Autotehnikateema

[Lemet]

Vana sapakas tuleb esimesena meelde. Ja temal oli ka kindlasti grafiitsurvelaager.

Teeme nüüd siis esmalt vahet siduri survelaagril ja väntvõlli otsalaagril. Tükkis erinevad asjad ju.

[Enkus]

...ja kus tuleb üleõla vaadata. ...

Millises situatsioonis peeglitest ei piisa ja peab üleõla vaatama?

[maksipoiss]

Sidurit see ei kuluta. Ainult sidurilaagrit..

Ja sidurikorvi.

[isakene]

Hingame nüüd kenasti mõned korrad sisse-välja ja loeme uuesti...

Grafiidist oli varasemal ajal siduri survelaager.

Ja temal [sapakal siis] oli ka kindlasti grafiitsurvelaager.

Teeme nüüd siis esmalt vahet siduri survelaagril ja väntvõlli otsalaagril. Tükkis erinevad asjad ju.

MOTT

Saperdoonil olen ma otsalaagrist tegelikult mõlemat versiooni näinud, nii nõellaagrit kui ka pronksi. Asi oli sellepoolest lihtne, et hooratas käis paika üheainsa tsentripoldiga, mille sees siis ka nimetet laager asus ning kunagi olen sapperi mootorit aja peale maha võtnud 18 minutiga. . Ja neid polte liikus erinevaid, paar korda sai see polt puhtast teadmatusest isegi tavapronksist laagriga patta pandud, aga see versioon ei kippunud üldse kestma. Ma muidugi mürki ei võtaks, et kas oli tehasetoodang või lihtsalt defitsiidist tingitud massiline omalooming ehket keegi leidis kusagilt mingi suurema starteri puksi, mis avasse sobis ja teadmine läks massidesse...

[Smith]

...ja kus tuleb üleõla vaadata. ...

Millises situatsioonis peeglitest ei piisa ja peab üleõla vaatama?

Kui kõrvalrajal olev auto asub sinu peeglite pimedas nurgas.
Korralikematel autodel lausa selleks puhuks märgutuli peeglil.

[vanahalb]

...ja kus tuleb üleõla vaadata. ...

Millises situatsioonis peeglitest ei piisa ja peab üleõla vaatama?

Kui ma autojuhtimist õppisin oli "üle õla vaatamisega tagurdamine" eraldi juhtimisvõte ja ka õpikutes sees. Keeratakse end juhiistmel paremale niipalju kui kõht lubab. Parema käega hoitakse kõrvalistuja seljatoest kinni ja vasakuga juhitakse. Saab palju kiiremini ja täpsemalt kui peeglitega sudides. Eeldusel et tagaaken ikka olemas on ja läbi paistab.

Kui ei ole või ei paista oli veel üks variant mida ei õpetatud aga kasutati veoautodel. Mitte küül õppesõidul ega eksamil. Kui käik oli sisse pandud tehti uks lahti ja astuti parema jalaga astmelauale; Vasak jäi sidurile seda reguleerima, parema käega võeti kabiini taganurgast kinni ja vasakuga juhiti. Jälle üle õla vaatamine aga pea oli siis nii kõrgel et nägi üle kasti. Gaz 53 taolistel autodel sai mootori pöördeid kõrgeks jätta käsigaasi või tooreklapiga ja mõni vana sõitis tagurpidi slaalomit sama kiiresti kui edaspidi esimese käiguga.

Ma neid uuemaid moodisid ei tea...

[mongol]

Nu tol ajal olid tagaklaasid ikka asjaliku nurga all ka, st 45 ja 90 vahel. C-piilar ka suht tagasihoidlik. Istmed ka nagu kinos.
Proovige nüüd oma korvistmes keerata ja kätt kõrvalistuja seljatoele panna, edu sellega. Ega C-piilarist läbi ka ei näe.

[Runkel]

Ma aitasin korra tuttaval teha Renault Masteriga tellimussõitu. Varem polnud sõitnud, tagurdamisel käisin enne tagurdatava ruumi läbi olgugi peeglitega oli väga hea ülevaade. Kiiruse peale ei pidanud manööverdama. Võta aeg ja toimeta. Eespool kiideti Masterit, tollest ainsast sõidust sattusin suisa vaimustusse masinast, ülimugav sõita, hea mahutavus, hea manööverdada. Kui peaks valima kaubasõidukit, tõenäoliselt eelistaks seda prantslast. Millalgi oli mul sõiduautoks Peugeot 306, teised natuke pilkasid, vaatamata viguritepagasile ei jätnud ta mind kunagi hätta teele. Säh siis prantslasi!

[mart2]

...
Kui ma autojuhtimist õppisin oli "üle õla vaatamisega tagurdamine" eraldi juhtimisvõte ja ka õpikutes sees. Keeratakse end juhiistmel paremale niipalju kui kõht lubab. Parema käega hoitakse kõrvalistuja seljatoest kinni ja vasakuga juhitakse. Saab palju kiiremini ja täpsemalt kui peeglitega sudides. Eeldusel et tagaaken ikka olemas on ja läbi paistab...
Ma neid uuemaid moodisid ei tea...

Kui mina veoautoga õppesõitu tegin, siis õpetaja pani tagasivaatepeegli paberiga kinni ning ütles - kui kahe küljepeegliga tagurpidi manööverdamine selge, siis kõik teised moodused on juba lihtsamad...

[vanahalb]

Siis kui ma sõitsin oli parempoolne peegel üsna haruldane lisavarustus

Hommikul selgema peaga tuli meelde et tagurduskaamera on vahepeal välja mõeldud ja kui tehase varustuses ei ole siis odavpoes EUR 99.99.

[maksipoiss]

...ja kus tuleb üleõla vaadata. ...

Millises situatsioonis peeglitest ei piisa ja peab üleõla vaatama?

Haagisega tagurdades pööret tehes

[maksipoiss]

...ja kus tuleb üleõla vaadata. ...

Millises situatsioonis peeglitest ei piisa ja peab üleõla vaatama?

Haagisega tagurdades pööret tehes , aga sel juhul on see pigem üle õla küljeaknast vaatamine kuhu haagis suundub

[Lemet]

Haagisega tagurdades pööret tehes jääb sisemine pool alati peeglisse, välimise poolega võid aga kasvõi pea otsast keerata, ikka ei näe.

[_dumbuser_]

Kui ma autojuhtimist õppisin oli "üle õla vaatamisega tagurdamine" eraldi juhtimisvõte ja ka õpikutes sees. Keeratakse end juhiistmel paremale niipalju kui kõht lubab. Parema käega hoitakse kõrvalistuja seljatoest kinni ja vasakuga juhitakse. Saab palju kiiremini ja täpsemalt kui peeglitega sudides. Eeldusel et tagaaken ikka olemas on ja läbi paistab.

Kui ei ole või ei paista oli veel üks variant mida ei õpetatud aga kasutati veoautodel. Mitte küül õppesõidul ega eksamil. Kui käik oli sisse pandud tehti uks lahti ja astuti parema jalaga astmelauale; Vasak jäi sidurile seda reguleerima, parema käega võeti kabiini taganurgast kinni ja vasakuga juhiti. Jälle üle õla vaatamine aga pea oli siis nii kõrgel et nägi üle kasti. Gaz 53 taolistel autodel sai mootori pöördeid kõrgeks jätta käsigaasi või tooreklapiga ja mõni vana sõitis tagurpidi slaalomit sama kiiresti kui edaspidi esimese käiguga.

Ma neid uuemaid moodisid ei tea...

Uuemate puhul on asi nii kaugele jõudnud, et nüüd on juba tehases mõlemale poole tahavaatepeeglid kruvitud ja need üldiselt suudavad ka päris reaalse pildi luua. Kui tahad keerutada siis anna minna. Kui ei taha siis sõida mõni aega miskise pirukaga kus on kinnine kong. Peale seda võib tavalise pisikese masina lenksus olles juhtuda, et sisemist peeglit pole üleüldse vaja.

[Lemet]

Peale seda võib tavalise pisikese masina lenksus olles juhtuda, et sisemist peeglit pole üleüldse vaja.

Osadel N1 klassi masinatel puudub täna sisemine peegel üleüldse varustuses. Ja isiklikult sõidan juba aastat 35 vähemalt ilma seda kasutamata, ainult välimiste peeglite abil.