Autotehnikateema

[2korda2]

Ei maksa sedasi kohaliku konnatiigi üksikjuhtude pealt lahmida.
Reaalsus on see, et maailma statistika EV-de sagedasemat põlemist ei kinnita (vali ise siit sobiv allikas). Küll on põlema läinud EV kustutamine oluliselt keerulisem. Samas ütleb minu päästeametniku pensioni välja teeninud sõber ka ICE auto põlengu kohta üheselt: kui põlema läheb, ära ürita oma 2kg kustutiga midagi - sõitjad välja ja kui on mahti, siis võta olulisem käe otsa ja mine eemale.

[Kapten Trumm]

Valges ilmas ilmselt pole eriliseks teemaks ka leedu automeistrid. Nii ühte- kui teistpidi.
Täna tulevad enamvähem kõik kasutatud "otse Saksast või Belgiast" autod tegelikkuses Leedu autoturgudelt ja vaid taevas teab, mida seal tehtud on (või tegemata jäetud).

[OLAVI]

Siin on mingi statistika. kui täpne see on ei tea.
https://www.carsdover.com/electric-car-fire-statistics/

See statistika põhineb sõidukite kindlustuse andmetel ja pole teada, et milliseid "temperatuurist tulenevaid" kahjustusi selle juures on aluseks võetud. Kas ka põlevad rattarummud?

Näiteks varemalt põhjustasid osa põlenguid, laste poolt, autoraadio pilust sissetopitud parkimismündid.

Minu teda USA's ei kuulu auto taastamisele, kui kasvõi üks elektrijuhe autos on sulanud (näiteks haagise tules lühis) ja sellised autod hüvitati ning suunati kindlustuse oksionile, ehk kirja läks müügikirjelduses "tulekahjustus".

...
Arvestades, et Eestis on 700 000 kergsõidukit (raskeveokeid arvestamata), 9000 elektriautot ja kõik need 174 põlemist olid kergsõidukitel(???), on elektrisõidukite põlemisjuhtusid üks juht aastas 4500 auto kohta, tavalistel autodel üks juht 4023 auto kohta aastas.
....

176 maismaasõidukit, siit saab aru, et kõigi registris olevate ja mitteolevate kategooriate kohta - sõiduautod, veoautod, bussid, traktorid, mootorrattad, jne. ja kõigi nende põlengute põhjus ei pruugi olla antud liiklusvahendis vaid et sõiduk võis olla pargitud tulekolde lähedale ja sai kuumakahjustusi.
https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/p ... kit.%C2%A0

Käesoleva aasta statistikale tuginedes märkis ekspert ära, et kokku on sel aastal põlenud 176 maismaasõidukit.

[AMvA]

Siin on mingi statistika. kui täpne see on ei tea.
https://www.carsdover.com/electric-car-fire-statistics/

See statistika põhineb sõidukite kindlustuse andmetel ja pole teada, et milliseid "temperatuurist tulenevaid" kahjustusi selle juures on aluseks võetud. Kas ka põlevad rattarummud?

Näiteks varemalt põhjustasid osa põlenguid, laste poolt, autoraadio pilust sissetopitud parkimismündid.

Minu teda USA's ei kuulu auto taastamisele, kui kasvõi üks elektrijuhe autos on sulanud (näiteks haagise tules lühis) ja sellised autod hüvitati ning suunati kindlustuse oksionile, ehk kirja läks müügikirjelduses "tulekahjustus".

Mis sa targutad.
Põlemine on põlemine, sõltumata tekkepõhjusest. Kui vähegi aru peas on, siis saab aru, et mida suurem valim seda tõetruum statistika. Mitte nagu Eestis, kus hiljuti kaks juhtumit on toimunud ja üritatakse teha suuri järeldusi.
Pealegi ei saa aru, kust sa võtad et antud statistika põhineb kinlustuste andmetel, kui selle uuringu on läbi viinud NTSB?
Kui sul on paremat statistikat (Ilma lasteta kes topivad münte ei tea mis pilusse) siis käi see välja.

[Smith]

Kõiksugu statistika põhjal võib väita, et elektriautod süttivad harvem kui sisepõlemismootoriga sõiduautod. Siin on üks põhjus kindlasti see, et üleliia vanu elektriautosid ju ei ole ka. Käepäraste vahenditega elektriauto akude remont pole veel laialt levinud, aga küll ta jõuab. Mul sõbra hübriid Lexus käis juba mingi kohaliku mehe juures ühte akuelementi vahetamas, sest esinduse hind oli üle 2000 euro (terve aku ära vahetada). Kas see kohalik Gulibin ka mingit elektroonikat pidi manipuleerima, seda teab vaid tema ise.

Samas on liitiumakud igal pool meie ümber ja ka telefonid, tahvelarvutid, akupangad süttivad aegajalt, ka lennukis kusjuures. Samsungi osadel mudelitel oli selline komme.
Tehnika areneb ja samuti tuleb elektriautode “käsitlemisele” erinevad nõuded kehtestada, muud midagi.

[OLAVI]

Siin on mingi statistika. kui täpne see on ei tea.
https://www.carsdover.com/electric-car-fire-statistics/

See statistika põhineb sõidukite kindlustuse andmetel ja pole teada, et milliseid "temperatuurist tulenevaid" kahjustusi selle juures on aluseks võetud. ..

...
Põlemine on põlemine, sõltumata tekkepõhjusest. Kui vähegi aru peas on, siis saab aru, et mida suurem valim seda tõetruum statistika. ...

Kui "põlemine on põlemine, sõltumata tekkepõhjusest", siis võib arvata lähtudes statistikast, et Rootsis ja Prantsusmaal müüdud autod on teatud piirkondades eriti tuleohtlikud.
Soomes on tavaline, et erinevatel põhjusel paariks päevaks jäetud sõidukid rüüstatakse ja pistetakse põlema.
Kindlustuspettuseks pargitakse kaskoga kallis masin vana rondi kõrvale ja ront pannakse põlema ning jälle 2 põlengut statistikas kirjas.
Tahan öelda seda, et teadmata kahjutule põhjust ei saa mitte kuidagi väita, et kõik autopõlengud on tingitud auto enda probleemidest.
(Mu oma autos on näiteks süttinud sigaretisüütajas oleva telefonilaadija USB pistik, mis oli istme peal.
Laadija oli kogu aeg pesas, pesa pinge all ja tookord veel ei pidanud tähtsaks laadija eemaldamist, kui seda ei kasuta.
Sellisel juhtumil ei saaks mitte kuidagi autot ennast põlengus süüdistada.)

[Smith]

Soomes on tavaline, et erinevatel põhjusel paariks päevaks jäetud sõidukid rüüstatakse ja pistetakse põlema.
Kindlustuspettuseks pargitakse kaskoga kallis masin vana rondi kõrvale ja ront pannakse põlema ning jälle 2 põlengut statistikas kirjas.

Ja eranditult sisepõlemismootoriga autosid? Elektriauto aku millel vahetus on väga kallis, ei kutsu kindlustuspettust korraldama?

[OLAVI]

Kõiksugu statistika põhjal võib väita, et elektriautod süttivad harvem kui sisepõlemismootoriga sõiduautod. Siin on üks põhjus kindlasti see, et üleliia vanu elektriautosid ju ei ole ka. ...

Kui palju üldse seisab Prantsusmaa ja Rootsi tänavatel elektriautosid, mida saab kergesti põletada?
Aga statistikas need kõik ju kajastuvad ikkagi samamoodi autopõlenguna.

... Mul sõbra hübriid Lexus käis juba mingi kohaliku mehe juures ühte akuelementi vahetamas, sest esinduse hind oli üle 2000 euro (terve aku ära vahetada). ...

Kuna hübriidide sõiduakude soojenduse/jahutuse õhk võetakse salongist ja soojemast salongiõhust kondenseerub talvel õhuniiskus külmadele akudele, mille tõttu akude vahelised vasksillad ning mutrid oksüdeeruvad, siis mina olen hübriidide akude elemente vahetades vahetanud kõikide akude mutrid uute vastu.
Aga "lasnaka akumehed" pidasid sellist tegevust mõtetuseks.

[OLAVI]

Soomes on tavaline, et erinevatel põhjusel paariks päevaks jäetud sõidukid rüüstatakse ja pistetakse põlema.
Kindlustuspettuseks pargitakse kaskoga kallis masin vana rondi kõrvale ja ront pannakse põlema ning jälle 2 põlengut statistikas kirjas.

Ja eranditult sisepõlemismootoriga autosid? Elektriauto aku millel vahetus on väga kallis, ei kutsu kindlustuspettust korraldama?

Kui on alla 5 aasta vanune masin (nagu on enamus elektriautosid), siis on sellisel tavaliselt kasko ja kuna kaskos sisaldub tavaliselt maanteeabi, siis selliseid masinaid ei jäeta rikke korral maanteele maha vaid kutsutakse puksiir kohale mis selle kohe minema veab.
(Ka minu mitmel autol on aknal automüüja poolt pandud kleeps 24h toimiva autoabi numbriga.)

Miks peaks, kui aasta tagasi dotatsiooniga ostetud E-autot on võimalik kasutatuna müüa kõrgema hinnaga, kui oli eelmisel aastal selle ostuhind.
Näiteks, kui Dacia Springi ooteaeg on praegu pool aastat ja hind on ca 23 000eur, siis Itaalias kompenseeris riik 5 000eur + KOV 3 000eur ning inimene sai auto ca 13 000eur kätte, siis teda põletada pole omanikul mõtet.
Sammuti võib võrrelda Tesla hindu Saksas, Norras ja meil.

[Kapten Trumm]

Mul sõbra hübriid Lexus käis juba mingi kohaliku mehe juures ühte akuelementi vahetamas, sest esinduse hind oli üle 2000 euro (terve aku ära vahetada). Kas see kohalik Gulibin ka mingit elektroonikat pidi manipuleerima, seda teab vaid tema ise.

Siin jääb see tegija südametunnistusele, millega ja kuidas see element vahetati. Kas nõutekohasega või kasutati alibabast ostetud hiina noname junni selle asemel ("aga see on ju täpselt samasugune"). Leedus pannakse autosid ka kahest kokku samadel "põhimõtetel", Golfi esiosa külge pandav tagaosa on ka ju "täpselt samasugune".

Just taoline tegevus on minu arvates üks peamisi tavaautode tehnilistel põhjustel süttimise põhjuseid. Kasutasime mingeid noname elektrijuppe, panime juhtmeid otse "sest intenetis profid ju nii teevad", kasutasime vajalikust väiksema ristlõikega juhtmeid (seal voolutugevus ei lähegi suureks, kuna ristlõige on väike, küll aga läheb see juhe tossama) jne. Pahatihti tingib remontijale taolise tegevuse just autoomaniku tahtmatus/suutmatus asja normaalselt rahastada ("tehke midagi, peamine et sõidaks").

[Smith]

https://auto.howstuffworks.com/car-driv ... es.htm#pt9

Siin on autode süttimiste TOP 3 järgmine : 1) kütuselekked 2) akud (ka sisepõlemismootorite puhul) 3) lekkivad “mahlad”

Tundub usutav.

[Kapten Trumm]

Tänapäeva auto bensiinisüsteem on juba tehtud selliselt, et seda ei anna valesti (lekkivalt) kuidagi kokku panna - selleks peab tegema seda valede tööriistadega (kiirkinnitused vajavad spets abinõusid) või lihtsalt olema loll. 1980ndatel oli veel tavaline, et sissepritse surve all olev osa oli koostatud 8 mm mõõduvoolikust, mis kinnitusid stutside külge tavaliste toruklambritega. Bensiinipump asus auto põhja all ja oli (koos filtriga) pandud samasuguste voolikujuppide ja klambrite abil. Õlised mootorid ja muud agregaadid ei sütti, kui just õli päris solinal väljalaske peale ei voola.

Minu on auto paar korda tossanud ka - põhjuseks on olnud oskamatu elektritöö, juhtmed peavad olema piisava läbimõõduga ning kinnitused ja liitmikud peavad olema kindlad - elust õpitud. Kas see mingi 0,5 mm2 ristlõikega juhe autot päris põlema paneb või sulab enne pooleks, pole katsetama hakanud.

Üks bensiinileke on olnud selliselt, et auto tagasilla kohal sai bensiini survetorust lõpuks rooste võitu ja käivitamisel tuiskas sealt lausa bensiini. Õnneks oli külm talveilm ning kuna bensu survet seepärast polnud, ei tahtnud mootor käima minna, läksin uurima ja avastasin bensuhaisu ja loigu. Auto oli aastast 86 ja aasta võis siis olla äkki midagi 2008. Vanasti tehti autode kütusetorusid (aga ka piduritorusid) õhukeseseinalisest terastorust, mis kippus klambrite kohast roostetama. Kuskil 2000ndat paiku mindi üle plastikust torudele (kütuse osas).

[Smith]

Eestis on kütuselekkest läinud päris palju autosid põlema.
Võid panna näiteks googlesse “kütuselekkest auto põlema”
ja saad päris palju vasteid.

https://www.postimees.ee/6695521/pildid ... uteel-auto

Siin üks mõne aasta tagune lugu. Eks tehnika on tehnika, sõidad nõnnele kivile/jäätükile põhjaga otsa, mõni kummivoolik muutub hapraks vms. Ka miljonieuroseid WRC ralliautosid põleb aegajalt, ja mitte tingimata avarii tagajärjel. Ott Tänaku Ford sai näiteks reedel Soome rallil karteri põhjaga laksu vastu teest välja turritanun kivi, mahla hakkas kusagil nirisema ja auto oleks peaaegu maani maha põlenud.
Kokkuvõtvalt öeldes pole elektriauto altim süttima, kui bensukas, lihtsalt kustutada võimatu ja seetõttu põleng kui selline ohtlikum (garaažis, laevas jne).

[Madis Reivik]

Paar nädalat tagasi oli Tartus mingi retroautode üritus.

Noh, ütlesin siis oma lastele et tulge nuusutage zigulid, kui ma väike olin siis alati pikkadel sõitudel oksendasin.

Lähen ligi ja imede ime. Ei haise. Üldse ei haise !

Küsin siis omanikult, mis värk on, kas karpa korralikult regullitud või üldse pritsung pandud ?

Omanik ütles et

1) karpa on tõesti regullitud
2) aga bensulebra ei ole, kuna kõik voolikud ja tihendid on korralikud. Need mis kunagi originaalis pandi, olla juba tehases lekkinud ja immitsenud, seetõttu ka pidev bensulebra.

See oli siis ilmselt maailma ainuke zigull mis ei haisenud

[Kapten Trumm]

Zigulidel (ja üldse vene autodel) puudus paagis bensiini paisumise kompenseerimise lahendus. Näiteks BMW-l oli paagiga ühendatud spetsiaalne paisupaak pagasnikus. Uuematel tuleb see bensiiniauru toru auto ette kapoti alla, kus on söefilter.

Eks kui need paagid silmini täis tangiti ja siis käi auto kuskile päikse kätte seisma, siis hakkas bensiin paisuma ja immitses igalt poolt välja, kust sai - ja ajas aure välja. Kui paagil tuulutust pole, siis ei saa ka teha hermeetilist paagikorki.

Ma olen oma autojuhistaazist umbes 70 000 km sõitnud Mossega, mul küll mingeid bensuhaise autos polnud. Võibolla omaniku hoolsuse/oskuste probleem lihtsalt?