Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Rebane11]

Kujutad ette milline bomba oli ilmuda sellise Kaiu suitsuvorsti ja sazlõkkvorstiga lõuna eesti turule?

[Some]

Ei kujuta, meie pere jaoks oli see normaalsus! Aga tõesti, jube head vorstid ja konservid olid, huvitav kuhu nad need lihajäägid toppisid? Muidugi kolhoosist tuli kogu aeg suures koguses liha peale, äkki saidki kehvemad tükid ära visata? Ei olnud tollal piisavalt taibukas, et küsimusi esitada.

[AMvA]

Hüdrogeenitud transrasvad ei sula kehatemperatuuril täielikult ära ja seepärast ummistavadki sööja veresooni.

Kas sa tõesti arvad, et seesama rasv, mis makku jõuab, satub samal kujul ka veresoontesse ja hakkab neid ummistama??

Ei plaani pikalt kirjutada ja toon vaid mõned näited.
Kellel häda käes, küll see leiab "arsti keda usaldada".
Vanarahvas ütles: "Oled see, mida sööd".

Seda usuvad rohkem haritud inimesed kui mina, mina teen vaid loetu põhjal loogilisi järeldusi.
https://tervise.geenius.ee/blogi/benu-t ... gitas%20ta.

Lehari sõnul imendub kolesterooli toidurasvadest umbes 25–50% ja enamus päevasest vajaminevast kogusest toodetakse maksas süsivesikutest,” selgitas ta.

Tasuks uurida, et millest algas Kalevi transrasvade skandaal ja millega see lõppes.
Kui organismis lahustamatud rasvad oleksid inimestele ohutud, siis ei oleks Kalev neid oma toodetest välja võtnud.

Võiks ka lugeda, et mida kirjutab ANDRES ELLAMAA, NEUROKIRURG.
https://pealinn.ee/2015/12/21/kahjulik- ... im-pettus/

Kuna toitu lisatud tehislikke liimaineid ei suuda inimese organism ise lagundada (evolutsiooniliselt ei suuda inimese bioloogia nelja inimpõlve jooksul teisele toormaterjalile ümber seadistuda), siis "tööstuses majanduslikult kasulikud" ained ladestuvad inimeses ja meditsiinivahenditega püütakse ladestusi lahustada (likvideerida tagajärgi) aga need medikamendid mõjuvad ka inimese enda lihaskonnale.
Kui suur meditsiiniäri see võitlus on, annab aimu netiotsingute tulemused, kus enamus vastuseid on tagajärgedega võitlusest aga põhjustest on väga vähe kirjutatud.

Juba nõukaajal teadsid toiduala inimesed, et vorstikutterist läbi käinud peenestatud lihamass ei ole toitumisomadustelt võrreldav kiulise lihaga.
Kui nõukaaegsed masinad ei suutnud liha "päriselt ära lõhkuda", siis tänapäeva tehnika pihustab liha väga peeneks massiks, mille kokkuliimimiseks on palju rohkem liimmassi vaja.
(Kes on ise betooni seganud, see teab et kui betoonisegusse liiva asemel killustikku segada, väheneb tsemendi vajadus kordades ja sama nähtus on ka erinevates "kokkuliimitud lihatoodetes".)

(Olen elu jooksul kahel perioodil olnud üle 110kg kaalus ja kui lõpuks tekkisid terviseprobleemid (professor soovitas karkudega käima õppida ja mõelda ratastooli muretsemisele) ning vajadus 60+ riidenumbrite järgi, siis hakkasin tehnikainimese loogilise mõtlemisega toitumist uurima ja kaal langes ise ca 70kg juurde.)

Väära väite peale tuua asjasse puutumatu link tõenduseks ja rääkida mingit mulli Kalevi transrasvadest. See on tase.

[Rebane11]

Oli ju seakari, kellele tagasi sõõta. Igatahes toodang oli lux.

[Rebane11]

Sellised isiklikud kogemused siis aegadest, kui meie vorstitööstus vaikselt ja tasapisi n.ö. "pekki keerati"

Herr Fucsile võik teha ka omaette jorisemisteema ja ettekanne mahtuma A4 lehele?

[_dumbuser_]

No ma sellist juhtumit ei tea, kus normaalsest toorainest, õige retsepti, õige termotöötluse ja ilma mittelihaliste täiteaineteta keeduvorst oleks olnud "liiga kõva" või muul moel mittevastuvõetav (kui HIND välja jätta ).

Ma mäletan seda, et kui vahepeal oli mingi periood aastaid tagasi, kus ajakirjanduses läks lahti suurem kiun keeduvorstides puuduva liha teemal, siis oli vist Anne Meri (toona Rakvere LK) see (aga võis ka olla keegi teine "lihatööstur"), kes rääkis, et "ainult lihast ei saa keeduvorsti teha, sest see jääb liiga kuiv ja kõva"... mis on täisjaburus ja soov tarbija kõrvade vahele istutada tõdemust, et normaalne keeduvorst peabki sisaldama igasugu lisaaineid.

Suurtel tootjatel on veel üks "pisiasi", nimelt peaks see asi säilima mingi nädala või paar. Muul juhul tuleks ilmselt mingi omaette transateema teha, et asi vahepeal pahaks ei lähe aga see löök hinna jälle kuskile orbiidile. Ma ei tea sellest toidutootmisest küll midagi aga aegajalt olen mingeid saateid vaadanud kuidas see asi alguse sai ja see säilimise teema on igal pool põhiline. Enamvähem igaüks oskab liha kuskile tünni panna või miskist mikserist/viilutajast jne kohast läbi lasta aga siis jõutaks üsna ruttu selleni, et seda peaks müüma hakkama ja kui kaua see seisab jne. Ja seal enam päris igaüks hakkama ei saa.

[AMvA]

Fucs, sa kirjutad kogu aeg kvaliteediga ja kvaliteetliha. Mis asi see miitekvaliteetliha on?
Liha on liha ja erinevad lõiked on erinevate asjade jaoks. Ma ei kujuta ette, et keegi hakkaks fillet mignonist vorsti või viinerit tegema. Esiteks oleks see raiskamine ja ka lõpptoote jääks maitsetu.
Mis puudutab Saksa lihatooteid, siis ma ei tea kust sa selle legendi leidsid. Ma veedan aastast 6 kuud Austrias ja olen sealse lihamajandisega rohkem kui kursis ning sealsete lihatoodete kvaliteet on parem kui meie nn. preemiumtoodete oma.
Mis puudutab hobuseliha, siis näiteks Ungari salaamis on see kohustuslik komponent nagu meil verivorstis veri.

[Rebane11]

Kvaliteetliha või väärindamine. Mul endale vinnutatud liha tegemine on päris ooper.

[Fucs]

huvitav kuhu nad need lihajäägid toppisid?

No vanasti läksid haigete loomade liha + siis osa rupskeid jms konservidesse ja nt lihaleiba vms tootesse. Need "jäägid" "uppusid" ja "hajusid" haigete loomade, kellede liha läks täiega eritöötlusesse, liha sisse ära.
Ka palju elevust tekitanud "koerarõõm" jms toodetesse. Ega igasugu jama toodeti ka siis lisaks korralikule kaubale.
Tapamajast, kus pärast loomade tapmist rümbad igasugustest "mittevajalikest" osadest puhastati (need "artiklid", mida tapetud loomast välja praagiti on olnud arinevatel aegadel erinevad), läksid "jäägid" eraldi utilisatsioonitsehhi, kus kogu see saast purustati, töödeldi ja kokku pressiti. See toore müüdi ja selle toorme vedasid ära nt parfümeeriatööstused ja sellest valmistati erinevaid tooteid (rasvast nt. seepi, mingitest ollustest / õlidest parfüüme jne)

Suurtel tootjatel on veel üks "pisiasi", nimelt peaks see asi säilima mingi nädala või paar. Muul juhul tuleks ilmselt mingi omaette transateema teha, et asi vahepeal pahaks ei lähe aga see löök hinna jälle kuskile orbiidile.

No jälle pikk ja nüansirohke teema. Ei viitsi trükkida praegu.
Paar mõtet:
* Toote koostis (v.a. nitritid jms säilitusained) on üldjuhul vähe või lõdvalt seotud lõpp-produkti säilivusajaga.
* Täiteained lihaasendajana (tärklis, soja, kamar jms) ei mõjuta oluliselt toote säilivusaega.
* Kui suitsutapispreparaadi või suitsumaitseaine asemel kasutada naturaalset suitsutamist, säilib toode kauem.
* Värskest lihast tooted säilivad kauem kui juba eelnevalt nt. sügavkülmas kuu aega seisnud lihast tooted.
* RLK nt "lahendas" osaliselt laojääkide tekke nt selle sama "saiakatte" turule toomisega, kuhu purustatakse sisse lattu seisma jäänud pihvid, vorstid jms.
* Paljud tootjad töötlevad laojäägid ümber uuteks toodeteks. Tehakse ka nt toitu koduloomadele jms.

Fucs, sa kirjutad kogu aeg kvaliteediga ja kvaliteetliha. Mis asi see miitekvaliteetliha on?

Novat kuna enam liha kvaliteediklassidesse ei lahterdata, siis ma ei oskagi muudmoodi erinevaid lihaklasse nimetada kui, et kvaliteetliha ja mittekvaliteetliha. Lugege neid materjale millede lingid ma panin ja saate aru, mis on mis. Ma ei jõua neid siia Teie jaoks ümbertrükkida ja lahtimõtestada.

Vanasti oli liha jaotatud erinevatesse sortidesse: Kõrgem sort, esimene sort, teine sort. Ma olen sellest siin juba kirjutanud.
Alustada võiks siit:
viewtopic.php?p=494551#p494551

Mis puudutab Saksa lihatooteid, siis ma ei tea kust sa selle legendi leidsid.

Kuidas see LEGEND on, kui ma olen seda, mida siin prooviks mingi Saksa retsepti järgi toodeti ise oma silmaga näinud, katsunud ja maitsnud?
Ma ei tea kust millisest lihatööstusest need sakslased olid ja miks just selliste retseptidega siia katsetama tulid, aga tulid ja olid.
Ma pole kusagil üldistanud, et KÕIK saksa vorstid on saast või halva kvaliteediga.
Ja Sa võrdled praegu neid Austria/Saksa lihatooteid meie praeguste toodetega.

Vastupidi, ma just üle-üle-eelmisel leheküljel avaldasin imestust selle kohta, et kuidas küll me sinnamaale oleme jõudnud, et saksa laiatarbe (mitte premium) vorstitooted (nt seesama Dulano Lyoner) on parema maitsega, seal on rohkem liha ja vastavalt vähem TÄITEaineid, kui meil ja maksavad vahel isegi vähem kui meie plönnid.

* Mul oli üks sõber, kes elas ja töötas 90-ndate alguses aasta aega kusagil Lõuna-Saksamaal ühes talus, mis valmistas lihatooteid. Vend läks sealsetest headest vorstidest jms nii pöördesse, et ostis Saksamaalt kokku väiketootja seadmed, taris need siia ja pani püsti oma väikese "vorstivabriku". Ma aitasin tal seda asja üles panna ja tööle saada + hankisin soomlaste käest puuduvaid seadmeid ja tarvikuid (klipsimasin + klipsid, vorstikiled jms). Ja see mida ta seal siis selle talu retseptide järgi tegi, viis tõesti keele alla. Kahjuks kukkus mees paari aasta pärast pudelisse ja sinna see tema suur plaan ja "lihatööstus" lõpuks uppus.

[Some]

Teema läks nii kaugele, et läksin lõikasin tubli jupi oma lemmiksuitsuvorsti - Oskari Mündi ja nosin seda arvuti ees.

[AMvA]

Fucs, sa kirjutad kogu aeg kvaliteediga ja kvaliteetliha. Mis asi see miitekvaliteetliha on?

Novat kuna enam liha kvaliteediklassidesse ei lahterdata, siis ma ei oskagi muudmoodi erinevaid lihaklasse nimetada kui, et kvaliteetliha ja mittekvaliteetliha. Lugege neid materjale millede lingid ma panin ja saate aru, mis on mis. Ma ei jõua neid siia Teie jaoks ümbertrükkida ja lahtimõtestada.

Vanasti oli liha jaotatud erinevatesse sortidesse: Kõrgem sort, esimene sort, teine sort. Ma olen sellest siin juba kirjutanud.
Alustada võiks siit:
viewtopic.php?p=494551#p49455

No selle nõukaaegse gosti võiks ära unustada ükskord. Selle järgi oleks wagyu liha 2 sordi oma. Vaata palju see teine sort maksab.

[Fucs]

"Kvaliteetliha" VS "mittekvaliteetliha"

Panin siia juba eile või üleeile koos viidetega EU direktiividele, aga kordame täna kehtivat "liha" definitsiooni

LIHA mõiste

Mõiste Nimetus

"Inimtoiduks kõlblikeks tunnistatud imetajate ja linnuliikide skeletilihased (Vahelihas ja mälumislihased kuuluvad skeletilihaste hulka, kuid süda, keel, pealihased (v.a mälumislihased), randmelihased, kand ja saba ei kuulu skeletilihaste hulka) koos neis sisalduvate või luudele kinnitunud kudedega, kui rasva üldsisaldus ja sidekoesisaldus ei ületa allpool esitatud väärtusi ja kui liha on muu toidu koostisosa. Kõnealuse määratlusega ei hõlmata tooteid, mis on hõlmatud ühenduse määratlusega "lihamass". Suurim rasvasisaldus ja sidekoesisaldus mõistega "liha" tähistatud koostisosade puhul. "liha" ja nende loomaliikide nimi (nimed), mille lihaga on tegemist.

Liigid Rasvkude (%) / Sidekude1 (%)

Imetajad (v.a küülikud ja sead) ja liikide segud, mille puhul on ülekaalus imetajad 25 / 25
Sead 30 / 25
Linnud ja küülikud 15 / 10

Sidekoesisaldus arvutatakse kollageenisisalduse ja lihavalgusisalduse vahelise suhte põhjal. Kollageenisisaldusena käsitatakse hüdroksüproliinisisaldust, mis on korrutatud koefitsiendiga 8.

Kui kõnealuseid piirnorme ületatakse, kuid samas täidetakse muid määratluse "liha" kriteeriume, tuleb "liha" sisaldust vastavalt vähendada ning koostisosade loetelus tuleb lisaks mõistele "liha" märkida rasva ja/või sidekoe olemasolu....

Jälle see sama juba siia korduvalt pandud "Liha töötlemine"

Kvaliteetliha

Veiseliha sorteerimisel lähtutakse selle sidekoesisaldusest, sealiha korral rasvasisaldusest. Mida rohkem sisaldab liha lihaskude (vähem rasv- ja sidekude), seda kõrgem on liha sort.

Näide tänapäeval kasutatavast sealiha sorteerimisest:
• sealiha 90/10, s.t 90% lihaskude ja 10% rasvkude;
• sealiha 80/20, s.t 80% lihaskude ja 20% rasvkude;
jne.

Veiseliha:
• Veise tükiliha (nn kvaliteettükid).
• Veisehakkliha ja vorsti tooraine, erineva rasva- ja sidekoesisaldusega (näiteks veiseliha 80/20, s.t 80% lihaskude ja 20% rasv- ning sidekude).
• Kolmanda kategooria loomsed kõrvalsaadused (sooned, kõõlused, kondid jne).

Sealiha:
• Sea tükiliha (nn kvaliteettükid).
• Seahakkliha ja vorsti tooraine, erineva rasva- ja sidekoesisaldusega (näiteks sealiha 80/20, st 80% lihaskude ja 20% rasvkude); pekk, kamar.
• Olenevalt tükeldusskeemist võib tekkida ka kolmanda kategooria loomseid kõrvalsaaduseid (kondid, sooned jne).

Märkus by Fucs: igaks juhuks tegin siniseks ja sinisega on antud "mitte kvaliteetliha" mille "mittekvaliteetsus" on tingitud lihakeha osadeks jagamise ja lõikusega, mitte muude lihakvaliteeti mõjutavatest teguritest millest saab lugeda allpool

Kvaliteettükid on üldjuhul suuremad lihasgrupid (joonised 34 ja 36). Veise-, sea- ja lambaliha rasva- ja sidekoesisaldust on võimalik hinnata nii spetsiaalsete seadmetega (kallid) kui ka visuaalselt.

Mis on liha kvaliteet? Kas see on liha värvus, liha struktuur, õrnus, marmorsus, valgusisaldus, tai ja peki jaotumine lihas? Igal juhul on tarbijal omad
kriteeriumid seoses liha kvaliteediga. Tootja on sunnitud nende ja paljude teiste kriteeriumidega arvestama, sest tootja eesmärk on toodetu müüa nii, et tarbija ei nuriseks. Kindel on asjaolu, et ainult kvaliteetne toodang on hästi müüdav. Toote kvaliteet ei kujune mitte selle hindamisel, vaid tootmisprotsessi erinevate etappide käigus (vt joonis 3). Liha ja lihatoodete kvaliteedi hindamisel tuleb arvestada kogu nn kvaliteediahelat:

• tapale toodud loom peab vastama tapaloomale esitatavatele nõuetele: tervislik seisund, naha puhtus, toitumusaste, madal transpordistress jne;
• tapamajast/külmhoonest väljastatav rümp peab vastama nõuetele, mis tagavad kvaliteetse lihalõikuse: temperatuur, pinna hügieeninõuetele vas
tavus, töötlemise kvaliteet jne;
• lõigatud liha kvaliteet peab olema kooskõlas kaupluse või lihatööstuse nõuetega;

Liha kvaliteet on kõigi tema omaduste ja näitajate summa, mis on olulised selle toiteväärtuse, vastuvõetavuse, inimese tervise ja liha töötlemise seisukohalt. Üldiselt võib liha kvaliteeti mõjutavad tegurid kogu tootmisahelas jaotada neljaks suureks rühmaks (vt joonis 4).

Lihatööstusele on väärtuslikumad suurema lihasaagisega tõud, s.o loomad, kelle lihaskoerikkad kehaosad (seljaosa, tagasingid) on hästi arenenud.
Siin mängib olulist rolli geneetika.
Olenevalt soost eristatakse kastreerimata isasloomade, kastreeritud isasloomade ja emasloomade liha. Näiteks pullide liha sisaldab rohkem lihaskude
kui lehmade ja härgade liha. Looma sugu avaldab mõju ka liha keemilisele koostisele: valkude, rasva- ja ekstraktiivainete sisaldusele, nii on lehmalihas vähem glükogeeni kui härja- või pullilihas.

Tapasaagis oleneb looma liigist, tõust, soost, vanusest, toitumusest, tapmise ja algtöötlemise tehnoloogiast. Veistest eelistab lihatööstus heas toitumuses lihatõugu loomi, nende tapasaagis ja rümba lihaskoesisaldus on suuremad, liha kvaliteet parem.

Olulisteks kriteeriumideks lihatööstuse jaoks on tapalooma elusmass, tapasaagis, luude osatähtsus rümbas (tabel 1).
Liha kvaliteedinäitajad võib grupeerida nelja rühma (vt joonis 5):

• toiteväärtust iseloomustavad näitajad;
• tehnoloogilised näitajad;
• sensoorne hinnang;
• sanitaarhügieenilised näitajad.

Liha kvaliteeti mõjutavad tapaeelsed tegurid:
.... Ei jaksa kopeerida siia
Liha kvaliteeti mõjutavad tapajärgsed tegurid:
.... Ei jaksa kopeerida siia

JNE... huviline loeb ISE edasi

https://toiduteave.ee/wp-content/upload ... i_2020.pdf

Ja kõik see mis ei ole kvaliteetliha, lähebki meil nt vorstidesse.

*

No selle nõukaaegse gosti võiks ära unustada ükskord. Selle järgi oleks wagyu liha 2 sordi oma. Vaata palju see teine sort maksab.

GOST (ega meie enda toonane OST, ega praegused EU direktiivid, ega enne EU määruseid meil kehtinud Põllumajandusministri määrused pole süüdi ega mõjuta seda, et reaalsuses on meil olemas erineva sordi, või erineva kvaliteediga liha. Sa kas määratled need eraldi ära või ei määratle. Kuidas sa määratled on eraldi küsimus. EU määratlus "liha — kõik koduveiste (sealhulgas liigid Bubalus bubalis ja Bison bison), sigade, lammaste, kitsede ja kabjaliste inimtoiduks sobivad osad" on niivõrd üldine, et see ei määratle sisuliselt mittemidagi... mida ka EU tunnistas

Nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivis 64/433/EMÜ ühendusesisest värske lihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta, viimati muudetud direktiiviga 95/23/EÜ, on liha määratlus, mis on koostatud hügieeni huvides ja rahva tervise kaitse eesmärkidel. Kõnealune määratlus hõlmab kõiki loomade osi, mis on kõlblikud inimtoiduks. Kõnealune määratlus ei vasta siiski tarbija arusaamale lihast ning ei teavita tarbijaid mõistega "liha" tähistatud toote tõelisest olemusest.

Kas see määratlus on parem või halvem kui mingi GOST otsustagu igaüks ise, mina ei kommenteeri.

*

EDIT:
ja ma tõesti ei saa praegu aru, kas tahetakse lihtsalt vaielda vaidlemise pärast või tõepoolest ei saada aru, mida ma siia olen meetrite viisi trükkinud?

[AMvA]

Fucs, kas sa kodus naisega suhtled ka eurodirektiivide järgi?
PS. Su posti alguses toodud definitsioon ja lõpus esitatud väide ei klapi

[Fucs]

Fucs, kas sa kodus naisega suhtled ka eurodirektiivide järgi?
PS. Su posti alguses toodud definitsioon ja lõpus esitatud väide ei klapi

AMvA, kas sa kodus ka oma naise ajusid samamoodi komposteerid ?
Loe minu eelnevaid poste siit ja saad igasugused väited klappima.

Edit: Kas keegi kaasfoorumlane veel peale AMvA ei saa aru millest ma siin kirjutan?

[parkija]

Minu arvates igati väärt ja arendav lugemine , üks puudus on ka - kui lugeda krõbeda seaprae kamara kohta - ei saa ilma külmkapist jupikest salaamit võtmata .