EV energia ja julgeolek

[Kriku]

Samas ei tohi me unustada, et Fukushima õnnetuse likvideerimiseks kulub ca 187 miljardit dollarit ja kestab ca 30-40 aastat. See on meie riigi 12x aasta eelarve. Et asju proportsiooni panna.
Kui soovime tuumariigiks saada peame ka meie olema valmis õnnetuse korral väga pikkadeks ja ülikalliteks mahendamise kuludeks.

Juhul, kui me peame tõenäoliseks 1900. aastast saadik üle maailma võimsuselt neljanda maavärinaga samas suurusjärgus toimuvat sündmust meie piirkonnas. Sel juhul aga tuleks suur hulk insenertehnilisi asju teisiti teha.

[Health]

Tegelikult poleks pidanud maavärin ka sellist traagikat tekitama.

See sai lihtsalt viimaseks õlekõrreks, mis lasi lohakuse, TEPCO ning Jaapani valitsuse vahelise ringkäendava korruptsiooni džinni pudelist välja.

[2korda2]

Maavärin ise ei olnudki probleemi otsene põhjustaja. Maavärina tulemusel tekkinud tsunami rikkus asja ära. Meie piirkonnas on sellise maavärina toimumise tõenäosus pehmelt öeldes väike. Kuidas peaks aga meil sellise mõõtmega tsunami tekkima, on minu jaoks veelgi arusaamatum.
Lisaks - me teame nüüd (teadsime juba varem aga nüüd on ka eluline näide), et seismiliselt aktiivse piirkonna ookeani kaldale ehitatud tuumajaama võib tsunami ähvardada. Ehitad jaama 10m kõrgemale kaldapealsele neeme tippu ja probleemi pole.
Teine asi - kuigi üksiku tuumaõnnetuse likvideerimise hind on röögatu, on see kärbsemust võrreldes maailmas tuumaenergiasse investeeritud summadega. Aastakümneid vigadeta töötavad tuumajaamad on aga igavad ja neist ei räägi keegi. Seejuures tuleb tähelepanu juhtida, et tuumajaamasid on hulgim ehitatud meist oluliselt probleemsematesse piirkondadesse. Kasvõi Lõuna-Koreas on juba 25 reaktorit ja ehitavad muudkui juurde.

PS. Pragmaatilises maailmas oleks meil parim mooduljaama asukoht Väo karjääris - lähedal nii elektritarbijale kui boonusena õnnestuks jääksoojust ka müüa (miks muidu Narvas toasoe nii vähe maksab - sisuliselt jäägiga köetakse).

[teeline35]

https://rahvaraamat.ee/p/must-hobune-tu ... 9916667859
Raamatust mälu järgi Fukushima probleemid olid rohkem avariisüsteemide korrasolek ja uuendamine. Maavärina tõttu purunesid jahutusüsteemi torustikud ja kadus elektritoide pumpadelt. Siiski suudeti olukorda kontrolli all hoida ja kõige hullemal juhul oleks oleks ühe või kahe reaktori südamik sulanud jahutusprobleemide tõttu, aga siis saabus tsunami ja kahjustas rajatist niivõrd, et radioaktiivsed materjalid lekkisid väliskeskkonda. Samas toodi näitena läheduses asunud tuumajaam(ad) mille avariigeneraatorid olid paremini hooldatud ja korras hoitud koos avariijahutussüsteemi torustikega ning nendel hoolimata isegi oma ebasoodsamast asukohast õnnestus suuremat katastroofi vältida! Ka lekkinud radioaktiivse materjali ohtlikkuse määraga liialdamine kuulub ka juba iagsugu tuumavastaste arsenali. Näitena peale Fukushima õnnetust puhkenud paanika tõttu evakueeriti inimesed radioaktiivse taustakiirguse tõusu tõttu tasemeni, mis soomes ja kahtlustan, et ka põhja-eestis tavaline looduslik foon.

[Kriku]

Oleneb Soomest: https://www.irpa.net/page.asp?id=54825

[Gideonic]

Ei pea Fermi seda tuumajaama siinkandis üksi ehitama. Kui Poola projektide ajakava on veel lahtine siis Kärnfull plaanib Rootsi Nyköpingisse sarnast tuumajaama enamvähem võrreldava graafikuga (vist isegi tiba varem):

https://www.knxt.se/studsvik

[Runkel]

Andres Mäelt, energeetikaekspert, tummine artikkel.
https://www.err.ee/1609076801/andres-ma ... -kumnendil

- üleminek taastuvenergiale toob tugevama sõltuvuse Hiinast - päikesepaneelide aga ka elektriautode akude komponendid jms.

Hiina on kasutanud oma domineerivat positsiooni sel turul riikidevaheliste suhete mõjutamiseks, katkestades 2010. aastal ajutiselt haruldaste muldmetallide ekspordi Jaapanisse ja ähvardas hiljuti piirata päikeseenergia tehnoloogia ja komponentide eksporti vastuseks USA kaubanduspiirangutele kõrgtehnoloogiliste pooljuhtseadmete ekspordile.

- tuumaenergiale üleminek toob suurema sõltuvuse Venemaast.

Kontsentreeritud on ka tuumkütuse ja selle peamise osise, uraani tootmine. Siin on suhteliselt kaalukas tegija Venemaa, küll mitte niivõrd uraanimaagi kaevandamisel, kuivõrd uraani rikastamisel, tuumkütuse tootmisel ja ekspordil. Ka kontrollib Venemaa Rosatomi osaluse kaudu uraani tootmist Kasahstanis.

- gaasitaristu on Euroopas juba muutunud, kuid

Nõudluse püsimine ning suurte regioonide – Euroopa ja Aasia – võistlus samade piiratud ressursside pärast toob kaasa maagaasi hinna märkimisväärse kõikumise. Lahenduseks on samuti strateegiline kütusevaru, aga ka kollektiivsed ostud, et hindade volatiilsust leevendada.

- isolatsionism vs riikidevaheline koostöö.

Ükskõik kui ahvatlevana selline isolatsionism ka ei tundu, ei paku see kaitset globaalsete ja regionaalsete hinnakõikumiste eest ning pole enamiku riikide puhul teostatav.
Parim ja lähim näide on Ungari, mis jätkab maagasi ja nafta importi Venemaalt, kuid ei saa kiidelda soodsama hinnaga. Pigem on Budapest pidanud viimase aasta jooksul vähemalt kahel korral paluma Moskvalt järeleandmisi võlgnevuste tasumisel juba tarnitud maagaasikoguste eest.

Ühendatud ja toimivad energiaturud vähendavad energiahaavatavust, sest suurem süsteem tuleb ootamatuste ja ebameeldivustega tervikuna paremini toime. Väikeriikide jaoks on see pea vältimatu: koostöö puhul jaotuvad varustuskindluse riskid mitme osalise vahel, selmet üksinda kogu vajalike kulude koormat kanda.

- Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumine nõuab investeeringuid. Investeeringud tähendavad, et ka tarbija tunneb seda oma rahakotis.

Mandri-Euroopa elektrisüsteem on detsentraalne, mis eeldab Baltimaadelt suuremat iseseisvust süsteemi stabiilsuse hoidmisel. Siit tuleneb vajadus täiendavate elektrienergiaühenduste, nt Eesti-Soome kolmanda merekaabli ja Eesti-Läti neljanda kõrgepingeliini ning võib-olla ka Läti-Rootsi merekaabli järele.

[Kriku]

Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juht Friedrich Merz andis intervjuu ajalehele Bild ning kritiseeris kantsler Olaf Scholzi energiapoliitikat. Merz hoiatas, et Saksamaad tabab majanduslangus ja ütles, et CDU valitsus paneks Saksa tuumajaamad taas tööle.

https://www.err.ee/1609078882/cdu-juht- ... taas-toole

Mis sa kostad.

[Gideonic]

- tuumaenergiale üleminek toob suurema sõltuvuse Venemaast.

Kontsentreeritud on ka tuumkütuse ja selle peamise osise, uraani tootmine. Siin on suhteliselt kaalukas tegija Venemaa, küll mitte niivõrd uraanimaagi kaevandamisel, kuivõrd uraani rikastamisel, tuumkütuse tootmisel ja ekspordil. Ka kontrollib Venemaa Rosatomi osaluse kaudu uraani tootmist Kasahstanis.

Autoril on õigus, et enamik rikastamisvõimekusest on Venemaal. Kuid see on nii paljuski mugavusest ja ajaloolistel põhjustel. Hakati ju külma sõja järel kasutama nende demonteeritud tuumalõhkepäid Läänes tuumakütuseks, mistõttu läänes pakkis enamik võimekust "pillid kotti".

Aga see rikastamine ei ole tänapäeva mõistes enam mingi raketiteadus ning järjest enam on plaan seda võimekust taastada Kanadas, Usas, Rootsis.
Igatahes probleemiga tegeletakse juba eelmisest aastast alates, lihtsalt võtab aega.

USA: https://www.ans.org/news/article-4589/t ... ilability/
Kanada: https://world-nuclear-news.org/Articles ... pply-chain
(pane tähele kui sujuvalt välditakse ebameelivat sõna enrichment, kuigi sellest on ammu räägitud)

Natrium on üks paljulubavamatest 4. generatsiooni sulasoolareaktoreist, mille valmimine lükkus USAs edasi 2 aastat, kuna sobivat kütust rikastas ainult Venemaa. DoD'ga koostöös juba tegeletakse USA võimekusega, see lihtsalt ei saa valmis et 2028. a. tähtajaks.

Inimesed ikkagi kipuvad ära unustama kui enerigatihe on tuumakütus. Uraani kulub kogu maailmas aasta peale niivõrd vähe, et turg ei ole miljardit eurotki kokku.




Ehk kokkuvõttes on põhimõtteline vahe tuumajaamade ja näiteks päikese- ja tuuleparkide juure see, et kütus ja selle rikastamine on ainult väga väike osa tuumajaama kogu-kuludest (seega selle Läände ümber kantimine mõjutab lõpphinda vähe).

Tuule- ja päikeseparkide puhul tootmise (ja ka kogu monopoliseeritud tarneahela) Hiinast ära toomine ikka suurusjärgu võrra suurem katsumus. Vähemasti kui eesmärgiks on konkureeriva hinnaga kuluefektiivne tootmine

[Runkel]

Inimesed ikkagi kipuvad ära unustama kui enerigatihe on tuumakütus. Uraani kulub kogu maailmas aasta peale niivõrd vähe, et turg ei ole miljardit eurotki kokku.

See on õige ja see on suurepärane. Paraku loeb see, kust see suhteliselt väike kogus kütust tuleb, osatähtsus. Euroopa impordib ca 20% Venemaalt ja 20% Kasahstanist, kui ma varem postitatud andmeid õigesti mäletan.
Sama lugu on jäätmetega - väike kogus suhteliselt, kuid see on radioaktiivne, mida tuleb spetsiaalselt käidelda ja hoiustada sadu aastaid.

[Gideonic]

Sama lugu on jäätmetega - väike kogus suhteliselt, kuid see on radioaktiivne, mida tuleb spetsiaalselt käidelda ja hoiustada sadu aastaid.

Mida tuleb teha ka igasugu keemiliste jäätmetega, millest paljud on ka 100 või 400 aasta pärast täpselt sama ohtlikud.
Samas võib selle tulevikus hoopis ära tarvitada mõnes fast-breeder tüüpi reaktoris (kuna ikka 95+% energiast on kasutatud kütuses tegelikult alles). Sellisetes reaktorites pole midagi müstilist. Neid on loodud ja käideldud alates 60ndatest ja tehakse kindlasti veel, kui tuumaasjandus käima saadakse. Paraku jäi nende valmimine ja töölejuurutamine suuresti aega mil meelsus ja poliitika hakkas Läänes asju ära käkkima.

See video võtab üsna hästi kokku ka selle kasutatud tuumakütuse ohtlikuse ülemüstifitseerimise. See on ka veidi propamaiguline nõus, aga faktidega ei eksi ja on väga hästi ja vaadatavalt tehtud. Maailmas on ikka väga palju jäätmeid mis on kõvasti ohtlikumad kui näiteks 100 a. seisund tuumakütus.

[parkija]

4 põlvkonna tuumajaamades vist oli naatriumi puhul probleemiks naatriumi keemiline agressiivsus , parem leiti olevat kas tina või plii , kumb neist ma kehva keeleoskuse pärast aru ei saanud , pigem ikka plii .

[Gideonic]

Siin nüüd ka see Jaapani meediast jagatud pilt tõlgituna - Triitiumi paiskamisest ookeani Jaapan vs Hiina:

Näitab hiina meedias praegu käiva ülimat silmakirjalikkust. Aga kuna propa mõistes on see kasulik, siis sellega muidugi jätkatakse

[Runkel]

Fukushima tegi pauku 2011. a., täna toodab 0 GWh elektrit, aga järelmitega nagu raske vesi tegeletakse edasi.
Ignalina jaam lõpetas töö 2009. a., täna toodab 0 MWh elektrit, aga kulud on üleval, sajad teevad (sulgemise) tööd edasi.
Keeruline tuumajaamast lahti saada, kui tekib vajadus.

[ruger]

Siin nüüd ka see Jaapani meediast jagatud pilt tõlgituna - Triitiumi paiskamisest ookeani Jaapan vs Hiina:

0D8F68E1-D3BA-4EF7-9DDA-A6557A15D0B3.jpeg

Näitab hiina meedias praegu käiva ülimat silmakirjalikkust. Aga kuna propa mõistes on see kasulik, siis sellega muidugi jätkatakse

Hiinas tekkis soolapaanika. Tänu Jaapani poolt merre lastava tuumajaama vee reostamisele. Video lingil.

Hiinas on puhkenud massihüsteeria. Kartes saada mürgitust "Jaapani mürgitatud veest" (Jaapan heitis tuumaelektrijaamast töödeldud vee merre)
Soola ostetakse kilode kaupa, riiulid tühjendatakse. Hiinlased ostavad soola, väidetavalt mürgituse eest kaitsmiseks.
Hiina on käivitanud Jaapani-vastase propagandakampaania Yukushima tuumajaamast välja lastud väidetavalt saastunud vee pärast. Jaapan räägib töödeldud puhtast mereveest. Sellest on meedias juba juttu olnud.
Mis nüüd tõsi on, pead uurima, aga mürgitatud?
Ärge laske end praegu meedias levitatavast histeeriast endast välja lasta. Hiinas aga seda massihüsteeriat enam peatada ei saa. Sa usud Xi kõike.
Xi on õnnelik.
https://twitter.com/Anna_Report/status/ ... 8681175237