Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

[Kilo Tango]

Kuidas nendele lennukitele täpselt pihta saadi? Ukrainlastel oli pidevalt online pilt ees ja siis kukutasid õiges kohas ennast alla? Meredroone vist juhitaksegi Starlinki kaudu.

GPS. Lennukite parkimiskohad on teada - piisavalt droone välja saadad, siis millelegi saab ikka pihta. Tegu on staatiliste sihtmärkidega.

Võimalik aga arvan siiski, et Muski kõrvad paistavad sealt suitsupilve tagant välja.

Ei paista sealt mingeid Muski kõrvu. Mingi jutt on ka, et droonidel on endil mingi visuaalse sihtmärgi tuvastamise võime:

https://youtu.be/R4fN727rNao?si=PgDz2QxFBYA4SvQY&t=126

[Jura]

Kuidas nendele lennukitele täpselt pihta saadi? Ukrainlastel oli pidevalt online pilt ees ja siis kukutasid õiges kohas ennast alla? Meredroone vist juhitaksegi Starlinki kaudu.

On tehniline võimalus, et suurema osa lendas GPS-ga. Piisaval kaugusel sihtmärgist lülitatakse käsijuhtimine sisse ja lõpuosa läheb siis manuaalselt.
Nüüd on küsimus, et kuidas see manuaalsus oli korraldatud.
1. Starlink

2. RU enda 4G, 4G+ võrgu kaudu.
See variant meeldiks tegelikult kõige rohkem. Usun, et pole eriline probleem tekitada SIM kaart/lahendus, mis toimiks leviaukude vähendamiseks kõikides kohalikes võrkudes. Kunagi isegi mingi Eesti startup tegeles sellise universaal SIM pakkumisega.

3. Kusagil Pihka lähedal parkis kohalikus kontekstis kõige silmapaistmatum sõiduk ja erioperaatorid tegid käsijuhtimist sealt.
Siinkohal tekib poliitiliselt võimatu(?) lahendus, et see sõiduk parkis kusagil siinpool piiri, näiteks Saatse kandis.

[Kilo Tango]

....
2. RU enda 4G, 4G+ võrgu kaudu.
See variant meeldiks tegelikult kõige rohkem. Usun, et pole eriline probleem tekitada SIM kaart/lahendus, mis toimiks leviaukude vähendamiseks kõikides kohalikes võrkudes. Kunagi isegi mingi Eesti startup tegeles sellise universaal SIM pakkumisega.

3. Kusagil Pihka lähedal parkis kohalikus kontekstis kõige silmapaistmatum sõiduk ja erioperaatorid tegid käsijuhtimist sealt.
Siinkohal tekib poliitiliselt võimatu(?) lahendus, et see sõiduk parkis kusagil siinpool piiri, näiteks Saatse kandis.

Käsitsi juhtimine ei ole vajalik. Vaata minu poolt viidatud videot. Lennukite siluetid on kergesti ära tuntavad ja tänapäevase andmetöötlusvõimekusega ei ole keerukas teha lahendust, mis automaatselt drooni sihtmärgini juhib.

Saatse juurest (ega mistahes muust kohast Eestis) ei ole madalalt lendava drooniga otsenähtavust ja seega ka raadiokontakti piisavalt kõrgel sagedusel, et seda videopildis juhtida.

[Peeter]

....
Siinkohal tekib poliitiliselt võimatu(?) lahendus, et see sõiduk parkis kusagil siinpool piiri, näiteks Saatse kandis.

Saatse juurest (ega mistahes muust kohast Eestis) ei ole madalalt lendava drooniga otsenähtavust ja seega ka raadiokontakti piisavalt kõrgel sagedusel, et seda videopildis juhtida.

See on julge avaldus. (Väita, et Eestist ei ole sellise asja juhtimine võimalik. NB! Väga tõenäoliselt suudaks Orkland sellise asja toimumist ka tõestada (vähemalt vastava organi enda jaoks))

[olavsu1]

OCR ja GPS muud pole vaja selliste pisidroonide jaoks. võib ka lihtsalt gps olla ja rünnata tuimalt parkimiskohti. mõnes ikka on lennuk.

[Kriku]

Muide, kas Pihkvasse Eesti GSM levi ei ulatu trianguleerimiseks?

[olavsu1]

Muide, kas Pihkvasse Eesti GSM levi ei ulatu trianguleerimiseks?

TETRA ulatab küll.

[Noor]

Minu kaks senti - ma pakuks, et juhtimine sihtmärgi alasse võib toimida täitsa hariliku INS/GPS süsteemi abil, mis tsiviil-lennunduses kasutuses - ehk siis inertial navigation system (INS) ja GPS teeb korrektuure, kui vaja.

Teemaväline: Kui ma Airbus lennukitehase konsernis töötasin ning samal ajal Iraani embargo leevenes, siis oli ka arutlusel lennukite rent Iraani kuid peamine tõke oligi INS süsteemid, mida oleks saadud kasutada rakettide või droonide navigeerimissüsteemides ning mida ei tahetud sinna saata. Samal ajal ka Ameerika Beoing flirtis Iraaniga, nii, et ei olnud ainult US embargo teema.

[olavsu1]

INS on raske kolakas droonpommi jaoks. ja iraan teab neid pulkadeni, igal iraani müüdud vene lennukil on see olemas.

[rainer.k]

Kas haakub teemaga ei tea aga kui Ukraina ärimees pani välja auhinna drooni maandamiseks paraadile sai uuritud erinevaid võimalusi ja ainus mis sõelale jäi on autonoomne lennumasin.
Meie plaanis oleks ta hakanud tulema GPS signaali järgi ja omanud kaamerat madala resolutsiooniga ja lennuinstrumente mis hoiavad kõrgust ja kompass.
Kuna GPS signaali saab segada siis sellele loota ei saa ja selleks on kaamera, mis tunneb ära maastiku kontrasti muutust nagu metsariba, põllu ja metsa piir jne ning loogika on, et arvuti ei otsi mitte seda kus ta asub vaid neid kohti kus ta ei ole.
See on selleks, et kui ta midagi käest laseb, näiteks põld on mitte roheline vaid kollane siis ta kaotaks asukoha.
Kui ta aga võrdleb ja otsib kohti kus ta pole leiab ta varsti uuesti õige koha.
See jookseb taustal ja kui tekib lahknevus GPS signaalist on prioriteet tuvastus.
See on siis kuni Moskvani kus peab linna sisenema majade vahele ja lendama seal et teda poleks võimalik õhutõrjel lasta.
Loomulikult on seal veel nüansse nagu kompassi järgi lendamine kui siht kaob ja andurid mis tuvastavad et radar on ta kinni püüdnud ja siis valib teise kursi.
Niimoodi lendasid tiibraketid juba 80 aastate lõpus ja lendavad edaspidi.
Sellega on tööd muidugi et satelliidipildi järgi anda ette teele jäävad kontrastsed alad ja nende kuju.
Igatahes selline asi ei saa toimida sidele ja välisele juhtimisele lootes.

Kes teemat paremini valdab võib anda tuld selle teooria pihta.

[Kilo Tango]

INS on raske kolakas droonpommi jaoks. ja iraan teab neid pulkadeni, igal iraani müüdud vene lennukil on see olemas.

Rudimentne INS on isegi su nutitelefonis sees. Pommide ja raketteide jaoks on INS-d ammu kasutusel.

[lamba-ants]

INS on raske kolakas droonpommi jaoks. ja iraan teab neid pulkadeni, igal iraani müüdud vene lennukil on see olemas.

Rudimentne INS on isegi su nutitelefonis sees. Pommide ja raketteide jaoks on INS-d ammu kasutusel.

https://www.researchgate.net/publicatio ... th_Android

Moblasensoritega INS on täiesti tehtav. Probleemiks on pikema aja ja distantsi jooksul akumuleeruvad vead, mis viivad sihtkoha täpsuse suht võssa. Üldiselt piirkonda kohalelendamiseks piisav, aga mitte konkreetsete lennukite tabamiseks.

"GPS" navigeerimisest rääkides tuleb silmas pidada kõiki GNSS süsteeme, ka iga suvaline telefon taskus opereerib vähemalt kolme erineva süsteemiga, saad ise vaadata palju on sul "pildil" USA, Vene, EU ja Hiina satelliite. Nende kõigi signaalid lennuvälja ümbruses maha suruda on kindlasti võimalik, aga keeruline. Kuna samas toimuvad ka tsiviillennud, siis püsivalt navigatsiooni mahasurumine pole mõeldav.

Lisaks on mobiilsidevõrgud, selle kasutamisel navigeerimiseks ei pea tingimata isegi ühegi operaatori võrguga otseselt liidestuma. Igal saatjal on oma identifikaatorid, mida nagunii eetrisse hõigatakse, piisab kui mõni isik natuke ringi käib ja saatjate asukohad ära kaardistab. Internetis on avalikud andmebaasid olemas, vaja igaks juhuks üle kontrollida ja täpsustada mõnda kohta. Edasi pistetakse see kaart lendava aparaadi "ajju" sisse ja läheb kenasti kohale ilma ise piuksugi raadiosignaale edastamata.

Varasemate postitajate poolt viidatud pildituvastussüsteemid ka abiks, sh selgema taeva korral tähtede järgi positsioneerimine. Ehk et piisavalt nutikat ja läbimõeldud aparaati on väga raske teelt eksitada.

[gooligan]

Mobla trianguleerimist nüüd vähegi (täppis)ründevahenditel kasutada ei saa.
Trianguleerimine kasutab ideaalis moblamasti/kärge saates telefoni nn ping'i käsu ning ootab seadmelt vastust. Sedasi saadakse teada hilistumise aeg ja nii on võimalik määrata seadme teoreetiline kaugus mastist. Kasutades selleks 3+ tugijaama saabki määrata enamvähem asukoha. Maapiirkondades pole tihtilugu 3 tugijaama korraga võtta, kasutatakse võimsamaid jaamu - see kõik viib positsioneerimise üsna ebatäpseks. Loomulikult pole trianguleerimisest kasu hoonetes sees (kui just seal pole mikrosaatjaid) jm looduslike takistuste puhul. Tänu sellistele takistustele hilistumise aeg suureneb ja mast arvab, et oled temast oluliselt kaugemal, kui tegelikkuses.
Moblalevi on võimalik väga lihtsate ja odavate vahenditega jammida. Vastavaid seadmeid võid osta ali-expressist.

Trianguleerimine on väga kasulik määramaks seadmete ligikaudset asukohta nt - kas vaenlase väed (eeldusel et telefonid on sees) on kuskile piirkonda kontsentreerunud jne. Küll ei ole see tehnoloogia väga sobilik täpsust vajavate rünnete jaoks.

[Kriku]

Hea küll, aga kas AGPS-i saaks Eesti mobiilivõrgu abil Pihkvas teha?

[Some]

Hmmm, aga kui ükskõik mis riigi SIM-kaardil välismaa internetiroaming lubada siis peaks ju automaatselt venemaa võrku ühenduma ja andmesidet võimaldama? Või saan millestki valesti aru?