrotolueen, mis on TNT tooraine) ja TNT isomeeridest. DNT on ka väga mürgine.
Lisaks:
https://www.msiac.nato.int/publication/ ... nd-ageing/
Lisaks:
https://apps.dtic.mil/sti/citations/ADA125476Wiki kirjutas:Exudation of impurities leads to formation of pores and cracks (which in turn cause increased shock sensitivity). Migration of the exudated liquid into the fuze screw thread can form fire channels, increasing the risk of accidental detonation. Fuze malfunction can also result from the liquid migrating into the fuze mechanism.
https://www.msiac.nato.int/publication/ ... nd-ageing/
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist