Kaitseressursside amet tahab oma nime muuta riigikaitse inimjõu keskuseks

[mongol]

Lp A4 on ilmselgelt mõne ministeeriumi ametnik, kui sellise idiootse nime puhul veel midagi õigustavat leiab öelda

[Chupacabra]

Peamine probleem seisneb selles, et riigiametnik ei saa aru kui palju peab erasektoris tööd tegema, et 30 000 eurot makse maksta. Kui ma maksan 30 000 makse ja selle eest saab mingi suvaline riigiamet uue nime. No andke andeks aga käige p*rse.

[_dumbuser_]

Olen täheldanud huvitavat sotsiaal-psühholoogilist nähtust – kui ükskõik milline riigiasutus, erasektori ettevõte vm organisatsioon otsustab muuta oma nime või brändi, siis kutsub see pea alati esile massilise kriitika, sarkasmi ja iroonia laine. Seda olenemata sellest, kui mõistlik või vajalik nimevahetus tegelikult on või ei ole, või ükskõik kui värdjalik (ja algselt kirutud) oli eelmine nimi või bränd. Näited: needsamad Statoilid ja

Proovi aru saada, et riigiasutusele ei ole alternatiivi. Kuniks seda ei ole on see nimi isegi mitte top50 tähtsa asja hulgas. Teile endile on jah sigapõnev miski järgmise lühendiga esineda. Ülejäänutel on sügavalt savi sellest nimest kuna teenus on ikka sama. Täiesti lollakas asi mille olen saanud, oli peale juhiloa vahetust miski maanteeameti kiri kus uuriti, et kas soovitad seda teenust ka teistele. No türi ja paide, palju neid kohti siis on kus seda uut luba jagatakse ? Et lähed kuskile saiapoodi ja siis võtad uue juhiloa kah, et näe säilivust on veel aasta jagu ja praegu on soodukas ja ...
Statoili näide on aga päris hea juhus oma lollust demoda. See on erafirma, sinna EI PEA oma raha viima. Riigi puhul pole aga valikut.
Meil oli kunagi ka kaitseminister kes rääkis miski järjekordse Vabadussamba uuendamise või poputamise kohta, et see ei lähe maksumaksjale midagi maksma, et see töö makstakse ministeeriumi eelarvest.

[Smith]

Keegi lihtsalt leiutas, et sõna "personal" eestikeelne vaste peaks olema "inimjõud", mis on halb mõte. Eestikeelne termin võiks olla küll, aga mitte selline.

Isikkoosseis, täitsa olemas.

Kaitseväe värbamisbüroo, Riigikaitse hõiveamet , mis iganes, aga mitte “Riigikaitse inimjõu keskus”.
Teine asi on see, et korralike maksutõusude, kärbete jms valguses on ca 100 töötajaga asutuse nimevahetus ilmselge mõttetu priiskamine, sellal kui koole pannakse sarnase summa puudumisel kinni.

[Fucs]

Peamine probleem seisneb selles, et riigiametnik ei saa aru kui palju peab erasektoris tööd tegema, et 30 000 eurot makse maksta. Kui ma maksan 30 000 makse ja selle eest saab mingi suvaline riigiamet uue nime. No andke andeks aga käige p*rse.

Vat just.
Mingite üüberpaberitega pädev(noor)ametnikud ei pea kulutatavat raha ise teenima, see lihtsalt laekub pidevalt.

Umbes nagu, et "raha tuleb ju seina seest".
30 000 vajalikule asjale ei ole suur summa.
30 000 lollustele on üüratu summa.

30 000 siia, 30 000 sinna.... ja ongi vaja jälle mingi uus jalgratta või televiisorimaks kehtestada, et seda riigis lokkavat lollust (ei puuduta üksnes neid nimevahetusi) rahastada.

Erasektor tehku mis tahab oma enda teenitud rahaga.

Saan kunagi arvuti taha siis vaatab, kuidas tuju ja aega on, vbl kirjutan ühe pikema anamneesi koos näidetega kokku neist riigiametnike ja ametite lollustest.....

[mart2]

Praegusel ajal, kus väidetavalt üritatakse eelarvet tasakaalu saada, võiks rahuliku südamega kuulutada moratooriumi igasugustele riiklikele reformidele.
Katsuks äkki kõigepealt käigusolevad elule turgutada? Alustada võiks omavalitsuste toetamisest seoses muutunud ülesannetega.

Isiklik arvamus.

[Kriku]

Keegi lihtsalt leiutas, et sõna "personal" eestikeelne vaste peaks olema "inimjõud", mis on halb mõte. Eestikeelne termin võiks olla küll, aga mitte selline.

Isikkoosseis, täitsa olemas.

"Isikkoosseisu keskus" kõlaks kindlasti hulga paremini. Mulle meeldiks "mehituskeskus" kõige rohkem, aga vaielda ei soovi.

[Kapten Trumm]

Praegusel ajal, kus väidetavalt üritatakse eelarvet tasakaalu saada, võiks rahuliku südamega kuulutada moratooriumi igasugustele riiklikele reformidele.
Katsuks äkki kõigepealt käigusolevad elule turgutada? Alustada võiks omavalitsuste toetamisest seoses muutunud ülesannetega.
Isiklik arvamus.

Kitsal ajal tuleks peale rekvireerimisteema ära minekut RKIK alla see düsfuntsionaalne "amet" likvideerida ja selle asemel tekitada üks RKIK osakond, mis tegeleb värbamise ja kutsealustega. Antud mõte aga kindlasti teoks ei saa, sest kamina ametnikel on vahepeal vaja normaalseid töökohti, kui kaminas neid parasjagu pole ja välisteenistuses on järjekord.

Kokkuhoidu tuleb sedasi palju rohkem kui see tühine 30 000.

[A4]

Praegusel ajal, kus väidetavalt üritatakse eelarvet tasakaalu saada, võiks rahuliku südamega kuulutada moratooriumi igasugustele riiklikele reformidele.
Katsuks äkki kõigepealt käigusolevad elule turgutada? Alustada võiks omavalitsuste toetamisest seoses muutunud ülesannetega.
Isiklik arvamus.

Kitsal ajal tuleks peale rekvireerimisteema ära minekut RKIK alla see düsfuntsionaalne "amet" likvideerida ja selle asemel tekitada üks RKIK osakond, mis tegeleb värbamise ja kutsealustega. Antud mõte aga kindlasti teoks ei saa, sest kamina ametnikel on vahepeal vaja normaalseid töökohti, kui kaminas neid parasjagu pole ja välisteenistuses on järjekord.

Kokkuhoidu tuleb sedasi palju rohkem kui see tühine 30 000.

Kui nüüd asja sisust rääkida, siis õnneks või kahjuks ei tegele KRA enam vaid värbamise ja kutsealustega. Vaid 2022. ja 2023. aasta jooksul on sinna järk-järgult liikunud praktiliselt kõik Kaitseministeeriumi valitsemisala personaliteenus, esmajoones kogu Kaitseväe senine J1/S1 süsteem koos enamike seal teeninud inimestega. Ei ole enam ei Kaitseministeeriumil, Kaitseväel ega RKIK-il oma „personaliosakonda“ ja funktsiooni, vaid kõige sellega tegeleb konsolideeritult KRA. Sama puudutab ka seni KV poolt tehtud reservväelaste kutsumist RÕK-idele ja LÕK-idele, riigikaitseõpetuse korraldamist ja toetamist, aga ka kogu personalipoliitika ja kaitseväeteenistus-poliitika kujundamist. Kogu valitsemisala värbamine ja koolituse-hariduse korraldamine veel sinna otsa. Personaliga tegelevate inimeste arv kokkuvõttes mõnevõrra vist vähenes, aga on nüüd koondatud ühte kohta kokku. Ma ei hakka siin praegu arutlema, kui mõistlik see samm kokkuvõttes oli või mitte (aga arvan, et hakkab lõpuks normaalselt tööle nagu enamus varem tehtud „konsolideerimisi“), aga fakt on see, et KRA pole enam „sõjakomissariaat“ + väikene tegevväelaste värbamiskontor.

Iseenesest võib kogu selle moodustise eraldi osakonnana liita ka RKIK-iga, aga julgen väita, et mingit sisulist säästu sellega ei kaasne. Ei kaasne mitte selle tõttu, et bürokraadid ei oska või ei taha kokku hoida, vaid põhjusel, et enamike sedalaadi ühendamiste korral tuleneb sääst ja kokkuhoid (teinekord päris märkimisväärne) sellest, et koondatakse ühte kohta kokku varem igas asutuses eraldi olnud tugiteenused – dokumendihaldus, õigusteenindus, kinnisvara haldus-hooldus, seesama personalifunktsioon, alati ka IT. Põhifunktsioonide pealt pole säästu võimalik (antud juhul) saavutada sel lihtsal põhjusel, et taristuinsener või liikuvtehnika spetsialist (RKIK) ei ole ega peagi olema võimeline tegelema kutsealuste arvelevõtmise või personaliarvestusega (KRA) ja vastupidi. Tugifunktsioonide pealt aga säästu praktiliselt ei teki, kuna need on Kaitseministeeriumi valitsemisalas enamuses juba täna konsolideeritud – kogu IT tugi juba mitu aastat tagasi (Küberväejuhatusse), kogu kinnisrava haldus-hooldus mõned aastad tagasi (RKIK-i), personaliteenused just nüüdsama sinnasamasse KRA-sse; peatselt seisab ees veel kogu Kaitseministeeriumi valitsemisala õigusteeninduse kokkukoondamine. Järelikult oleks sääst praktiliselt nullilähedane.

Mis puudutab KRA „düsfunktsionaalsust“, siis sellest on läbi aastate rääkinud vist vaid Leo Kunnas. Milles see düsfunktsionaalsus seisneb, ei ole mina kunagi Kunnase (muidu jumala selgest jutust) aru saanud. Kaldub samasse kategooriasse nagu Kunnase jutud kohutavatest katastroofidest, mis pidid riigikaitset tabama nt KVJ-i Põhiseadusest väljakirjutamise korral või hanke- ja taristusteenuste Kaitseväest väljavõtmisega. Elu pole neid katastroofe ja „düsfunktsionaalsusi miskipärast kinnitanud. Ja samas kategoorias on ka jutt vajadusest tagada üleliigsetele Kamina töötajatele soojad töökohad välisteenistuse vahepeal vms. Reaalne elu on paraku selline, et „soojasid töökohtasid“ mina tänasest Kaitseministeeriumi valitsemisalast leidnud pole. Kõige vähem on neid KRA-s, mis personaliteenuse korraldajana saab alati „peksa“, kui kellelegi midagi ei meeldi. Välisteenistuse-taustaga inimestel pole seal KRA-s suurt midagi teha ja üleüldse ei ole täna kuskil enam mingeid „üleliigseid“ inimesi (v.a. Töötukassa järjekorras), keda oleks vaja kuskile sokutada, vaid inimesi on pigem ikka puudu.

[maksipoiss]

Mulle meeldiks "mehituskeskus" kõige rohkem, aga vaielda ei soovi.

See oleks nagu kosjakontor

[Smith]

A4 on kenasti seletanud KRA siseelu, asutuse kui sellisega vast polegi kellelgi väga probleemi. Miks, aga nimi on kokkuhoiu ajal vaja 30 000 euro eest ära muuta? Pea igal ametil on mingeid funktsioone, mida tema nimega esimese hooga ei oskaks seostada ja on kaudselt siiski seotud, mis siis?

[_dumbuser_]

J1/S1 ... RÕK-idele ja LÕK-idele ... RKIK ... KRA ... IT ...RKIK-i ... KRA

Miks üldse mingit nime on vaja ? Nagunii ei viitsi keegi seda välja öelda kui on enam kui kaks sõna.

[nimetu]

Mulle meeldiks "mehituskeskus" kõige rohkem, aga vaielda ei soovi.

Tänapäevase ühiskonna jaoks liiga soospetsiifiline.

[Marvin]

Circle K on tegelikult meie jaoks läbikukkunud ja kehvasti kommunikeeritud nimevahetus Statoilist vägagi suupäraseks - nimelt on "circle" ring ja koos tähega K on see kaubamärk lihtsalt "OK".

Statoil ei vahetanud nime, vaid müüs jaamad uuele omanikule maha. See uus omanik ilmselt teadis, et näiteks Rootsis tegutses pikalt kohalik firma nimega OK Petroleum, mille kaubamärk tõenäoliselt jätkuvalt kuulub selle järglasele nimega Preem. Sestap ei oleks mitte kuidagi võimalik Skandinaavia turul end OK-na brändida ning Balti turule ei hakka keegi mingit erinevat turundussõnumit välja mõtlema ja ellu viima.

[alo]

A4 on kenasti seletanud KRA siseelu, asutuse kui sellisega vast polegi kellelgi väga probleemi. Miks, aga nimi on kokkuhoiu ajal vaja 30 000 euro eest ära muuta? Pea igal ametil on mingeid funktsioone, mida tema nimega esimese hooga ei oskaks seostada ja on kaudselt siiski seotud, mis siis?

USA armees on ratsaväeüksused, mil ratsutamisega pole mitte mingisugust pistmist. Miks neid nimesid ei muudeta - sest sellest ei muutuks mitte midagi paremaks, ükski võimekus ei suureneks jne.