Viktoriin

[Siki]

Uus küsimus:

1830. aastatel otsustas üks seltskond ühe praeguse Eesti Vabariigi maakonna territooriumil elanud inimesi veidi taaselustada ühte vana kommet. Selle tagajärjeks olid tuntavad materiaalsed kahjud, kähmlused koos püssipaugutamisega ning ühel ohvitseril löödud koguni silm peast välja. Mis komme see oli ja kus toimus tegevus?

[Walter2]

Ehalkäimine naaberkülas või -vallas?

[Siki]

Ehalkäimine ei kvalifitseeru seekord kuidagi
Seda vast tehti varem ja hiljem ka kogu aeg ning igal pool.

[Siki]

Lisan veel vihjed, et peale püsside paukus ka väike suurtükk ning üks eesti soost talupoeg sai surma.

[Siki]

Veel vihjeid:

Tegemist oli lausa eepilise, kuid vähetuntud sündmustejadaga, mille tagajärjel läksid korraga kohtu alla umbes täpselt sadakond talupoega ja lõpliku kohtuotsuse neile kinnitas Vene tsaar isiklikult. Mõni mees mõisteti alguses koguni surma, aga järgmistes kohtuastmetes karistusi kergendati ja lõpuks said nad enamikus ihunuhtlust, peale mida suuremad süüdlased saadeti Siberisse asumisele.

[Rebane11]

Siki, ma siin korduvalt öelnud, et küsida on raskem kui vastata. Mingil ajal anna vihjeid. Ei taha ju, et muutuks ebahuvitavaks? Kalamehed ütlevad, et viska vahel peibutust...

[Siki]

Komme oli populaarne muinasajal ning selle praktiseerimises olid kõige tuntumad sama kandi elanikud, kes siis 1830. aastatel asja korraks uuesti käsile võtsid. Tänapäeval räägitakse sellest küllaltki palju ja tehakse taaslavastusi.

[VMO]

Vandiraiujad?

[Siki]

See on soe, aga pole päris õige. Vandiraiuja definitsioon:

"Saare- või Hiiumaa randlane, kes merehätta sattunud purjelaeval raius läbi vandid, et mastid variseksid. Tegevuse eesmärk oli kohaldada laevale ranna tavaõigust, mille kohaselt murdunud mastidega laeva võis rüüstata. Vandiraiujateks hüüti peamiselt sagedaste laevahukkude piirkonnas elavaid randlasi (näiteks Saaremaal Tagamõisa poolsaare ja Hiiumaal Kõpu poolsaare asukaid)."

Vandiraiumise taaslavastusi tänapäeval ka ei tehta. Aga siiski soe!

[Some]

Piraatlus siis ehk?

[Siki]

Piraatlus siis ehk?

Jah, selle loen õigeks. Saaremaa elanike käike Rootsi 1830. aastatel on nimetatud viikingiretkedeks

Lühidalt- peale pärisorjuse kaotamist hakkasid saarlased paatidega käima Rootsis. Üheks põhjuseks oli kaubavahetus ( kuulsad gotlandi käiad näiteks sattusid nii Saaremaale). Aga nagu rootslased kaebasid, said Saaremaa mehed hakkama ka arvukate kuritegudega, nagu näiteks- uppunud laevadelt metallilaadungi riisumine suurte puust näpitsatega, lammaste ja tõrvatünnide varastamine väikesaartelt ja füüsiline vastuhakk Rootsi Kuningriigi rannavalvele. Ühe merel toimunud kokkupõrke ajal saigi üks saarlane kuuliga pihta ja kukkus üle parda ning jäi kadunuks, sama intsidendi käigus löödud rootslasest ohvitseril silm peast välja ( kuna ta jätkas võitlust ja hiljem seda vigastust enam kaebustes ei mainitud, siis vaevalt). Rootsi territooriumil kinni peetud saarlastelt võeti tavaliselt passid ära, mõned sattusid seal ka rootsi kardinate taha. Eriti meeldis mulle ühe saarlase kaebus, et rootsi türmis anti kahe päeva peale ainult üks kord süüa ja kaks kärakat napsi Aga kui asjad Vene Keisririigi kohtutesse jõudsid, oli saarlastel vesi küllaltki ahjus ja nagu ma juba kirjutasin, mõisteti mõnele mehele alguses lausa surmanuhtlus.

Kogu saaga on põhjalikult kirjas ajalehe Meie Maa 1939 aasta jaanuarikuu numbrites järjejutuna, huvilised saavad seda netis lugeda:

https://dea.digar.ee/?a=cl&cl=CL1&sp=meiemaaew

Akf! Some saab nüüd esitada uue küsimuse või järje vabaks anda.

[Some]

Eks ole ka Tallinn piraatidega hädas olnud. Ühel suvel kuueteiskümnendal sajandil panid piraadid mitu kuud Tallinna reidil pidu ja blokeerisid kaubavahetust. Päris korralik laevastik oli neil ka. Mis linnast nad pärit olid?

[Rebane11]

Siki küsimuses algselt oli "praegu" eesti. Ruhnu oli esimene mis meelde tuli. Ülejäänud meil põlised Eesti territooriumid. Afk Some head küsimust ootame.

[Siki]

Siki küsimuses algselt oli "praegu" eesti. Ruhnu oli esimene mis meelde tuli. Ülejäänud meil põlised Eesti territooriumid. Afk Some head küsimust ootame.

Tsaariajal kuulus Saaremaa Vene Keisririigi Liivimaa kubermangu, mille pealinn asus Riias.

Akf! Some juba esitas küsimuse:

Päris korralik laevastik oli neil ka. Mis linnast nad pärit olid?

[Rebane11]

Pea poole Eesti pealinn oli Riia. Põltsamaa alt läks piir. Huvitav on seda vaadata kaardilt - teede soonestik. Lõuna - st. Liivimaa on tihedalt täis, vähemarenenud Eesti kubermangus teid vähem.