Nutt ja hala

[aksel90]

Ei peaks olema keelatud, sest nutiseadmed saab kasutada ka nii, et tundi ei riku. Vanemates klassides näiteks ekraanile kuvatud slaidide mahapildistamiseks, kui kirjutada ei viitsi.

Õpetajatel on õigus keelata nutiseadmete kasutamist, seda on tunnistanud minu teada isegi õiguskantsler, lihtsalt õpilastele tuleb see algusest peale selgeks teha. Nagu ka see, mis juhtub siis, kui õpilane õpetaja korraldustele ei allu.

Alati jääb neid, kes korda rikuvad, st ei taipa veel oma lapsikuses, et õigusega (nutitelefoni kasutada) kaasneb ka kohustus (pidada kokkulepitud reeglitest kinni). Sellistelt võib juba tunni alguses nutiseadmed (mobiil, tahvel, nutikell, etc) ennetavalt ära korjata.

Tavaline õpetaja argipäev

[Kriku]

Slaidid peaksid olema muud moodi kättesaadavad.

[aksel90]

Ei pea, kui need on õpetaja enda koostatud õpetamise abivahend ja sa ei taha, et nad liiga laialt ringlusse läheksid.

[Gideonic]

Ei pea, kui need on õpetaja enda koostatud õpetamise abivahend ja sa ei taha, et nad liiga laialt ringlusse läheksid.

Sellegipoolest on see probleem kindlasti lahendatav ilma nutiseadmeta klassis. Kasvõi e-kooli kaudu kuidagi küsijatele konkreetsete salidide pildina saatmine.

[2korda2]

Lihtsalt märkuse korras - kui juba lubad üles pildistada, siis ongi "laialt ringluses".
Üldiselt aga oleks mõlemale poolele oluliselt lihtsam, kui nutipluti tunnis oleks vaikimisi keelatud ja samas võimalik materjal oleks õpilastele ka peale tundi lihtsalt kättesaadav.
See erivajadustega laste lisamine tavaklassidesse on kahe teraga mõõk. Ühelt poolt saab erivajadustega laps tõesti rohkem kogemusi tavaliste õpilastega lävides ja see on talle kasuks. Samal ajal aga tähendab erivajadustega laps ka eraldi tähelepanu õpetajalt ja sedasi ülejäänud 25+ õpilast klassis saavad vähem tähelepanu. Ma pole päris kindel, kas meie kiduva õpetajate hulga juures saame ikka kindlad olla, et need olemasolevad oskavad üldse erivajadustega õpilastega ümber käia.
Mina näiteks tahaks, et samavõrra kui püütakse leevendada/järgi aidata nõrgemaid, antaks lisavõimalusi ka andekamatele, edasipüüdlikumatele. Olgu selleks kas ligipääsud süvaõppega õpikeskkondadele, huviringid vms.

[aksel90]

Ei pea, kui need on õpetaja enda koostatud õpetamise abivahend ja sa ei taha, et nad liiga laialt ringlusse läheksid.

Sellegipoolest on see probleem kindlasti lahendatav ilma nutiseadmeta klassis. Kasvõi e-kooli kaudu kuidagi küsijatele konkreetsete salidide pildina saatmine.

Kindlasti on, kui eesmärgiks on nutiseadmed koolis välistada. Aga seda lihtsalt ei ole vaja teha, sest nutiseadmetega saab tunnis teha igasugu vajalikke asju (teste, otsinguid, etc) ja enamik õpilasi suudab end väga hästi kontrollida. Ja need, kes ei suuda, nendega tuleb siis eraldi tegelda.

Nutiseade ise pole ju halb ega hea, probleemid tekivad ikka selle kasutamisega ja seda saab parandada ja arendada. Range ärakeelamine meenutab mulle neid lugusid "vanast ajast", a la "lõpeta see lugemine ja küünla kulutamine, rikud silmad ära ja lähed peast lolliks".

[aksel90]

Lihtsalt märkuse korras - kui juba lubad üles pildistada, siis ongi "laialt ringluses".
Üldiselt aga oleks mõlemale poolele oluliselt lihtsam, kui nutipluti tunnis oleks vaikimisi keelatud ja samas võimalik materjal oleks õpilastele ka peale tundi lihtsalt kättesaadav.

Puht teoreetiliselt on jah. Aga praktikas mitte - lihtsalt telefoniga tehtud pildid ei levi laialt.

Ja veel kord - on asju, mille puhul saad aktsepteerida maha kirjutamist või õpilase enda initsiatiivil talletamist, aga mida sa ametliku õppematerjalina jagada ei taha, sest see ei vasta igasugu ametlikele materjalidele kehtestatud kriteeriumidele. Nendele kriteeriumidele vastavad materjalid - kooliõpikud, mis peavad ära katma kogu koolis antava aine - on niikuinii õpilasele "peale tundi lihtsalt kättesaadavad".

Tagatipuks, nagu eelmises kommentaaris kirjutasin, on nutiseadmetega võimalik teha väga palju rohkemat, kui millegi mahapildistamine.

Keelamine pole nagunii mingi hea ja universaalne lahendus.

[Kapten Trumm]

Ei peaks olema keelatud, sest nutiseadmed saab kasutada ka nii, et tundi ei riku. Vanemates klassides näiteks ekraanile kuvatud slaidide mahapildistamiseks, kui kirjutada ei viitsi.

Võibolla on probleem selles, et keegi pole selgitanud eri tüüpi mälude efektiivsust. Nimelt pidada kirjutamismälu olema palju võimsam kui lugemismälu. Seepärast on ka spikrite tegemine kasulik, et neid tehes oled sa sunnitud materjali süstematiseerima, olulist ebaolulisest eraldama jne - mida õpiku nüril jõllitamisel pole. Isegi kui spikreid arvutis teed ja prindid - materjali süstematiseerima ja sorteerima pead ikkagi. Seepärast on see palju tõhusam vahend kui nutiseadmest õpiku piilumine laua all. Seepärast on ka tundivalt soovitatav tunni ajal konspekteerida, mitte tahvlilt maha pildistada.

Mina kirjutasin igaks eksamiks spikreid, kuigi üldjuhul neid ei kasutanud. Lihtsalt pärast materjali taolist töötlemist oli eksami aines ka enamvähem selge, niiet polnud vaja maha kirjutadagi.

Aga, olles natuke ka reaalselt klassi ees olnud, siis see nutiseadmete "natuke" lubamine on väga libe jää ja lõpeb sellega, et kokkulepitust hakatakse üle laskma ning lõpuks korjad need ikka kokku. Ja mulle ka ei meeldi, et minu tunni andmist keegi salvestab ja samal ajal silma looja laseb või kõrvaliste asjadega tegeleb. Mul olid sellised klassid, kus paljud käisid gümna kõrvalt tööl ja tunnid olid 15.00 paiku - paratamatult olid paljud juba magamatuse tundemärkidega.

[Kapten Trumm]

Tulen just Leedust, sealsed sõbrad rääkisid, et neil on (maakoolis!) igas klassis, kus on erivajadustega õpilane/õpilasi, ka abiõpetaja, kes nendega tegeleb. Ise töötan suures pealinna koolis, meil sellist "luksust" küll ei ole.

Muidu, vene mustmullavööndis eksisteeris NSVL ajal selline amet nagu "kombaineri abiline", kes sõitis kombainiga kaasa ja mida seal täpselt tegi, ei saagi aru. Eestis sõideti täpselt samade kombainidega palju väiksematel ja kivisematel põldudel (st suurema võimalusega kivi otsas masinat vigastada) ja sai kombainer küll täitsa üksi hakkama

Kui tõsisemaks minna, siis praegu on klassikomplektid pisikesed. Kui mina käisin meie mõistes põhikoolis, umbes 5. klassis, olid sünnibuumi tunnused ilmsed, meie kool käis kahes vahetuses ja meie klassis oli 45 õpilast, niiet pinke tuli klassis tihedamalt panna. Täpselt sama kool muide muudeti kuskil 2000ndate keskpaiku põhikooliks, kuna linnas kahte gümnasse ei jagunud enam õpilasi. Ometi sai õpitud. Meil olid ka mõned "erivajadusega õpilased" ehk hüperaktiivikud ehk pätid nagu toona nimetati. Peale paari õppenõukogu, kus neid üritati korrale kutsuda, viis miilitsa patrull nad kohalikku erikooli minema - lihtsalt terve klassi õpperahu oli tähtsam kui taolise trolli "sotsialiseerimine".

[Kilo Tango]

Ma ei näe mingit põhjust, miks nutiseadmed peaksid olema koolis ÜLDSE lubatud. Garderoobis peaksid olema kapid - kõik tolkanid jätavad oma seadmed sinna ja koju minnes võetakse välja.

Kujutage ette, kui teil oleks omal ajal olnud võimalik kooli kaasa võtta korraga televiisor, millelt oleks saanud vaadata mistahes videot, mida hing ihkab, ja telekamäng, millele pakutavate mängude taset ja hulka ei oska õieti ette kujutadagi tollaselt tasemelt vaadates. Kui paljud meist oleksid siis üldse kooli lõpuni käinud?

Lisaks olen ma sügavalt veendunud, et alaealistele müüdavad nutiseadmed peaksid kohustuslikus korras olema varustatud tarkvaraga, mis blokeerib kõige muu kasutamise peale SMS-i ja telefoni pärast X tunni kasutuse täitumist. X-i maksimum peaks olema 3h.

[Kapten Trumm]

Nõustun sinuga KT.
Nutiseadmetel on veel selline efekt, et need on sõltuvust tekitavad ja nende käest võtmine (et õpitaks) tekitab lausa käitumishäireid.
Laps loob endale seal seadmes paralleelmaailma, kust tema välja rebimine on frustreeriv.

Paraku aga perekonnal individuaalselt on sellest kultuurist üksi raske vabaneda, kui päeval koolis need seadmed lausa vohavad ning kõigil on - kui sa saadad lapse kooli mingi 40 eurose nuputelefoniga, hakatakse talle näpuga näitama ja kes see tahab ikka, et teda luuseriks peetakse. Ja nagu ma oma poja selgitustest olen kuulnud, siis "tema sõpradel" on nutitelefon lausa vanemate ja lapsehoidja rollis - papi kokku ajamisele (või muidu ringi ajamisele) keskenduvad vanemad jätavad lapse täielikult virutaalmaailma triivima.

[LupusII]

Erikoolid lõpetati ammu . Hollandi eeskujul kui ma ei eksi. Aga täna on erikoolid Hollandis juba aastaid tagasi taas avatud . Nemad said aru ,et kõiki koos ei saa õpetada. Aga meie proovime ikka ja selle hinnaks on ? Madalam haridus tase kõikidele . Selle viljad võrsuvad varem kui 10 aasta pärast.

[_dumbuser_]

Ei saa selle nutijunniga pildistamise puhul enamasti midagi tehtud. Sest tüüpidel on see pildil olev info olemas. Ja kui vaja siis kasutavad. Ja kuniks vaja ei lähe niikaua ei vaata seda pilt mitte keegi. Mis tähendab, et pildil olevat asja ei vaadata vbl mitte kunagi. Isegi spikrite kirjutamine on rohkem hariv, sest see on üldiselt käsitöö ja spikri tegemise ajal töötled kogu seda infot mis seal on. Kas ja kui palju meelde jääb on juba iseasi. Koolis aga peaks jõudma just selleni, et sa saad ka ilma igasugu abivahenditeta lihtsamate asjadega hakkama. See nutipluti aga toodab masendavalt palju juurde neid kes ei ole võimelised kümnest suurema tulemuse puhul ilma abivahenditeta isegi liitmist ega lahutamist tegema sest sõrmed saavad otsa. Ja see pole nali, et piirdutakse 9 piires tehetega. Sest kuigi on 10 sõrme siis ühega peab ülejäänud sõrmed kokku lugema.

[Fucs]

Ja see pole nali, et piirdutakse 9 piires tehetega. Sest kuigi on 10 sõrme siis ühega peab ülejäänud sõrmed kokku lugema.

Mul poiss kui veel aastaid uute kutsealustega kaitseväes jändas rääkis, et üha rohkem saabub selliseid noorsande, kes ei oska saapapaelu siduda, sest... sest tal kõik jalanõud on olnud kas ilma kinnitusteta või takjakinnitustega...

[Madis Reivik]

Ei peaks olema keelatud, sest nutiseadmed saab kasutada ka nii, et tundi ei riku. Vanemates klassides näiteks ekraanile kuvatud slaidide mahapildistamiseks, kui kirjutada ei viitsi.

Kirjutamine on osa õppimisest, aitab omandada materjali. See ei peaks olema "vabatahtlik".
Samamoodi ei tohiks arvutamine olla "vabatahtlik" a la teed telefoniga pildi valemist, äpp lahendab ära ja siis targutad juurde "mul pole seda tulevikus niikuinii vaja jne" ning lõpuks ongi terve Eesti lolle täis.

Ülikooli ajast mäletan selgelt kahte asja:
Kui selgus et peab minema homme eksamile, millest polnud varem kuulnudki, siis

a) kui kirjutasid põhjaliku spikri, polnud vaja kaasa võtta, kõik jäi meelde
b) kui kopeerisid selle spikri mõnelt usinamalt kooliõelt, siis ei olnud sest mingit kasu ka eksami ajal.

Nii et konspekteerimine on reaalne õppemeetod.