Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Kas need hübriidid mitte ei saa trügida bussiraja kaudu muust liiklusest mööda, sellest see populaarsus?

Bussidel avalduks see efekt kindlasti siis, kui neile on tagatud fooridega pidev roheline laine ja oleks igal pool oma rada, kus muu transport vahele ei trügi - pidurdada pole samahea kui vaja ja peale tempo ülesvõttu saad samakaua mootoriga pidurdada.

Muidu rohke mootoriga pidurdamine (ja minimaalne sõidupiduri kasutus) annab uskumatut efekti igasugusel autol, sest kui võtad jala gaasilt, on kütusekulu null - vastav lisaseade ilmus isegi vene autodele juba 80ndate keskel (sundtühikäigu ökonomaiser).

[Some]

Ma käisin 1.8TD Kia Optimaga keskmise kuluga 4,8l/100km Tartus ära. Ja tegu Superbi mõõtu autoga. Näita mulle hübriidi mis sama suudab? Olen kuulnud mingeid vana põlve imediislitest, mis isegi alla 4 võtsid aga nood olid arvatavasti miskid uimerdised.

[Benjy]

Hübriid peaks just toimima linnaliikluses, kus pidevalt on pidurdamist ja kiirendamist. Elektrimootoriga pidurdamine laeb siis akut, kuskohast saab kiirendamiseks energiat juurde võtta. Maanteel niiväga eelist ei ole, eriti turbodiisliga võrreldes. Niipalju on, et veidikene silub teekallakud ära. Laeb akut kallakust alla sõites ja annab elektriga tuge kallakust üles sõites. Samas, korralikes mägedes sai minu hübriidi pisikene aku täis ammu enne orgu jõudmist ja masin hakkas sisepõlemismootoriga pidurdama.

Kütusekulu, rav4 on sinna 5.4l/100km linnasõitu tehes ja 6.5l/100km 130ga horvaatia maanteedel. Samas hübriidyaris on rohkem sinna 3.5l/100km. Nii et masina suurus ja kaal mõjub palju. Õhutakistus sööb isuga rohkem energiat, mida suurem on masin.

[maksipoiss]

Automaatse kliimaseadmega autol alati mootori väljalülitust ei toimu, juhul kui ettenähtud salongitemperatuur on veel saavutamata.

Hiluxil ei toimu väljalülitust ka siis kui piisavalt tugevalt pidurit ei litsu .

[OLAVI]

Start-Stop süsteem on autodel kasutuses juba 10+ aastat. Ei ole tähele pannud starteri- ja akuäri õitsengule puhkemist. ...

80-90 aastate lihtsamad autod sõitsid ühe akuga 8-10-12 aastat aga seoses erinevate elektritarbijate lisandumisega autodes, võib aku tänapäeval vajada vahetust juba 1-2 aastasena.

Mitte, et vanasti oleks akud paremad olnud vaid 1,8L karpamootoriga auto suutis suvel käivituda isegi siis kui aku mahtuvusest oli alles ainult 10% ehk 5Ah ja uus aku raatsiti osta alles siis kui vana enam üldse mootorit käivitada ei suutnud.
Vanemad masinad käivitusid sõna otseses mõttes "poolest pöördest" aga kuna see põhjustas õnnetusi (mootor võis käivituda juba ainult süüdet sissekeerates), siis alates 90 aastatest tuli kommutaatorid vahetada uute vastu, mis alles kolmanda sädeme lubasid silindrisse.

Kaasaegsete autodega, millel kohe süüdet sissekeerates võetakse akust kuni 150A, enam selline koonerdamine ei õnnestu.

[maksipoiss]

80-90 aastate lihtsamad autod sõitsid ühe akuga 8-10-12 aastat aga seoses erinevate elektritarbijate lisandumisega autodes, võib aku tänapäeval vajada vahetust juba 1-2 aastasena.

2019 a. Hilux sõitis 4 aastat (105000) ühe akuga ilma, et see mingitki väsimuse märki oleks näitama hakanud. Ja ilmselt sõidab kellegi teise käes veel tükk aega.

[manjabes]

Vanemad masinad käivitusid sõna otseses mõttes "poolest pöördest" aga kuna see põhjustas õnnetusi (mootor võis käivituda juba ainult süüdet sissekeerates), siis alates 90 aastatest tuli kommutaatorid vahetada uute vastu, mis alles kolmanda sädeme lubasid silindrisse.

MIS asja??

[muruniiduk]

Ma käisin 1.8TD Kia Optimaga keskmise kuluga 4,8l/100km Tartus ära. Ja tegu Superbi mõõtu autoga. Näita mulle hübriidi mis sama suudab? Olen kuulnud mingeid vana põlve imediislitest, mis isegi alla 4 võtsid aga nood olid arvatavasti miskid uimerdised.

Siin võrdlus sama suurte autode vahel hübriid vs diisel, hübriid tegi silmad ette. Toyota ei kasuta oma hübriidmootoritel mitte OTTO sisepõlemismootoreid, vaid Atkinsoni, lisaks veel hästi lahendatud ülekandesüsteem.
https://www.youtube.com/watch?v=QJcjWyfDVPA
Enda kogemus nende hübriididega väga positiivne.

Keda huvitab rohkem erinevate mudelite tegelik kütusekulu võib vaadata: https://www.spritmonitor.de/en/

[AMvA]

Start-Stop süsteem on autodel kasutuses juba 10+ aastat. Ei ole tähele pannud starteri- ja akuäri õitsengule puhkemist. ...

80-90 aastate lihtsamad autod sõitsid ühe akuga 8-10-12 aastat aga seoses erinevate elektritarbijate lisandumisega autodes, võib aku tänapäeval vajada vahetust juba 1-2 aastasena.

Mitte, et vanasti oleks akud paremad olnud vaid 1,8L karpamootoriga auto suutis suvel käivituda isegi siis kui aku mahtuvusest oli alles ainult 10% ehk 5Ah ja uus aku raatsiti osta alles siis kui vana enam üldse mootorit käivitada ei suutnud.
Vanemad masinad käivitusid sõna otseses mõttes "poolest pöördest" aga kuna see põhjustas õnnetusi (mootor võis käivituda juba ainult süüdet sissekeerates), siis alates 90 aastatest tuli kommutaatorid vahetada uute vastu, mis alles kolmanda sädeme lubasid silindrisse.

Kaasaegsete autodega, millel kohe süüdet sissekeerates võetakse akust kuni 150A, enam selline koonerdamine ei õnnestu.

[davidsoniharald]

Loomulikult on nende start-stop süsteemide 10+ aastaga kaasnenud igasugu täiendavaid probleeme. Kuni selleni välja, et mootor kulub kiiremini, kuna mootorit kulutab käivitamine, mitte niiväga töötamine. Kui aga väärtushinnangud on kinni auto 3-5a liisinguperioodis, siis tõesti võib õige mehena levitada väärinfot, nagu kahju ei kaasneks ja üldse on see kõik vanameelsete ving.

Pseudoprobleemid, mis eksisteerivad eelkõige sinu peas. Aga sul on neid vaja nagu Reformi erakonnal oli vaja Savisaart või nagu uhuudel on on vaja vandenõuteooriaid: muidu ei oleks millelegi vastanduda ja millegagi võidelda. Ise maalin tondi seinale, ise asun vapralt võitlusesse. Ise korraldan võidusõidu ja kirjutan reeglid, ise võidan jne. Kust see küll tuttav ette tuleb? Ah jaa, Ameerikas oli üks president, kes hirmsasti tahtis golfiäss olla aga mängida ei osanud sittagi...

Mootorit ei kuluta käivitamine vaid külmkäivitus. Nagu eelpool juba näidati, siis kaasaegne "starter" on ilma liikuvate osadeta ja seega hoopis midagi muud, kui vanakooli harjade ja elektromagnet releega asi.

[_dumbuser_]

Kaasaegsete autodega, millel kohe süüdet sissekeerates võetakse akust kuni 150A, enam selline koonerdamine ei õnnestu.

See on ikka puhas kuld ... Et siis kuskil 40 aastaga on suudetud starter pmst per.. arendada ? Enne sai 5 ampriga hakkama aga nüüd on vaja juba 30 korda rohkem ?

[OLAVI]

Kaasaegsete autodega, millel kohe süüdet sissekeerates võetakse akust kuni 150A, enam selline koonerdamine ei õnnestu.

See on ikka puhas kuld ... Et siis kuskil 40 aastaga on suudetud starter pmst per.. arendada ? Enne sai 5 ampriga hakkama aga nüüd on vaja juba 30 korda rohkem ?

Ei kirjutanud mitte "5A" voolu vaid "5Ah" aku energiamahutavust.
Ma ei maininud ju mitte starterit ega selle voolu vaid auto energiatarvet süüte sissekeeramisel.
Ise olen mõõtnud akult võetavaks vooluks ampertangidega isegi üle 150A ja selle numbri sees ei ole starterivoolu.
X x 25A - eelsoojendus küünlad +
ca 50A - elektrilise roolivõimendi pump +
ca 60A - ABS pump +
ca 20A - hõõglampidega päevatuled +
ventilaatorid +
soojendused + jne.

[OLAVI]

80-90 aastate lihtsamad autod sõitsid ühe akuga 8-10-12 aastat aga seoses erinevate elektritarbijate lisandumisega autodes, võib aku tänapäeval vajada vahetust juba 1-2 aastasena.

2019 a. Hilux sõitis 4 aastat (105000) ühe akuga ilma, et see mingitki väsimuse märki oleks näitama hakanud. Ja ilmselt sõidab kellegi teise käes veel tükk aega.

Kui "sõitmise" all mõeldakse, et "käivitub salongist", siis võibki sõita aga tänapäeval peab tagama aku mootori äkilise seiskumise korral (hammasrihma katkemine, jne) kiirteel või mäest laskumisel kõigi auto elektriliste lisade (elektriline roolivõimendi, ABS, jne) toimimise kuni auto ohutu seismajätmiseni.
Airbägide süsteem on olenevalt autost aktiivne isegi üle 10 minuti (mäest laskumise + kuristikku kukkumise aeg või teise auto poolt otsasõitmise aeg).

Aku korras olekut mõõdetakse akutestriga ja kui see annab tulemuse "nõuab vahetust", siis peabki remondijuhendi järgi aku väljavahetama, olenemata, et "sõita" võiks selle akuga veel kaua.

Kuna tegelik elu sõltub mitmetest asjaoludest, siis sellest ma hetkel siin ei kirjuta.

[Walter2]

Ma käisin 1.8TD Kia Optimaga keskmise kuluga 4,8l/100km Tartus ära. Ja tegu Superbi mõõtu autoga. Näita mulle hübriidi mis sama suudab? Olen kuulnud mingeid vana põlve imediislitest, mis isegi alla 4 võtsid aga nood olid arvatavasti miskid uimerdised.

Hübriidide efekt tuleb linnaliikluses kus oskuste korral on võimalik kolmandik kuni pool oma sõitudest elektri peal hakkama saada. Lisaks muidugi peatuste korral ja ummikutes elektriajami kasutamine (kogemused Auris hübriidiga). Maanteel piirkiirustel on tegu tavalise bensukaga mis neelab tavalise bensuka jagu kütust.
Sain korra Tartus käigul kella peale keskmise kulu 3,9 sajale (autoks kohe kümp täituv S60 2.4TD 158kw awd autom.), enne ei uskunud kui tankisin paagi täis ja reaalne kulu oli samasse auku. Uimerdasin veokate taga 85-90 ga spido järgi, ei tõmmelnud ega lasknud +20 ga nagu tüüpiline eestlane.

[vanahalb]

Vana põlve imediislitega pole ma alla 4 liitri/sajale saanud. Tavaline keskmine näitaja oli 4,2-4,5 ja Kw siis alla 100. Niimoodi veokate taga 80-ga uimerdades (Soome maanteekiirus enamikel teedel) olen ma suure mootoriga diiselautoga ( 3 liitrit ja 180 Kw A6) regulaarselt 5-ga algavaid numbreid näinud. See on küll üsna ohtlik reziim sest mootori pöörded on 1200 ja tahmafilter võib umbe minna ning selle puhastamine on 600 eur. Vahel tuleb ikka tuli ka kolbide peale teha.

Hübriidi näitest sõitis üks tuttav Helsinkist Nordkappi ja sai Toyota Camry edasi-tagasi keskmiseks kuluks 5,3. See oli siis kolme päevaga sõidetud ehk põhja pool tundrates ainult põhjagaas tempo hoidmiseks mis kütusekulu kõvasti tõstis. Ta tõi eelistena välja et mägedes mingitel lõikudel oli kulu ka alla 5 olnud ja kiirendus on oluliselt parem kui ainult bensiinimootoril. Pole mingit kiiruse kogumist möödasõiduks vaid kui vajutada siis läheb nagu mootorratas.
Diiselhübriidid, kui need kellelgi on teeks ka diiselautodele kütusekulus pähe.

Niisugustel mõõtmistel tuleb mõlemad suunad liita sest tihti on üks punkt merepinnast kõrgemal ja see mõjutab ka kütusekulu. Ma mäletan et Berliinist Münchenisse läks kütust ikka oma 2 liitrit sajale rohkem kui vastupidi sest tee oli kogu aeg kuidagi vastumäge. Berliin on + 50 ja München + 500 merepinnast. Samamoodi , ma pakuks et Tartust Tallinnasse kulub vähem kütust kui Tallinnast Tartusse.