Snaiper vahendid: vintpüssid, optikad, padrunid, kaugusemõ..

[Kruuda]

6. Ära ennast katki nikasta minu eest mõtlemisega. Ma ei arva isegi umbjoobes, et mingid NATO üksused kunagi Eestit kaitsevad. Ei ole loll või lätlane. Madina korral saab NATOlt natuke luureandmeid vastase üksuste kohta ja hea õnnega ka tuletoetust laevadelt ja lennukitelt suuremate vastase üksuste hävitamiseks, kuid pigem mitte, sest siis keeratakse Moskvas gaasikraan kinni ja Euroopa on perses. Eesti saatus on puhtalt eestlaste teema. Maismaal peavad eestlased ise hakkama saama, sest USA langevarjureid siia sadama ei hakka. Ma olin nende hulgas, kes TL ja SN erialade kaadrile koondamise välja vilistas. Erialade arenguks on vajalik sajad väljaõpetatud võitlejad üle Eesti, siis saab rääkida näiteks Eesti snaiprikoolkonnast. Sisuliselt peaks iga operatiivstruktuuri TL ja SN olema topelt komplekteeritud, madinas on kaotused paratamatud ja siis peab olema reserve, sest nullist väljaõpetamine kestab iiga kaua. Niikaua, kui see on üksikute kaadrimeeste asi, on sel marginaalne tähtsus.

Ma sügavalt loodan, et sa eksid!
Meie häda seisneb meie võiksuses või õigemini vastase suuruses. Isegi skoor 1:10 mis tunduks armee tasemel ulmeline ei tagaks meile edu.
Mis snaiprindusse puutub siis see ei hoia rinnet. Sellel on ainult toetav tähtsus või tõesti sissindus aga sellest viimasest tasuks nagu katkust hoiduda.

[Leo]

Ma sügavalt loodan, et sa eksid!
Meie häda seisneb meie võiksuses või õigemini vastase suuruses. Isegi skoor 1:10 mis tunduks armee tasemel ulmeline ei tagaks meile edu.
Mis snaiprindusse puutub siis see ei hoia rinnet. Sellel on ainult toetav tähtsus või tõesti sissindus aga sellest viimasest tasuks nagu katkust hoiduda.

Muidugi, rinnet hoiab arvukas jalavägi koos TT, OT ja kaudtulerelvadega. Täpsuslaskurid on tähtsamate sihtmärkide noppimiseks, mitte maa-ala hoidmiseke. Kuigi TL teeb suure osa jalaväerelvade tabamustest (soomlaste kogemus 90%), rullitakse neist kiiresti yle, kui panna maastikule ainult TL mehed.

Lisaks veel niipalju, et meie ainuke voimalik vastane kardab täpsuslaskureid nii et jube. Neil on kogemused, ja igasugu ylematele ei meeldi märklauana ringi käia. Samas sodurid ei viitsi täpsuslaskureid jahtida, teavad väha hästi, et TL laseb reameest ainult siis, kui see TL tee peal ees on. Samal pat ylile ei ole mingi probleem kymnete sodurite hukkumine TL jälitedes, kui see aitab ohvitsere säästa. Igasugu lahingukogemused viitavad, et snaiprijagu pataljoni vastutusalal vähendab oluliselt vastase tegutsemisindu. Sisuliselt kardetakse soomukist välja ronida, sest kuuli hirm on suur. Nähtamatu vastane on kole asi, sest vastase yksust saab rynnata ja hävitada, kuid TL mehi ei ole kerge hävitada, kui mehed oma tööd tunnevad. Eesti puhul on hea ennetav vahend suure arvu TL koolitamine, nii et kriisi korral saaks ryhmast alates TL komplekteeritud. Naabrid teavad vanast ajast, et lasta eestlased oskavad.

[Kruuda]

Meeldiv lugeda, et kõik ei ole tehnika fanatid ja ei pea lenundust võluvitsaks!
Teeks diskusjooni arusaadavuse mõttes ühe täpsustuse ja ühe paranduse. Täpsustus oleks see et täpsuslaskur (tööala 400-600m ja vajadusel kuni 1000m kui joppab) ja snaiper on kaks väga erinevat elukat.
Parandus selline, et sõduri töövahend on viimased pool sajandit olnud vähemalt idapool automaat ja sellega lihtsalt ei ulata ilma õnneta TLi jahtima.
TL on vaja kaitsta (erinevalt snaiprist) mürsukildude eest. Kui hoida distantsi millelt sõdurid on liiga kaugel TLi ohustamiseks ei tohi suured torud pääseda rindele lähemale kui 12-15km. Kaugemalt lastes on neil hajuvuse tõttu sama suur võimalus omasid lasta. Kopterite ja lennukitega jalaväe jahtimine on ikka kuradi kallis tegevus nii et selle jätaks praegu kõrvale.

[Totenkopf]

See tähendab,et mõnel mehepojal on kinnisidee.Aga kinnisidee toob hukatust.

Kinnisidee see ei ole, vähemalt ma loodan

Kuigi tänased linnastunud ja valdavalt ilma sõjalise väljaõppeta eestlased ei ole sama kõvad sissid kui iraaklased

Sellele väitele julgeks vastu vaielda.Iraaklaste näol on tegemist ajudeta ahvidega. Ma usun et eestlased on ühed maailma parimad üksikvõitlejad.Seda tänu ülimalt arenenud individualismile meie rahvuslikus iseloomus(kui nii võib üldse nimetada).Seega peaksid eestlased suurepäraselt snaipriteks sobima.

Tulles tagasi snaiprite effektiivsuse juurde, siis tapetud vaenlased on ainult jäämäe tipp.Kõige suurema effekti toob see võitlusmoraalile.Kaks kõige demoraliseerivamat olukorda sõjas on pikaajalise ja intensiivse suurtükitule all olla ja snaipri tuli.Jänkide sniper schooli seinale on kirjutatud selle kohta: "tapa üks!demoraliseerid tuhandet."

[bambino]

jah, moraalile on tõesti snaipritel suur mõju. Lugesin ühest allikast, et eriti oli mõjunud see, kui kaevunud üksuse ihukergendamise kohas paar meest maha võtta. Lisaks kõigele muule pidid sõdurid nüüd häda oma laskepositsioonil tegema ja tuju see neil ilmselt ei tõstnud.

[Leo]

Jänkide sniper schooli seinale on kirjutatud selle kohta: "tapa üks!demoraliseerid tuhandet."

Kirjuta see Eesti snaiprikooli seinale, sisuliselt on see õige ja kehib igas riigis.

[Totenkopf]

Kirjutasin riigikogu.ee otsingusse sõna snaiper ja leidsin 16.10.1995 stenogramist kellegi huvitava sõnavõtu, mis paneb nii mõnegi asja paika.

Kuidas see rahva riigikaitse tahe siis oma objektiivses reaalsuses hakkab toimima, eks see ikkagi hakkab toimima üksikute inimeste ja üksikute struktuuride kaudu, kes tahavad Eesti riigi kaitseks midagi teha. Ja ma ütleksin niimoodi, et sageli see inimeste kaitse tahe ei leia rakendamist ja väga kummalist tõrjumist. Ma toon teile siin ühe konkreetse näite, Tartu Kaitseliidus on selline mees nagu härra Matti Jõgi, ta on laskmise kolmekordne maailmameister aastatel 1973, 1975, 1979 ja juba 5 aasta jooksul see mees püüab käima panna kaitseliidus snaiper väljaõpet. Te küsite, et miks ma sellest siin avalikult räägin, miks ma seda asja ei aja niiütelda kulisside taga, aga ma olen seda juba 5 aastat ajanud ja hiljuti käis meil riigikaitsekomisjonis kõrge ametnik Kaitseministeeriumist härra Öpik, ma püüdsin talle päris selgeks teha, et kuulge et kui meil jätkub raha väga kallite rahuvalvajate jaoks, siis miks ei jätku 10, 100 korda vähem raha, et siiski ka väga konkreetset ja efektiivset asja Eestis arendada, siis ma ei saanud seda kõrget ametnikku nõusse. Ja see on väga kummaline, mis tuuakse, siis küsitakse, et aga kas härra Jõgil on kõrgharidus? Jah, tal on kõrgharidus, ta on füüsik. Kas ta on õppinud WestPointis? Ei ole õppinud. Kas ta on õppinud Moskvas või Leningradis mõnes sõjaväeakadeemias? Ei ole õppinud, aga ta on võistlustel neid võitnud, kes seal on õppinud. Ja kui siis muud enam midagi ei oska öelda, aga ta oli Nõukogude Liidu võistkonnas tuli maailmameistriks, siis lõpuks me võime sinna minna ka, et ega Niklus ja Tarto istusid ju ka nõukogude vanglas, ega nad ei istunud seal Rootsi või Inglise või Ameerika vanglas

Huvitav mis Hr Jõgi tegemistest tänaseks saanud on?

[Leo]

Huvitav mis Hr Jõgi tegemistest tänaseks saanud on?

Aga Sa kysi KL Tartu Malevast, nemad ilmselt teavad, kui mees tegev on.

[Totenkopf]

Väike video kadeduse tekitamiseks.
http://www.youtube.com/watch?v=K1tVsFwrGgs
Et kadeduseuss teid valusalt näriks



http://www.youtube.com/watch?v=hIjV4VS5ZNw
Selle video puhul tasuks ära märkimist väike detail, nimelt enamus snaipripüssidega tegelasi on pilusilmad (st loomulikud talendid siberi avarustest). Huvitav on veel pilt kus kolm seppa kõnnivad svd-ga.Tekib küsimus mis snaipritaktikat nad kasutavad.

[speedsta]

Tundub positiivne uudis. Keegi nende relvade kohta midagi asjalikku lisada?

Kaitseministeerium sõlmis hankelepingud Prantsuse firmalt PGM Precision ja Soome firmalt Sako Oy snaiprirelvastuse ostmiseks.

Hanke tulemusel ostetakse Eesti kaitseväele Prantsuse firmalt PGM Precision 12, 7 mm snaipripüsse PGM Hecate II ja Sako Oy’lt 8,6 mm snaipripüsse Sako TRG-42, teatas kaitseministeerium.
Hankelepingu eesmärgiks on luua eeldused Eesti kaitseväe spetsialiseeritud üksuste snaiprivõime viimiseks maailma tipptasemele.


Et tagada snaiprivõime kvalitatiivseks tõusuks tehniline baas ja kindlustada välismissioonidel üksustele parem julgeolek, hangitakse luurepataljoni, demineerimisrühma (EOD) ja Scoutspataljoni kutselistele snaipritele kaitseväe poolt välja töötatud snaiprikontseptsioonist tulenevalt suurema kaliibri ja sihikulise laskekaugusega (kuni 2 km) 8,6mm ja 12,7mm snaipripüsse.

Snaipripüssid ostetakse koos vajalike lisaseadmetega (optilised ja öösihikud, laskenurga kompenssaatorid, helisummutid, hooldus- ja kandevahendid jm) ning 3 aasta varuosadega. Pakett sisaldab tootjaettevõtte poolt ka relvade kasutusdemonstratsiooni ning kasutajate ja relvatehnikutele koolitust.


Mõlemad võitjafirmad varustavad ostetavad relvad maailmakuulsa Saksa firma Carl Zeiss Optronics sihikutega.

Võitjad selgusid konkureerivas pakkumises Euroopa tunnustatumate täpsuspüsse tootvate firmade Accuracy International (Suurbritannia), PGM Precision (Prantsusmaa), Sako Oy (Soome) ja Advanced Military Systems Design (Šveits) vahel.

Tarned on planeeritud 2007. a IV kvartalisse. Vastavalt lepingule ei kuulu hankesumma avaldamisele

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=16366189

[suurpomm]

Pilte relvadest siit:

http://en.wikipedia.org/wiki/PGM_Hecate_II

http://en.wikipedia.org/wiki/TRG-42

[BackInAction]

vähemalt saame maailma kaardile snaiperi võimekuse alal.

[ak47]

Tore et midagi areneb, positiivne uudis tõesti.

[Kapten Trumm]

Kuuldavasti lähevad need enamikus liitlaskohustuse täitmiseks missioonimeestele ja tavasõdur/kaitseliitlane võib neid endiselt vaid pildilt imetleda.

[Larry]

Kuuldavasti lähevad need enamikus liitlaskohustuse täitmiseks missioonimeestele ja tavasõdur/kaitseliitlane võib neid endiselt vaid pildilt imetleda.

Need relvad on nii kallid, et ajateenijale hooramiseks oleks neid lausa patt anda. Ja tõenäoliselt osteti neid ka vaid näpuotsatäis. Ajateenijale esmase täpsuslaskuri väljaõppe andmiseks piisab ka Galil SN ja M-14TP, millega saab vabalt 500-600m peale täpset tuld anda, kogenum mees ka kaugemale. Suur püss ja suurenev laskekaugus nõuavad ka väga pädevat laskurit. See nõuab pikka ja pühendunud harjutamist, mis on võimalik vaid kaadrisõduritel ja mõndadel KL entusiastidel. Seetõttu on suht paratamatu, et skaudid enamuse sellest kraamist endale saavad, neil ka kõige rohkem seda vaja Vaevalt et mõni püss sealt ostust KL jõuab, kuigi vähemasti igas juhtmalevaski võiks vähemalt üks TRG olla. Relva hind ja pädevate meeste väike hulk seab piirid. Oleks neid odavamaid poolautomaate piisavalt võtta...
P.S. Mõni kaitseliitlane saab lisaks pildile ka päris TRG-42 imetleda