Viktoriin
Liiv-Liiva on muidugi selline geoloogiline termin ja ka õige kohanimi sisaldab pinnavormi tähistavat sõna moonutatud lõpuga.
Ja kuidas Tartu pinnavormi nimetusega peaks haakuma 
1927. aasta jaanuaris olid Sõjaväe Kõrgema kohtu ees Hugo Jänes, Villem Korro, Hermann Leies, Richard Nei, Voldemar Pärsim ja Alfred Rebane süüdistatuna 1927. a. jaanuaris teenistusalases lohakuses ja laskemoonalao süütamises...
*
Tegemist Mägiste jaama (Tartu-Valga vahel) lähedal asunud laskemoonalaoga (hoone nr 4). Ladu oli 1,5-2 km kaugusel jaamast.
Tulekahju tekkis 8.01.1927 hommikul 10.30, järgnes plahvatus. 12.30 jõuti appitulnud rongide jm abil tulekahju kustutada, nii et aint üks hoone ladude grupist hävis. (Teised majad olid kümne sammu kaugusel, aga isegi suurtükikuulide plahvatus ei löönud õnneks kiviseinast läbi.) Materiaalne kahju oli väike, sest oli sõjaaegne vana ja osalt kasutu lasekemoon ja püssirohi laos. Hävis 3 000 000 püssipadrunit ja 1000 suurtükikuuli.
Alul arvati, et tuli sai alguse vahtkonnaruumist; siis kardeti riigivastaste kurja kätt; siis arvati et lõhkeainte keemilise protsessi tagajärg. Siis ei saadud aru, kumb oli enne, kas plahvatus või tulekahju; siis leiti vahisõdurite majast "värskelt mahalastud tui", ja arvati, et tuilaskimse kuul võis kogemata tungida läbi puust laoukse ja juhuslikult tabada mõnda "kahuripadruni sütikut" ja nii plahvatada.
*
Vist need esimesed olidki selles värgis kohtu all, aga nii põhjalikult ei tea. Ja mis lõplikuks põhjuseks, samuti mitte.
Aga küsimisjärg on vaba
.
*
Tegemist Mägiste jaama (Tartu-Valga vahel) lähedal asunud laskemoonalaoga (hoone nr 4). Ladu oli 1,5-2 km kaugusel jaamast.
Tulekahju tekkis 8.01.1927 hommikul 10.30, järgnes plahvatus. 12.30 jõuti appitulnud rongide jm abil tulekahju kustutada, nii et aint üks hoone ladude grupist hävis. (Teised majad olid kümne sammu kaugusel, aga isegi suurtükikuulide plahvatus ei löönud õnneks kiviseinast läbi.) Materiaalne kahju oli väike, sest oli sõjaaegne vana ja osalt kasutu lasekemoon ja püssirohi laos. Hävis 3 000 000 püssipadrunit ja 1000 suurtükikuuli.
Alul arvati, et tuli sai alguse vahtkonnaruumist; siis kardeti riigivastaste kurja kätt; siis arvati et lõhkeainte keemilise protsessi tagajärg. Siis ei saadud aru, kumb oli enne, kas plahvatus või tulekahju; siis leiti vahisõdurite majast "värskelt mahalastud tui", ja arvati, et tuilaskimse kuul võis kogemata tungida läbi puust laoukse ja juhuslikult tabada mõnda "kahuripadruni sütikut" ja nii plahvatada.
*
Vist need esimesed olidki selles värgis kohtu all, aga nii põhjalikult ei tea. Ja mis lõplikuks põhjuseks, samuti mitte.
Aga küsimisjärg on vaba
.Estoloog, oled vastanud täpselt! Konkreetset juhtumit selgitab paljude üksikasjadega tollal väeteenistuses olnud allohvitser Juhan Toomepuu oma mälestusteraamatus "Varavalgest õhtu ehani. Mälestused 1902-1983"
Kes on Juhani poeg? - jajaa, õige! See ei olnud nüüd küsimus, sest küsida saab praegu ainult Estoloog!
Kes on Juhani poeg? - jajaa, õige! See ei olnud nüüd küsimus, sest küsida saab praegu ainult Estoloog!
Jah, Toomepuu muidugi. Nüüd tuleb meelde, kust seda üleaialendavat valvurit mäletasin. Toomepuu muidugi eksib, et juurdlusmaterjal ammu kadunud - pole midagi, nii juurdlustoimik kui riigikohtu kriminaalasjade osakonna toimik kenasti Tallinnas alles. Jne.
Küsimusevõimaluse jätsin vastuse järel vabaks... Aga olgu siis.
*
1937. aasta novembris saatis üks vend kirja ühele Eesti välisesindajale, et kas ta oleks nõus hakkama nende firma esindajaks tema maal.
Nimelt oli vennakestel (võimalik, et osanikke oli rohkemgi) sel ajal uus firma nimega Neumann ja Co. , detsembris pidi saama ruumid Pärnu mnt. Krediidipanga majas korteris 13. Firmal oli ühendus Sõjaministeeriumi varustusosakonnas ja lennuväes, mida kasutada relvatellimuste endale saamiseks. Firma oli siis tegelikult relvastusäri agent - ärilt tingimuste saamine, Sõjaministeeriumile edastamine ja seal nende läbisurumine. Noja omanikud nägid ette ka võimaluse, et Sõjaministeeriumile esindab tingimused hoopis üks kolmas pool, keegi erukolonel, et poliitiline moment segavaks ei osutuks.
1937. novembris teadsid äriomanikud, et ligematel kuudel hakatakse Eestis ostma:
1. tankitõrjekahurid
2. insenerivägede varustus (a. motoriseeritud raadioseadeldised. b. helgiheitjad. c. motoriseeritud supikatlad. d. igasugused tehnilised vahendid, eeskätt motoriseeritud.)
Osturivi pikem, kuid muud asjad kindlasti kavatsetud Saksast osta ja seepärast Prantsuse ja Inglise firmade esinemine ilmaaegne. Kindlasti olevat midagi osta kavas Belgia F.N.-ilt, kellel Tallinnas aga esindaja (Freibach). Lennukite suhtes olevat lootusi vähe: suuremad ostud tehtavat Skodalt. Püssid ostetavat Inglismaalt, kuid see asi olevat enamvähem otsustatud. Mitu Prantsuse firmat on Sõjaministeeriumis heas kuulsuses, ei teata, kas nende esindusi on Tallinnas, seega meie esinduslootused head.
Kõik ostud tehtavat enne kevadet (1938), seepärast asjaga eriline kiire.
Meie nimi ei või ametlikult üldse mängu tulla ega kõrgematesse sfääridesse kosta, kirjutas üks vend eesti välisesindajale.
*
See on siis kirja refereering. Küsimus oleks siis: milliste vendadega on tegu, kes siis 1937. a. tegid plaane oma äriga vahendada Eestisse relvi? Kiri Eesti välisesindajale on postitatud Londonist. Teine vend elab praegugi.
Küsimusevõimaluse jätsin vastuse järel vabaks... Aga olgu siis.
*
1937. aasta novembris saatis üks vend kirja ühele Eesti välisesindajale, et kas ta oleks nõus hakkama nende firma esindajaks tema maal.
Nimelt oli vennakestel (võimalik, et osanikke oli rohkemgi) sel ajal uus firma nimega Neumann ja Co. , detsembris pidi saama ruumid Pärnu mnt. Krediidipanga majas korteris 13. Firmal oli ühendus Sõjaministeeriumi varustusosakonnas ja lennuväes, mida kasutada relvatellimuste endale saamiseks. Firma oli siis tegelikult relvastusäri agent - ärilt tingimuste saamine, Sõjaministeeriumile edastamine ja seal nende läbisurumine. Noja omanikud nägid ette ka võimaluse, et Sõjaministeeriumile esindab tingimused hoopis üks kolmas pool, keegi erukolonel, et poliitiline moment segavaks ei osutuks.
1937. novembris teadsid äriomanikud, et ligematel kuudel hakatakse Eestis ostma:
1. tankitõrjekahurid
2. insenerivägede varustus (a. motoriseeritud raadioseadeldised. b. helgiheitjad. c. motoriseeritud supikatlad. d. igasugused tehnilised vahendid, eeskätt motoriseeritud.)
Osturivi pikem, kuid muud asjad kindlasti kavatsetud Saksast osta ja seepärast Prantsuse ja Inglise firmade esinemine ilmaaegne. Kindlasti olevat midagi osta kavas Belgia F.N.-ilt, kellel Tallinnas aga esindaja (Freibach). Lennukite suhtes olevat lootusi vähe: suuremad ostud tehtavat Skodalt. Püssid ostetavat Inglismaalt, kuid see asi olevat enamvähem otsustatud. Mitu Prantsuse firmat on Sõjaministeeriumis heas kuulsuses, ei teata, kas nende esindusi on Tallinnas, seega meie esinduslootused head.
Kõik ostud tehtavat enne kevadet (1938), seepärast asjaga eriline kiire.
Meie nimi ei või ametlikult üldse mängu tulla ega kõrgematesse sfääridesse kosta, kirjutas üks vend eesti välisesindajale.
*
See on siis kirja refereering. Küsimus oleks siis: milliste vendadega on tegu, kes siis 1937. a. tegid plaane oma äriga vahendada Eestisse relvi? Kiri Eesti välisesindajale on postitatud Londonist. Teine vend elab praegugi.
Jah, vastus on õige. Kirja kirjutas Kaarel Robert Pustale Prantsusmaale Ilmar Tõnisson 18. novembril 1937 Londonist, kutsudes Pustat oma firma Prantsuse esindajaks, ja Tallinnas tegutses vennana Heldur Tõnisson.
Arvan ka, et see annab mõningast lisa Ilmar Tõnissoni kohta kirjutatule (nt Arumäe "Tunas" või siis IT Mõrteloo-raamatule) ja ehk ka laiemalt. Igatahes firma Neumann ja Co ning Tõnissonide relvaäri-idee vajaks lähemat uurimist.
Küsimisõigus siis tagasi Arnoldil.
Arvan ka, et see annab mõningast lisa Ilmar Tõnissoni kohta kirjutatule (nt Arumäe "Tunas" või siis IT Mõrteloo-raamatule) ja ehk ka laiemalt. Igatahes firma Neumann ja Co ning Tõnissonide relvaäri-idee vajaks lähemat uurimist.
Küsimisõigus siis tagasi Arnoldil.
Keegi Neumann figureerib koos Heldur Tõnissoniga mingis EÜS-i materjalis 44-dast aastast, võib-olla juhus, aga järsku sealt see Neumann&Co? ("26. oktoobril 1944.a. tulime jälle kokku, seekord Stockholmis, Hollanderegatan 8 B asuvas kohvikus. Meid oli koos juba 23 liiget ja nimelt Armin Tuulse, Mikk Menning, Elmar Ernits, Elmar Pedajas, Ado Lüüs, V. Paul, Paul Teas, Ovid Avarmaa, Alfred Liblik, Artur Grönberg, Arkadi Jürgens, Oskar Mänd, Aleksander Varma, Artur Taska, Jüri Härma, Gustav Suits, E. Krepp, V. Koern, Nikolai Küttis, Bernhard Ingel, Heldur Tõnisson ja Joh. Neumann ning K. Tagel (nimed toodud ülestähendamise järjekorras).)
Küsimust siiski treima ei hakka, kavatsen nädalavahetuse arvutist eemale hoida - niiet see rubriik on vaba kõigile mnemoturniirihuvilistele
Küsimust siiski treima ei hakka, kavatsen nädalavahetuse arvutist eemale hoida - niiet see rubriik on vaba kõigile mnemoturniirihuvilistele
Admiral Tributs peale Balti laevastiku põgenemist Tallinnast Kroonlinna 1941.a augustis? See küll poolumbes pakutud, Tributs pahandas "imelike" saksa miinide üle, mis ristleja all ei plahvatanud, aga tema järel sõitnud allveelaeva õhku lasksid.Heiks kirjutas:Ok, jätan siis nädalavahetuse küsimuse: kes oli see admiral, kelle kuulsad sõnad olid peale seda kui ta kaotas lahingus olulise osa oma laevastikust: "Neil pagana laevadel on täna midagi viga..."
H.
Viitseadmiral Sir David Beatty (1871-1936).
Saksa keele kaudu
"heute scheint mit unseren verdammten Schiffen etwas nicht zu stimmen",
sest oluline tõlketäpsustus:
"Beatty´s Ausdruck war für die damalige Zeit "Gossen-slang". Für die 1:1 Übersetzung "verdammte Schiffe" würde man heutzutage sinngemäß "Scheiss-Schiffe" oder "Drecks-Schiffe" nehmen. Das zeigt wohl noch deutlicher wie frustriert er damals nach der Explosion seines zweiten Schlachtkreuzers war (Ein Weiterer sollte etwas später noch hinzukommen)."
http://forum.schlachtschiff.com/topic.asp?TOPIC_ID=386
*
Noja ingliskeeles kontekstiga nii:
"The odds had been evened to Hipper's benefit, but not for long. Rear-Admiral Evan-Thomas had finally brought up his 5th Battle Squadron of four "superdreadnoughts" - fast, 15"-armed warships of the vaunted Queen Elizabeth class that would serve prolifically in both world wars. With 15" shells landing on his ships and unable to respond effectively at the range enjoyed by such caliber, Hipper was in a tight spot but knew Scheer's main body was fast approaching and his baiting mission was close to completion. The battlecruiser action intensified again, at 16:25 Queen Mary was hit by what may have been a combined salvo from Derfflinger and Seydlitz, she disintegrated in a magazine explosion with all but nine of her 1,285 crew lost. Viewing this debacle, Beatty noted "There seems to be something wrong with our bloody ships today" to his flag captain."
Skagerraki (Jutlandi) lahingust jm nt
http://www.battle-fleet.com/pw/his/Jutl ... ak_WW1.htm
*
Aga küsida ei viitsi, ausõna
Saksa keele kaudu
"heute scheint mit unseren verdammten Schiffen etwas nicht zu stimmen",
sest oluline tõlketäpsustus:
"Beatty´s Ausdruck war für die damalige Zeit "Gossen-slang". Für die 1:1 Übersetzung "verdammte Schiffe" würde man heutzutage sinngemäß "Scheiss-Schiffe" oder "Drecks-Schiffe" nehmen. Das zeigt wohl noch deutlicher wie frustriert er damals nach der Explosion seines zweiten Schlachtkreuzers war (Ein Weiterer sollte etwas später noch hinzukommen)."
http://forum.schlachtschiff.com/topic.asp?TOPIC_ID=386
*
Noja ingliskeeles kontekstiga nii:
"The odds had been evened to Hipper's benefit, but not for long. Rear-Admiral Evan-Thomas had finally brought up his 5th Battle Squadron of four "superdreadnoughts" - fast, 15"-armed warships of the vaunted Queen Elizabeth class that would serve prolifically in both world wars. With 15" shells landing on his ships and unable to respond effectively at the range enjoyed by such caliber, Hipper was in a tight spot but knew Scheer's main body was fast approaching and his baiting mission was close to completion. The battlecruiser action intensified again, at 16:25 Queen Mary was hit by what may have been a combined salvo from Derfflinger and Seydlitz, she disintegrated in a magazine explosion with all but nine of her 1,285 crew lost. Viewing this debacle, Beatty noted "There seems to be something wrong with our bloody ships today" to his flag captain."
Skagerraki (Jutlandi) lahingust jm nt
http://www.battle-fleet.com/pw/his/Jutl ... ak_WW1.htm
*
Aga küsida ei viitsi, ausõna
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline