Autotehnikateema

[Walter2]

Vaata gloobuse pealt - Tartu ja München on ikka allamäge sõita..

[Peeter]

Olen ise biitinud kütusekulu Tartu-Rakvere ja Rakvere-Tartu marsruudil. Lähed Rakverre, ülesmäkke, kulu suurem. Tuled allamäge Tartusse tagasi, kulu väiksem. Korduvalt biiditud, vahe on tõesti sees.

[OLAVI]

... Niisugustel mõõtmistel tuleb mõlemad suunad liita sest tihti on üks punkt merepinnast kõrgemal ja see mõjutab ka kütusekulu. Ma mäletan et Berliinist Münchenisse läks kütust ikka oma 2 liitrit sajale rohkem kui vastupidi sest tee oli kogu aeg kuidagi vastumäge. Berliin on + 50 ja München + 500 merepinnast. Samamoodi , ma pakuks et Tartust Tallinnasse kulub vähem kütust kui Tallinnast Tartusse.

Kõrgus merepinnast:
Ülemiste parkla ja lennuväli - 40m,
Lõunakeskuse parkla - 75m,
Turu tänav - 37m.

Vanasti õnnestus Tartus vaba hooga, kerge jooksuga autoga poolde Narva mäkke üles sõita, kui Riia ringil linna poole sõites käik välja võtta.

[speedsta]

Vanasti õnnestus Tartus vaba hooga, kerge jooksuga autoga poolde Narva mäkke üles sõita, kui Riia ringil linna poole sõites käik välja võtta.

tartu.PNG (324.39 KiB) Vaadatud 754 korda

Minu mõistus keeldub uskumast säärast juttu. Palun masina mark ja lähte kiirus täpsustada.

[Lemet]

Minu mõistus keeldub uskumast säärast juttu. Palun masina mark ja lähte kiirus täpsustada.

Kilulinnas õhtusel ajal võis sissevõetud vungiga Võllamäelt vabalt Narva maanteeni veereda.

[MeelisV]

Minu mõistus keeldub uskumast säärast juttu. Palun masina mark ja lähte kiirus täpsustada.

Kilulinnas õhtusel ajal võis sissevõetud vungiga Võllamäelt vabalt Narva maanteeni veereda.

Just sama tahtsin öelda et Liivalaia Swedi eest saab vabalt Tsrtu mnt risti veereda ja kui hästi läheb siis ka kaugemale. Tartu mnt ristini olen korduvalt ja korduvalt veerenud. Isegi päeval. Korra ka kaugemale ja siis vist päästeameti majani äkki.

[OLAVI]

Vanasti õnnestus Tartus vaba hooga, kerge jooksuga autoga poolde Narva mäkke üles sõita, kui Riia ringil linna poole sõites käik välja võtta.

tartu.PNG

Minu mõistus keeldub uskumast säärast juttu. Palun masina mark ja lähte kiirus täpsustada.

Ega ise ka alul ei uskunud aga kuna vanad autojuhid rääkisid seda, siis kontrollisin järgi.
Žiguli veermik loeti korras olevaks, kui selle vabajooks siledal maanteel, kiiruselt 90km/h käiku välja võttes oli vähemalt 1km. (Oma Volvo 244 vabajooksuks mõõtsin maanteel ca 3,3km.(kitsad rehvid))

Riia (KEK) algne suur ring ehitati tollel ajal, kui linnakiirus oli 60km/h ja kuna see oli maanteering (asus linna piirist väljas), siis see kannatas sõiduautoga isegi 90km/h läbida.

Kui KEK'i juures maanteekiirusel käik välja võtta, siis Soinaste risti pidi masin välja veerema ise oma inertsist, sest langus on selles vahes väike.
Soinaste ristist algab langus kuni raudteesillani ja pärast silda on tõus kuni Pauluse kirikuni.
Kui kirikust venitab mööda, siis edasi läheb langus jõe poole.
Riia mäest alla saab juurde sellise hoo, mis raugeb Narva mäel.

[mart2]

Millal see sinu kontrollimine siis oli - ideaaltingimustega aasta ja kellaaeg?
Riia ringist Narva mäeni mitte ühtegi ristmikku, ülekäigurada +jalakäijaid, valgusfoori, teisi autosid jne ...

... Žiguli veermik loeti korras olevaks, kui selle vabajooks siledal maanteel, kiiruselt 90km/h käiku välja võttes oli vähemalt 1km. ...

Kes ja millal SEDA kontrolli just nii teostas ja kas keegi kontrollis nivelliriga tee tasapindsust?

Tunnistan ausalt, et selline kogus väited tinglikus kõneviisis ei ole millegi tõestamiseks eriti veenev...

[Peeter]

Siia peab ääremärkuse tegema: "Nii palju valgusfoore ja sebrasid" on ikka aja jooksul juurde tekkinud sünnitised. Need kelle (tehniline) mälu ainult mõne-paari aastaga tipnevad vajavad tõesti selgitust, et see praegune Politsei-maja oli enne seda Decora-maja ja veel enne seda oli Kek-i-maja. Ja kogu see Kek-i territooriumgi ulatus ringini, kus praegu ukse- ja plaadiärid on ja kust territooriumile sisse saab. Seal oli Kek-i tehnikavärav, mille kaudu ka Lenin omal ajal kastis õue peale ringi tegema sõitis, enne kui raekoja ette kärutati. Tol ajal ei olnud enamust neid foore ega ülekäiguradasid olemaski. Ja Riia tänav oli peatänav. Nii, kui uuesti avati Ekraani juurest otselõik, mitte enam see Võru-"konks", nii oli ka võimalus alla veeremiseks, sealt edasi juba otse sillapeale. Tõenäoliselt tuli katseks selline aeg valida, kui tolleaegsed üksikud tee peal olevad foorid vilkusid kollast ja jalakäijaid enam ei olnud liikvel. Riiaringilt 90-ga väljumine ja vajadusel kiiruse kiire tõstmine 90-ni enne Kek-i väravat, praeguse uksepoe juures, pole küll erilist märkimist väärt.
...
Sellest Žiguli-kontrollimise saagast: tol ajal paljusid asju just nii kontrollitigi. Ülevaatust tegi miilits, kes kaugelt vaatas ja ütles, et "korras". Teine käskis kallaku peal käsikaga seisma sättida, ja seejärel ütles, et aitab küll jne. Ja teises kohas pedereeriti aptetškaga, et miks number pole peale värvitud jne. Vabajooksu täpselt niimoodi rahva seas teadjamate poolt ilma abivahenditeta kontrollitigi ja selles polnud miskit imelikku. Sädet (jagajat) pandi tunde järgi käega. Lihtsalt kogenud tundja pidid olema. Strobot polnud paljud näinudki ise oma silmaga, veeretakistuse kontroll stendis oli juba über-high-tek jne. Ja kui ise oma asjadega hakkama ei saanud, siis otsisid kogenuma sõbra. Ja kui ikkagi ei saand ise hakkama, siis läksid "meistrimehe kintsu kaapima" kuskile.
...
Nivelliiridest ei rääkinud tol ajal keegi veel midagi. Veel aastatuhande vahetuse paiku (täpsustus 2004) on mul endal meeles juhtum vundamenti tehes ja müüri ladudes. Kui järgmise etapi (vanemad) mehed töö üle võtsid, siis probleemi ilmnedes ütlesid kõva häälega, et siin on mingi kala sees ja mingit juttu, et "eelmiste meeste poolt on nivelliga paika pandud kõrgused ja märgid" jne nad enne ei usu ja ei aktsepteeri kui üle kontrollivad. Et silm juba näitab, et mingi kala on. Ja ütlesid, et kõige kindlam toome oma vana vesiloodi välja. Panid "voolikunivelliga" uuesti täpsed märgid paika ja ladusid müürid üles. Minu jaoks oli oluline, et asi loodis oleks. Pärast tuli juba mul ka ise fasaadi tehes vanemal poolel 0-tasandit paika pannes tunnistada, et esimesed mehed kas ei oskanud nivelli käsitleda või mis, aga märgid olid neil tõesti nihu.
...
Ma ei saa aru mille üle ilkuda, kui just nii ongi ajaloos olnud.

[2korda2]

Te lugesite Olavi väidet valesti, just seda "Riia ringilt linna poole sõites" oleks pigem tulnud lugeda "Riia mäe otsas käiku välja võttes Vastasel korral - paned oluliselt üle lubatud kiiruse, sõidad EPA peahoone juures vastu ühesuunalist (see "Võru konksu" kaudu veeremine on pehmelt öeldes vähetõenäoline just Võru tänava päris järsu pöörde ja sellele järgneva EPA fassaadini ulatuva kerge tõusu tõttu) jne. "Võru konks" kadus aga tunduvalt peale 50km/h kehtestamist.
Maa-ameti kaardilt saab kõrgused. Riia ringi on tänaseks kergitatud tollase ajaga võrreldes aga las olla - H:78m. "Pool Narva mäge" saame võttes keskmise kõrguse alumise ringi ja Puiestee ristist: (35,5+49)/2=42,25. Ehk kogu teekonna peale kokku ~36m langust ehk kilomeetri peale pisut üle 7m. Kui tegemist oleks noolsirge hea teekattega ühtlase langusega maanteega, siis ehk võib-olla, hädapärast, (mitte nii) pisikese taganttuule toel.
PS. Tollase aja kerge käiguga autod olid tänasest oluliselt kehvema aerodünaamikaga ja samas oluliselt väiksema massiga. Need kaks kokku tähendavad suurematel kiirustel oluliselt kiiremat kiiruse kadu.

[Kapten Trumm]

Vana põlve imediislitega pole ma alla 4 liitri/sajale saanud. Tavaline keskmine näitaja oli 4,2-4,5 ja Kw siis alla 100. Niimoodi veokate taga 80-ga uimerdades (Soome maanteekiirus enamikel teedel) olen ma suure mootoriga diiselautoga ( 3 liitrit ja 180 Kw A6) regulaarselt 5-ga algavaid numbreid näinud. See on küll üsna ohtlik reziim sest mootori pöörded on 1200 ja tahmafilter võib umbe minna ning selle puhastamine on 600 eur. Vahel tuleb ikka tuli ka kolbide peale teha.

Autoleht kunagi katsetas Seat (vist Leon) mingit ökoversiooni, mil 1,2 55 kW turbodiisel ja auto oli tehases kergemaks tehtud (vähem müraisolatsiooni).
Tankimise järgi maanteesõidul väideti kuluks 2,9 liitrit 100 km peale. Mul on majas veel alles üks 2011. a Opel Combo 1,3CDI, millel tehas lubab 3.6 liitrit sajale. Vähe aerodünaamilisemas keres võiks sama mootoriga olla see pigem madal 3 (järsu tagaotsa ja suure ristlõikepinnaga kaubik pole just aerodünaamika ime). Samuti 55 kW mootor.

Enamike hübriidide probleem on selles, et põhiline jõuallikas on madalavõitu kasuteguriga vabalthingav bensiinimootor. Kui on ka rohkem maanteesõitu, on selle efekt null, suurematel kiirustel kasvab selliste nõrkmootorite janu tublisti ning pikemal sõidul hübriid rolli ei mängi, lihtsalt täiendav lisakaal kaasas tassida.

Maanteel tuleb vaadata ja auto aerodünaamikat, meil nii moes olevad turbodiisliga linnamaasturid on seal pigem 6 liitri kandis. Kui õhutakistust ei ole, siis keskmise 1500 kg massiga diiselauto kütusekulu oleks 2 liitrit 100 km peale või alla selle. Sõitke pool meetrit rekka tagastangest ja veenduge ise.

[Benjy]

Pole enam ammu tõsi, hübriidimootoritel on kasutusel atkinsoni tsükkel mis põletab kütust efektiivsemalt. Lisaks on ka tavalised vabalthingavad bensiinimootorid sinna 40% kasuteguri juurde jõudnud. https://www.sae.org/news/2018/04/toyota ... efficiency

[Peeter]

Maa-ameti kaardilt saab kõrgused. Riia ringi on tänaseks kergitatud tollase ajaga võrreldes aga las olla - H:78m. "Pool Narva mäge" saame võttes keskmise kõrguse alumise ringi ja Puiestee ristist: (35,5+49)/2=42,25. Ehk kogu teekonna peale kokku ~36m langust ehk kilomeetri peale pisut üle 7m. Kui tegemist oleks noolsirge hea teekattega ühtlase langusega maanteega, siis ehk võib-olla, hädapärast, (mitte nii) pisikese taganttuule toel.
PS. Tollase aja kerge käiguga autod olid tänasest oluliselt kehvema aerodünaamikaga ja samas oluliselt väiksema massiga. Need kaks kokku tähendavad suurematel kiirustel oluliselt kiiremat kiiruse kadu.

Ei tea küll, et Riia ringi oleks nüüd oluliselt vahe peal kergitatud. Vana ring oli rajatud juba ammu ja mingeid olulisi kergitustöid ma nüüd alates 80-ndatest küll ei mäleta. Jah nüüd on sinna uue versiooniga künkaid voolitud, aga rääkida ringi tõstmisest on nüüd küll tiba meelevaldne. Järgmiseks tuleb selle sama maa-ameti kaardi kaudu teekond allamäge kuni Riia-Turu ristini kõrgusega 35m. Ei tea, et ka seda oleks aja jooksul oluliselt tõstetud või langetatud. Ehk siis oleks langus 78-35, st 43 meetrit. Selle langusega just Riia mäelt (57m) tuli korjata lisahoog, et teha edasi üle silla jõnks ja seejärel suht sile maa veeremiseks Narva mäkke/mäe poole.
NB!
*Rääkida selle katse läbi viimisel Kek-i juures kiiruse ületamisest on pehmelt öeldes koomiline.
*Need väiksed vastukünkad kuni Ekraanini sõidab/veereb Kek-ist võetud hooga lõdvalt ära
*Vanad mehed said 80-ndatel seda rääkida küll, sest Ekraani eest otse alla sai veel 60-ndate lõpus-70-ndate kohealguseski. Siis tehti Võru-jõnks sisse (vähemalt 73 juba oli). Millal jõnks uuesti otseks tagasi lahti lükati, seda ei mäleta praegu öelda küll. Aga vahepeal oli küll meil siin aeg, kus kütuse puudus olevat ikka nii suur olnud, et sõiduteel võis kasvõi tantsu lüüa kartmata, et keegi otsa sõidab. Öösiti reeglite eiramine tol ajal ei pannud kulme kergitamagi. Mäletan, et tulin tookord jala garaažist autot remontimas leivaka tagant ja siis sain koperatiivitakso peale, kes öist teenistust otsis. Tähe tänav oli siis ühesuunaline ja lisaks mitu väga probleemset ristmikku kus pidevalt litakaid oli (ja tegelikult on nende ristidega probleeme siiski siiani): Tähe-Sõbra, Tähe-Vaba, Tähe-Õnne jne. Taksist võttis Aardla-Tähe ristist alates kogu teed ühe jutiga 70-90-ga ja alles Õnne-ristis tõmbas kiiruse tiba alla kui öösel tellise alt läbi ühesuunalisse läks. Tähe poe juures keeras Parki, lasi mu maha ja ise läks Pargist alla linna. (Mina rohkem sellist sõitu ei tahtnud.....) Nii, et 89-90-91-92-millalgi sealkandis kriisi ajal võidi öösel täitsa lõdvalt otse tõmmata- nagunii ju kedagi ei tule.
*Riia tänav oli siis peatänav Turu tänava suhtes.
*peale silda on Passaaži ülekäigust alates suht sile 34m kuni viiekordse ühikani ehk pea pakipoeni (35) välja
*Narva mäe all siis ringi ei olnud, vaid Leningradi mnt oli lihtsalt otsejoones peatänav.
Et siis 78 pealt alla 34 peale, ja siis kogutud hooga veeremine üle silla ja seejärel mööda peateed ühe jutiga nii kaugele kui ulatub. Brežnevipakipood on kenasti 35 veel. Kas Staadioni-Jaama rist oleks ka kujundlikult juba ehk pool mägegi (38)? Raadio-osade pood aga üleval kindlasti juba oleks, kui sinnani jõuaks (43).
(Panin meelega vanade kohtade vanad nimed, eks ole näha palju neid on kes biiti teavad. Et ei tekiks seda kakofooniat, et Žigulite ajastu kohta 80-ndailt kuni ehk 93-ndanigi keegi nüüd siin uurib nivelliride kasutamist tol ajal, et järgmine ei küsiks, et miks te siis telefoniga kiirust ja kõrgust ei mõõtnud jne.)

[Runkel]

Eks ta natuke Sodiaagi baari juurest Ümarlaua baarini jutt ole. Võidu silla põnts (nüüd Rahu), pööre vasakule, tasa maa, pööre paremale ...ja siis veel Narva mnt mäkke? Tore legend ja meenutus sellegipoolest. See tõi tõesti meelde vabakaga sõitmise meistrivõistlused - defitsiidimajandus õpetas üht-teist kasulikku.

[Kapten Trumm]

Pole enam ammu tõsi, hübriidimootoritel on kasutusel atkinsoni tsükkel mis põletab kütust efektiivsemalt. Lisaks on ka tavalised vabalthingavad bensiinimootorid sinna 40% kasuteguri juurde jõudnud. https://www.sae.org/news/2018/04/toyota ... efficiency

Lubage olla skeptiline.

See atkinsoni tsükkel mõjutab kasutegurit ainult 1% võrra.
Mille arvelt on vabalthingavas bensiinimootoris saavutatud kasutegur 40%, jääb endiselt segaseks - äkki on tegemist ikkagi marketingiosakonna leiutatud mulliga, sest juba WWII ajast on laiemalt teada, et bensiinimootori kasuteguri tõstmiseks on kõige kasulikum viis turboülelaadimine ehk heitgaasidega ilma soojendamiseks kuluva termilise energia võimsuseks muutmise abil.

Kuivõrd tänapäeval on levinud enda toodangu rohelisemaks reklaamimise võttena mehetunnuse mõõtmise alustamine põlveõndlast, siis tasuks taolisi claime siiski ettevaatusega võtta. Näiteks kütusekulu osas erineb pahatinti tehase lubatu ja tegelik samapalju kui maa erineb kuust. Ehk siis sellised näidud saadakse mingis ebareaalses laborioludes ja praktika jääb selle taha, et kuna surveaste on bensiini võimaluste piiril mängimine, siis auto kestvuse ja töökindluse huvides tuleb praktikas töötada rikkama segu ja hilisema süütega, mis mõistagi mõjutab nii tegelikke näitajaid kui kasutegurit.