EV energia ja julgeolek

[Madis Reivik]

Õhuliinil on suur induktiivsus aga väike mahtuvus
Maakaablil (või ka veekaablil) on vastupidi.

Samas vahelduvvool tekitab maakaablis isolatsioonile suuremat koormust, seetõttu on pikka juppi mõistlikum alalisvooluga piinata. Samuti on alalisvoolu vähemalt kaasajal lihtsam sünkroda kahe elektrivõrgu vahel.

Suur vool + suur induktiivsus on paha, suur pinge ja suur mahtuvus on paha.

Seetõttu, kõrgepingeliinides on õhutraat igati ok, kuna voolud on väga väiksed (330kV * 100A on 33MW, päris korralik ramm

Takistus, vahelduvvoolu puhul, koosneb kahest komponendist - aktiivtakistus (sõltub juhi materjalist ja ristlõikest) ning reaktiivtakistus (sõltub induktiivsusest ja mahtuvusest). Aktiivtakistusega pole teha mitte midagi, see lihtsalt on, reaktiivtakistust saab kompenseerida.

[isakene]

...
Juhul, kui on juttu mere- ja maa-alustest kaablitest. Õhukaablid on ikka kõige väiksemate kadudega just vahelduvvoolu kandmisel.

Vale puha.

Vbl. ma eksisin. Mulle kunagi ammu koolis seletati, et eneseinduktsiooni tõttu võib teatud kaabli osades langeda takistus peaaegu nulli. Selle pealt paugutasin. Kuna ei ole erialainimene on täitsa võimalik, et ma ei tea (või mulle ei seletatud tollal) kogu pilti.

Kusagilt on meelde jäänud, et vahelduvvoolu on rahaliselt mõistlik üle kanda kuni 500 km kaugusele.

EDIT: leidsin miski artikli, mis seda meenutust tõestab.

2.1.4 Elektri ülekanne
Elektriliin on ühtlaselt jaotatud parameetritega elektriahel ehk homogeenne liin.
Liini naturaalvõimsuseks nat S nimetatakse võimsust, mida edastatakse liinis, kui
tema lõpus oleva koormuse takistus on võrdne liini lainetakistusega Z λ

Naturaalvõimsuse ülekandmisel kadudeta liinis (r = g = 0) on pinge ja voolu
moodulid kogu liini ulatuses muutumatud ning pinge ja vool igal pool faasis, mis
tähendab, et edastatakse ainult aktiivvõimsust ning et reaktiivvõimsuskaod mis
tahes liini lõigus on võrdsed liini sama lõigu mahtuvuses genereeritava
võimsusega. Kui liinil edastatav võimsus aga suureneb, suurenevad ka
reaktiivvõimsuskaod ja tekib liini sisenev reaktiivvõimsus. See suurendab
pingelangu ja liini pinge hakkab reaktiivvõimsuse suunas vähenema. Edastatava
aktiivvõimsuse vähenemisel on olukord vastupidine. Üks homogeense liini
parameeter on veel liini lainepikkus λ , mis näitab, missugune osa
elektromagnetilisest lainest mahub liini pikkusega l. Sagedusele 50 Hz vastab
lainepikkus 6000 km. Ilma lisaseadmeteta võib võimsust üle kanda praktiliselt kuni
500 km kaugusele. Tänapäeval on lisaseadmetena kasutusel staatilised
türistorjuhitavad kompenseerimisseadmed (Flexible AC Transmission Systems,
FACTS), mis koosnevad kondensaatorpatareist ja sellega rööpühenduses
türistorjuhitavast reaktorist. Sellised kompenseerimisseadmed toimivad nii püsikui siirdetalitluses, kindlustades elektrisüsteemi stabiilsuse. Põiklülituses
kompenseerimisseade stabiliseerib pinget, pikilülituses aga kompenseerib
(praktiliselt kuni 50%) liini reaktiivtakistust. Mõlemal juhul tõuseb liini
läbilaskevõime ja suureneb ülekande kaugus.
Elektri ülekandmine toimub enamasti vahelduvvoolu abil. Alalisvooluülekannet
kasutatakse järgmistel juhtudel.
ƒ Eriti pikkade ülekannete korral. Kuigi alalisvooluseadmed on kallid, on liinid
see-eest odavamad, mistõttu kogu alalisvooluülekanne õigustab end, kui
ülekande kaugus on 700 km või enam. Pealegi puuduvad alalisvooluülekandel
traditsioonilised stabiilsuseprobleemid...

https://petz.planet.ee/elekter/infosys_ ... usteem.pdf
lk. 21 lõpust koos valemite ja joonistega.

[avrnbr]

Kahjuks meie mitmes tuulegeneraatori firmas leiba teeninud peaministri juhtimisel jätkub energeetika alal raha raiskamine. Ka põlevkivienergia kaevu sülitatakse enne kui midagi tõsiselt võetavat asemel on! Selles mõttes istume abitult paadis mida hullumeelselt kuhugi tüüritakse. Kõige hullem, et peaktiliselt puudub meil poliitilne erakond, kes julgeks otse välja öelda, et lõpetame selle jama ära ning pöördume tagasi elektri varustuskindluse tagamise poole. Tuumajaama(de) rajamise korral kaoksid muud probleemid iseenesest!

Aga meie "sõbrad" ei saaks meist ju aru!

[kraal]

Silmaringi avardamiseks võiks selle uuringu läbi lugeda. Alalisvoolust ei ole seal miskit aga kirjutatakse teemal õhuliin vs maakaabel.
Kõrgepingeliinid ei ole lihtsalt traat postide otsast ühest kohast teise vaid on suur teadus.
https://maakonnaplaneering.ee/wp-conten ... elliin.pdf

[parkija]

Paistab et jätkatakse pingutusi väikeste tuumareaktorite loomiseks , leid soome meediast:
Space-X:n entiset insinöörit kehittävät kannettavaa ydinreaktoria – 1 MW:n tuotto
Pekka Numminen24.9.202322:05YDINVOIMA
Käyttökohteita on sekä sekä siviili- että sotilaspuolella.

Tehtaalta maastoon. Mikroreaktoria jäähdytetään heliumilla, joten se ei tarvitse sijoituspaikkansa lähellä vettä. RADIANT
@
Radiant Industries on tähän mennessä kerännyt 54 miljoonan dollarin rahoituksen liikuteltavan ydinreaktorin kehittämiseen. Lisäksi Kaliforniassa majaansa pitävä startup on saanut Yhdysvaltojen liittovaltion rahoitusta 2,3 miljoonaa dollaria.

Yhtiön perustivat vuonna 2019 aikaisemmin Space-X:llä työskennelleet insinöörit. Mukana kehitystyössä on muun muassa USA:n energiaministeriön alaiset kansalliset laboratoriot Los Alamosissa ja Idahossa.

[Some]

Koduleht: https://www.radiantnuclear.com/blog/series-b/

[Gideonic]

Koduleht: https://www.radiantnuclear.com/blog/series-b/

Neid mikroreaktorite arendajaid on tegelikult üsna palju.

Oklo näiteks oma 5MW reaktoriga märksa kaugemal:

https://www.world-nuclear-news.org/Arti ... croreactor

Võitis hanke ja peab Alasaks asuvas Eielsoni õhuväebaasis 2027. aastal juba elektrit tootma

https://www.world-nuclear-news.org/Arti ... croreactor

[Some]

Tuumaallveelaevade reaktorid on ju ka kompaktsed... Ohio klassi omad peaks 26MW välja andma. Huvitav, et neid kuskil kommertsotstarbel ei kasutata?

[Kapten Trumm]

Meil ju Paldiskis veel taolised olemas koos jupi allveelaevaga. Seal, kus see suur korsten on.

[parkija]

Rootslastel on olnud väikereaktor : Ågestan ydinvoimalaitos ,oli täitsa toimiv , tähendab teadmised ja oskused on olemas , nüüdseks suletud .

[Kilo Tango]

Rootslastel on olnud väikereaktor : Ågestan ydinvoimalaitos ,oli täitsa toimiv , tähendab teadmised ja oskused on olemas , nüüdseks suletud .

Tähendab, et need oskused olid olemas aastatel 1957-1974, millal see ehitati ja see tegutses. Pärast seda on väga palju vett merre voolanud ja vean kihla, et tervet hulka selle jaama projekteerijatest meie hulgas enam ei ole. Vähemalt ei ole nad võimelised jaama uuesti projekteerima/ehitama.
Jaam oli mõeldud plutooniumi tootmiseks (igaüks võib ise arvata, milleks). Kõrvalsaadusena andis vahvasti sooja ja tootis ka arvestatava koguse elektrit.

https://en.wikipedia.org/wiki/%C3%85gesta_Nuclear_Plant

[mart2]

Meil ju Paldiskis veel taolised olemas koos jupi allveelaevaga. Seal, kus see suur korsten on.

Ausalt kohe?
Kas keegi on vahepeal juba uue ehitanud?

[Väino]

Rootslastel on olnud väikereaktor : Ågestan ydinvoimalaitos...

See on soome keeles, rootsi keeles on Ågestaverket.

[Kapten Trumm]

Meil ju Paldiskis veel taolised olemas koos jupi allveelaevaga. Seal, kus see suur korsten on.

Ausalt kohe?
Kas keegi on vahepeal juba uue ehitanud?

Tahtsid targutada?
Need reaktorid on siiamaani selles hoones, valatud betooni sisse.
Omal ajal oli valida, kas tegeleda sellega ise või jääb vene baas sinna järgmiseks 20-ks aastaks.
Sestap venelased viisid minema vaid tuumakütuse, reaktord jäid aga sinna. Kiirgavad siiamaani.
Reaktoreid on seal 2 tk, üks 70 megavatine ja teine 90 megavatine. Peale reaktorite on seal veel ka torustikud ja jahutid, täis radioaktiivset vett.

[mart2]

Reaktor on ikka natuke rohkem kui korpus ja jahutustorud...
Oleks sa kirjutanud, et reaktori jäänused, siis oleks OK.

PS. Töötasin ise "juhuslikult" mõnda aega Paldiskis ja teen vahet reaalsel olukorral ning linnalegendil.