Nutt ja hala

[Kapten Trumm]

Riigi efektiivsest rääkides - tuletame meelde, miks meil praegu sellest pangamaksust üldse rääkima on hakatud? On räàkima hakatud sellepärast, et riigieelarves on endiselt suur auk, mis on tekkinud sinna eelmiste valitsuste laristamise (=ebaefektiivsus) pärast. Nüüd oleme olukorras, kus riik ühest küljest käsib nii eraisikutel kui ettevõtetel säästa ja püksirihma pingutada (EURIBORi tõusud, maksutõusud, uued maksud), aga ise ei suuda või ei taha hakkama saada isegi paarikümnemiljoniliste sümboolsete kärbetega 20-miljardilisest riigieelarvest. St teised pingutagu ja siis veel doteerigu riigi laristamist edasi.

Jah, pangamaksu tulud võib ju sihtotstarbeliselt kuskile “õigesse” kohta suunata, aga see lihtsalt soodustab muu ebaefektiivsuse jätkamist. Suvaline näide: Päästeamet väidab, et on ammendanud kõik senise optimeerimise võimalused. Aga millisest senisest säästust saab rääkida, kui me alles nüüd esmakordselt 10 aasta jooksul jõuame selleni, et üksainus päästekomando tuleb kinni panna?

Mina pööraks tähelepanu siin solidaarsusprintsiibile. Kui kogu reaalmajandus ja tavainimsed pingutavad püksirihma, siis mingi äravalitute seltskond supleb rahas ja see raha on tulnud just rihmapingutajate arvelt. Ehk siis see oleks aus suunata majandusse tagasi, kasvõi seeläbi, et riigi tellimused (nt teede ehituses) ei kuivaks kokku ja seeläbi hoitaks majandust "käimas".

Mitte keegi pole ju pankadel keelanud teha laenajatele mööndusi (pean silmas olemasolevaid laene) selle euriboriga spekuleerimise arvelt. Pank võib intressi makset suurendada kuid ei pea seda tegema.

[Kapten Trumm]

Majanduslikest oludest tekkinud pankade erakordseid hiigelkasumeid kärbivad mitmed EU riigid, kes pankasid muidu ei maksusta, näiteks leedukad võtavad sedasi kaabust 410 miljonit eurot. Meie plaanime sarnase summa üllatusmaksuna leida inimeste taskutest. Kusjuures eriti kummaline on see, et täiesti avalikult ütles ka rahandusminister, et ei tea mis diili pankurid ja Kaja Kallas kinnises ruumis tegid

Muide selle automaksu juurde. Mõtlesin pikalt, RE on ju alati olnud varamaksude vastu, vähemalt retoorikas.
Aga enne valimisi olevat meedia andmetel Villigu perelt (loe Boltilt) potsatanud RE kassasse üks viiekohaline summa.
Ja kelle huvides oleks, et inimesed loobuks automaksu tõttu autodest ja sõidaks rohkem nutiäpiautodega?

Aga kinnitan, et igasugune kokkulangevus on juhuslik ja Villigud toetasid vaid RE ettevõtjasõbralikku ja parempoolset poliitikat.....

[Runkel]

Milles seisnes demagoogia? Varasemalt väitsid, et pankade hiigelkasumid on head, sest raha ei lähe valimatult ringlusse, aga vaat riik jagab kopterilt raha laiali. Sellega ma pole nõus, sest halva juhtimise puhul võib see raha mõlemal juhul ikkagi inflatsiooni tõstma asuda. Ka riik võib mingi kindla maksu puhul näha sellele ette sihtotstarbe, mis ei tõsta inflatsiooni.

Pankade kasumid suurendavad omakapitali, mis võimaldab uusi laene väljastada vastavalt kapitaliregulatsioonidele. Erakorralised maksud, aga ka suured dividendimaksed vähendavad omakapitali ja seega piiravad kasvu. Inflatsiooni surub maha EKP baasintresside tõstmisega, mis vähendab raha pakkumist. Kommertspankade laenupakkumised (ehk samuti raha pakkumine) muutuvad vähem atraktiivseks kõrgema lõppintressi tõttu. Valitsus saab raha pakkumist samuti mõjutada - defitsiidis eelarved suurendavad pakkumist, ülejäägis vähendavad. Kodumajapidamiste käitumise mõju seisneb selles, kui suures osas lähevad säästud tarbimisse. Säästmise suurendamine vähendab inflatsioonisurvet. Isamaa pensionireform suurendas majapidamiste tarbimist ja vähendas säästmist, mis andis oma lühiajalise panuse inflatsiooni galoppi Eestis. Jäme ots on inflatsiooni ohjes hoidmisel ikkagi EKP-l.

[Kapten Trumm]

Üks võimalus, mis on tõenäolisem - et need hiigelkasumid toovad kaasa selle, et Rootsi pangad saavad oma Balti filiaalidelt rohkem laenu (kuidas nad seda kasumit muidu välja skeemitavad siit) ja mingit omakapitali või "laenuvõimekuse" kasvu ei tekigi, rootsi aktsionärid tahavad rohkem dividende ja thats it.

Kuivõrd Eestis on maksustatud mitte kasum, vaid kasumi väljavõtmine, on rahvusvahelistes kontsernides levinud igasugu laenu- vms skeemid, mille abil seda liigset tulumaksustamist vältida. Seepärast pole vaja naiivselt loota mingit "võimekust" - seda antakse täpselt niipalju kuipalju Rootsis vms asuvad omanikud seda vajalikuks peavad.

See, et meid peetakse endiselt arengumaaks, kus võib teha asju, mida Rootsis või Taanis teha ei ole kombeks, on muidugi kahetsusväärne. Vaadake neid rahapesuasju, mis välja tulnud on - emamaa panga kontroll on piisavalt range, et selline asi ei saanud toimuda ilma Stockholmi või Kopenhageni teadmata. Siinkohal ei taha ma propageerida ka mingeid "hoiulaenuühistuid" või "omamaiseid pankasid", vaid meil peaks hakkama ka valge ilma kombel käituma. Lihtsalt Rootsis võiks ka taibata, et me pole enam Mosambiik või Filipiinid.

[Runkel]

Võimaliku skeemitamise ärahoidmiseks on pankadele kehtestatud nn avansiline tulumaks. Tõuseb 14%lt 18%le. Sisult kasumimaks.

[Kapten Trumm]

Uus supernoova julgeolekutaevas sähvatab taas
https://epl.delfi.ee/artikkel/120234854 ... -karistama

[Walter2]

Uus supernoova julgeolekutaevas sähvatab taas
https://epl.delfi.ee/artikkel/120234854 ... -karistama

Sa ikka leiad neid erilisi ''pärleid'' - spetsiaalselt otsid või oled nende fanlistis?

[Kapten Trumm]

See oli ju Delfis välja pakutud.
Aga mind tegelikult enam huvitab, mida arvab Birgitte-Susanne Hunt toimuva kohta. Iga päev Delfis antud subjekt arvab midagi. Õnneks ta julgeoleku kohta sõna ei võta - rohkem unelmate poissmehed ja muu taoline. Kandideeriks vist enim haibitud tühisuse austavale nimele. Tänane teema oli rohkem Taavi Rõivase sünnipäeva kohta.

[2korda2]

1. Pankadele juba kehtib oluliselt karmim tulumaksu reeglistik kui tavaettevõtetele (nn. avansiline tulumaks);
2. Ajalooliselt on järsule baasintresside tõstmisele järgnenud alati pankrottide/ülevõtmiste laine panganduses. Selle vastu aitab pankade hea kapitaliseeritus;
3. Pangaleppe detaile pole avaldatud aga kui ma asjadest õigesti aru sain, siis pmst lubasid pangad sel/järgmisel aastal keskmisest suuremaid dividendi väljamakseid (millelt laekub suurem TM riigile). Kui vaatame nüüd p2 toodut, siis on see täpselt vastu tegelikke vajadusi;
4. Pangamaks sellisel kujul oleks suurepärane alus järgmisel korral järgmine "liigkasuvõtja" (sorry, aga sellise mõiste kasutamine tänapäeva panganduse kohta on naeruväärne) - metsamehed, põllumehed, paadiehitus, jaekaubandus, IT vms - keegi kuskil kindlasti saab keskmisest suuremat tulu. Ja riigil on raha puudu vähemalt igal neljandal aastal (enne valimisi).
5. Lõpeks on töötav pangandus majanduse vereringe jaoks äärmiselt oluline. Ilma võõrkapitalita saavad tänapäeval hakkama väga vähesed ärid. Pangalaen on aga konkurentsitult suurim/sagedaseim/odavaim viis võõrkapitali hankimiseks. Kui panganduses rattad kinni kiiluvad, hakkavad kinni kiiluma ka teiste majandusharude ettevõtted. Sul võib olla täiesti viisaka rahavoo ja kasumiga ettevõte aga kui pank krediidiliini/laenu pikendamise palvele eitavalt vastab (viidates näiteks regulaatori poolt tõstetud kapitaliseerituse nõuetele), siis on paljudel hambad.

[Kapten Trumm]

Minu majandusharidus ütleb, et sarnase suurusega pangamaksu või "erakorraliste dividendide" mõju pankade kapitaliseeritusele on täpselt ühesugune. Väljamakstavad dividendid+maksud neilt on miinusmärgiga rahavoos ja vähendvad kapitaliseeritust.

Küsimus on lihtsalt selles, palju pankade juhid suutsid peaministrit ära rääkida, et summa oleks väiksem ja muidugi ka see, et kas pärast saab näha ka pangategelastest eraisikute lahket annetamist parteikassasse. Viimane on nagu eriti halb praktika, justkui Eestis saab raha eest seadusi osta.

[2korda2]

Pangamaksu mõte oli, et maksustatakse täiendavalt pankade kasumit sõltumata(!) sellest, kas pangad selle tulu ka välja võtavad (sest vastasel korral oleks pangad lihtsalt "erakorralisel ajal" jätnud kasumi välja võtmata). Kui pank sai kasumi 1 miljard ja täiendav maks on 10%, siis riigile 100MEUR ja täpselt selle võrra oleks ka panga kapitaliseeritus langenud.

Palju "sinu majandusharidus" arvutab panga kapitali miinuseks kui välja makstavatelt dividendidelt tuleb maksta 14/20 ja riik tahab ikka oma 100MEUR saada?

[vanahalb]

Muide selle automaksu juurde. Mõtlesin pikalt, RE on ju alati olnud varamaksude vastu, vähemalt retoorikas.

Ei ole. Ma mäletan et vana Siim (praeguse peaministri isa) on pikalt kinnisvaramaksust rääkinud.
https://www.err.ee/654445/kallas-omaval ... ajandavaks
Iseenesest on see loogiline tee sest mida jõukamaks muutub ühiskond seda suurem kiusatus tekib maksustada vara. Tarbimist (käibemaks, aktsiisid ) võib kas piirata (eks ole juba seda kola küll ja juurde pole vajagi) või skeemitada nii et maksuametnikule jäävad tühjad pihud. Juba olemasolevast varast on inimesel psühholoogiligselt raske loobuda ja sellelt saab siis matti võtta.

Konkreetsest automaksust.... nojah, kui see tuleb käigus olevate autode eest Eesti üldist elatustaset arvestava mõistliku suurusega siis sülitatakse ja makstakse ära. Kui igasuguste hobiautode ja muidu seisva tehnika maksustamise eest ametnikud tõesti võitlevad nagu vene soldatid Stalingradi all - eks siis tuleb meetmeid rakendada. Mul on vast pooled sellised projektid Soome registris ja pooled Eestis. Võib muidugi kõik Soome registrisse viia tasuta seisma. Tehniliselt pole see ülemäära keeruline sest üks eurokolhoos kõik.
Igasugused fantoomautod ja poolikuks lammutatud rapped sobivad Ukraina ülesehituseks. Seal on palju inimesi kes oleks 100 EUR eest nõus kasvõi mitmele autole ostjaks olema. Läks sinnapoole teele aga põles enne sihtkohta jõudmist ära kokkupõrkel kontrrevolutsiooniga. Kes 30 fantoomautot ära kingib võib presidendilt isegi auraha saada kui väsimatu rahuvõitleja ja sõprussuhete edendaja.

Ühesõnaga , ärge närvi minge ega üle mõelge. Seda maksu veel ei ole, muteada isegi mitte eelnõu kujul.

[Kapten Trumm]

Pangamaksu mõte oli, et maksustatakse täiendavalt pankade kasumit sõltumata(!) sellest, kas pangad selle tulu ka välja võtavad (sest vastasel korral oleks pangad lihtsalt "erakorralisel ajal" jätnud kasumi välja võtmata). Kui pank sai kasumi 1 miljard ja täiendav maks on 10%, siis riigile 100MEUR ja täpselt selle võrra oleks ka panga kapitaliseeritus langenud.

Palju "sinu majandusharidus" arvutab panga kapitali miinuseks kui välja makstavatelt dividendidelt tuleb maksta 14/20 ja riik tahab ikka oma 100MEUR saada?

Katsu nüüd lõpetada see Stenbocki spinni korrutamine, kuidas pangamaksust loobumine Eesti panganduse ja majanduse päästis (ja mõistagi KK geenius kõige taga).

Swedbanki varad aastavahetuse seisuga olid ca 15 miljardit eurot (samapalju kui uus riigieelarve), sealt mingi 100 milkut võtta on vähem kui neil on aruande arvutustäpsus. Alla 1% täpsemalt. Sellest 15 miljardist oli neil raha pangaarvetel 2,5 miljardit. Miljardit, mitte miljonit. Ja Swedbank on vaid üks pank.

Kõik see mõistagi ei sega Stenbocki spin-doctoritel loomast narratiivi KK-st kui Eesti majanduse päästjast. Enne päästis Venemaal Eesti ettevõtjate varasid, nüüd päästis Eesti majanduse ja panganduse! Wau!

Minu silmis on see "pangamaks" õige siis, kui teatud kokkulangevuste tõttu tekib pankadel kasumit tavapärasest palju rohkem. Sedasi on seda käsitletud ka mitmel pool mujal. Muidugi pankade juhtkonnad ei häbene rääkida, kuidas 0,7% varakaotus Eesti majanduse hetkega allavett laseb. Selle eest nad ju palka saavadki.

[Kapten Trumm]

Konkreetsest automaksust.... nojah, kui see tuleb käigus olevate autode eest Eesti üldist elatustaset arvestava mõistliku suurusega siis sülitatakse ja makstakse ära. Kui igasuguste hobiautode ja muidu seisva tehnika maksustamise eest ametnikud tõesti võitlevad nagu vene soldatid Stalingradi all - eks siis tuleb meetmeid rakendada. Mul on vast pooled sellised projektid Soome registris ja pooled Eestis. Võib muidugi kõik Soome registrisse viia tasuta seisma. Tehniliselt pole see ülemäära keeruline sest üks eurokolhoos kõik.
Igasugused fantoomautod ja poolikuks lammutatud rapped sobivad Ukraina ülesehituseks. Seal on palju inimesi kes oleks 100 EUR eest nõus kasvõi mitmele autole ostjaks olema. Läks sinnapoole teele aga põles enne sihtkohta jõudmist ära kokkupõrkel kontrrevolutsiooniga. Kes 30 fantoomautot ära kingib võib presidendilt isegi auraha saada kui väsimatu rahuvõitleja ja sõprussuhete edendaja.
Ühesõnaga , ärge närvi minge ega üle mõelge. Seda maksu veel ei ole, muteada isegi mitte eelnõu kujul.

See viimane kava, kus vanad autod oleks maksnud 30 eur aastas, sellega olin valmis leppima ja hanguga Toompeale mitte minema, kuid praegu ripub jälle asi õhus, kuna "kliimaministeeriumi" arvates olevat see kava olnud "liiga vähese ambitsiooniga" ja "soodustab vanade autode ostmist". Olen varemgi seda öelnud, et Riigikokku kandideerimine peaks olema piiratud näiteks 2 ametiajaga, sedavõrd kaugele kipub poliitiline retoorika tegelikust elust minema. Kui ikka oled harjunud aastakümneid kuluhüvitiste eest tojootahübriidjaaariseid soetama, siis võivad 2000 eurose ostueelarvega auto omaniku mured justkui teiselt planeedilt olla.

Ja see "trend" on kahjuks süvenev, sest järjest enam annavad tooni poliitikud, kes oma elus peale ülikooli ongi ainult poliitikud olnud. Ja selles julgen ma ka sügavalt kahelda, kuidas väiksema automaksu pärast hakkavad kõik vanu ronte ostma (mille elus hoidmiseks peab asja sügavuti jagama ning mutrivõti peab ka peos püsima) - viimane oli kliimaministeeriumi põhiline vastuväide eelmise lahenduse vastu.

[2korda2]

Nagu ma kirjutasin - planeeritud pangamaksu puhul oleks pankade kapitaliseeritus (ceteris paribus) vähenenud täpselt lisamaksu võrra.
Kui riik tahab sama summa kätte saada läbi dividendide tulumaksu, siis tuleb pangal välja maksta dividende ~7x suuremas summas. Kuidas sinu arvates need kaks näidet panga omakapitalile võrdselt mõjuvad, on minu jaoks müstika.

Ma jään enda juurde:
1. pangamaks on loll idee, sest ei tegele probleemi põhjusega ja annab liiga lihtsa hoova analoogseteks "ajutisteks" lisamaksude tõstmisteks tulevikus ükskõik millisele "liigkasuvõtjate" grupile.
2. kokkuleppe pankadega lisaraha kogumiseks läbi suurendatud dividendimaksete on lollus - pankade kapitaliseeritus väheneb kordades suurema summa võrra.