Stsenaarium: sissid invasiooni vastu

[Juhani Putkinen]

Aitäh Kert122 - Sinu postitustes on ikka mingi tolku sees. Reaalsusega pistmist.

Palun aga minna veelgi realistlikuma suunas:

1. Eesti on NATO liige, seega on oletatav, et üks kord ometi liitlased tulevad appi.

2. Kui aga imperialistlik paariariik Venemaa suudab terve Eesti vallutada ja varustada ala S-400 õhutõrjesüsteemidega, rannakaitserakettidega, jne., jne. siis liitlaste appitulek võtab päris palju aega. Kui palju eestlasi on järele jäänud siis kui liitlased lõppude lõpuks vabastavad Eesti vene okupantide käest?

3. Kui meie ei valmistu korralikult ette sissitegevuseks ja isegi sissisõjaks, kas meile jääb mingiki platsdarm järele kuhu liitlased saaksid maabuda meid aitama?

------

Seega on vaja SecureChat sidesüsteem lahingutegevuse juhtimiseks. On vaja kõrgetasemelised distantslõhkeseadmed külgmiinide M14 ja suundkildmiinide M21 initseerimiseks. Muidugi on vaja hunnikute viisi ka neid miine. On vaja teha varustuse peidikuid juba rahu ajal. On vaja väljaõpe varitsuste teostamiseks distantslõhkeseadmete ja M14 ning M21 miinidega.

-----

Võib-olla kõige suurem häda aga pole vajaliku varustuse puudus, vaid see, et ülemused ei saa aru mis on vaja teha. NATO-doktriinidega Eesti ja eestlased ei jää alles. On vaja teha peale nende ka ise midagi kasulikku.

[Kilo Tango]

...
Seega on vaja SecureChat sidesüsteem lahingutegevuse juhtimiseks. On vaja kõrgetasemelised distantslõhkeseadmed külgmiinide M14 ja suundkildmiinide M21 initseerimiseks. Muidugi on vaja hunnikute viisi ka neid miine. On vaja teha varustuse peidikuid juba rahu ajal. On vaja väljaõpe varitsuste teostamiseks distantslõhkeseadmete ja M14 ning M21 miinidega.
...

Akf Herem. Juhani on seda juttu siin kedranud vähemalt kogu selle perioodi, mil mina foorumi liige olen olnud (tubli 15 aastat). Kas sellel suunal midagi liigub ka või on see külg maakaitses endiselt puudulikult hallatud?

[kaur3]

Värske "Suomen Sotilas" kirjutab sissinduse seisust Soomes. Küsimärk on igatahes sissejuhatuse lõpus. Seda artiklit oleks kindlasti huvitav lugeda ka siinse arutelu valguses https://suomensotilas.fi/2023/09/05/sis ... tuleminen/

[kert122]

Aitäh selle artikli jagamise eest, tõesti hea lugemine:)

[kert122]

Suurelt osalt kinnitab see artikkel kõike seda jauramist ka siin, rahuajal tuleb alad ette valmistada korralikult, kogu sissisõjapidamine peaks olema integreeritud kaitseväe ametliku strateegia ja plaanidega.
Ehk siis suurelt osalt tahte küsimus.
Suure riigi vastu igati soodne ja tõhus.

Lihtsalt viljelemine ja väikeses mastaabis tegemine ei oma suurt mõju lahinguruumile.kui alutaguse metsad kubiseks sissidest, saaks ju esimene brigaad keskenduda palju efektiivsemalt peateedele, anna veel sissidele stingerid ka peidikutesse, siis ma kahtlustan, et ega väga käega lööma siia ei tulda ja laialt ei lennata ringi ka.

[HeiniR]

Miinide osas tõstaks üles ka sakslaste DM22 tüüpi miini,mida ukrid kasutavad ja tundub,et kaitses päris edukalt (ka tänane kuulus BMD video,kus BMD saab minu arvates kahelt samalt miinilt litri).
Ilmselt küll hinna osas kallim miin,aga samas automaatselt optilise kaabli abil initsieeruv.
Kasutati juba ka Kiievi kaitsel.

[bluefox]

Ma ei kujuta ausalt öeldes ette, et kuidas tänapäevase tehnoloogilise taseme juures (mis ka idanaabril teatud valdkondades täiesti olemas) suudaks sissid kuidagi ellu jääda - niipea kui on oma tegemistega kedagi erutanud ja kohale on kärutatud tehniline ning inimressurss taolise pinnu likvideerimiseks. Et leida enam-vähem piiritletud alal üles üks sissigrupp, kui selleks on vastav tehniline võimekus olemas, ei võta just üleliia kaua aega ja energiat. Vanatmoodi, püssiga põõsas metsavendlus ei ole lihtsalt enam täna võimalik, aeg ja võimekused on vahepeal edasi liikunud.

[hai]

Ma ei kujuta ausalt öeldes ette, et kuidas tänapäevase tehnoloogilise taseme juures (mis ka idanaabril teatud valdkondades täiesti olemas) suudaks sissid kuidagi ellu jääda - niipea kui on oma tegemistega kedagi erutanud ja kohale on kärutatud tehniline ning inimressurss taolise pinnu likvideerimiseks. Et leida enam-vähem piiritletud alal üles üks sissigrupp, kui selleks on vastav tehniline võimekus olemas, ei võta just üleliia kaua aega ja energiat. Vanatmoodi, püssiga põõsas metsavendlus ei ole lihtsalt enam täna võimalik, aeg ja võimekused on vahepeal edasi liikunud.

Pigem ikka ütleks, et ilma sissimata väga võimalusi ei ole. Mis see tehnoloogia siis peaks olema? Pigem ikka vastupidi, sissi otsimine võtab ikka palju vaeva.

[Juhani Putkinen]

Ma ei kujuta ausalt öeldes ette, et kuidas tänapäevase tehnoloogilise taseme juures (mis ka idanaabril teatud valdkondades täiesti olemas) suudaks sissid kuidagi ellu jääda - niipea kui on oma tegemistega kedagi erutanud ja kohale on kärutatud tehniline ning inimressurss taolise pinnu likvideerimiseks. Et leida enam-vähem piiritletud alal üles üks sissigrupp, kui selleks on vastav tehniline võimekus olemas, ei võta just üleliia kaua aega ja energiat. Vanatmoodi, püssiga põõsas metsavendlus ei ole lihtsalt enam täna võimalik, aeg ja võimekused on vahepeal edasi liikunud.

Pigem ikka ütleks, et ilma sissimata väga võimalusi ei ole. Mis see tehnoloogia siis peaks olema? Pigem ikka vastupidi, sissi otsimine võtab ikka palju vaeva.

Väga oluline on, et sissigrupid on väga väikesed - hajutatud lahingutegevus. Juba sissirühm on üleliia suur tegutsemas koos. Jääb palju jälgi, raske peita kuhugi ja magus märklaud.

[bluefox]

Ma ei kujuta ausalt öeldes ette, et kuidas tänapäevase tehnoloogilise taseme juures (mis ka idanaabril teatud valdkondades täiesti olemas) suudaks sissid kuidagi ellu jääda - niipea kui on oma tegemistega kedagi erutanud ja kohale on kärutatud tehniline ning inimressurss taolise pinnu likvideerimiseks. Et leida enam-vähem piiritletud alal üles üks sissigrupp, kui selleks on vastav tehniline võimekus olemas, ei võta just üleliia kaua aega ja energiat. Vanatmoodi, püssiga põõsas metsavendlus ei ole lihtsalt enam täna võimalik, aeg ja võimekused on vahepeal edasi liikunud.

Pigem ikka ütleks, et ilma sissimata väga võimalusi ei ole. Mis see tehnoloogia siis peaks olema? Pigem ikka vastupidi, sissi otsimine võtab ikka palju vaeva.

Soojusjälje tuvastamine maastikul on üldiselt lihtsaim ja kiireim viis selleks. SIGINT ka abiks. Arvata, et see võtab tänapäeval palju aega/vaeva või et ei saaks katta ka suhteliselt suuri piirkondi, on pigem enesepettus - mis tihti johtub sellest, et praktiline kokkupuude selliste võimetega puudub sootuks või on olnud liialt vähene.
Ja juhul kui me ei räägi sissist maastikul - siis pakuks, et tiheasutusalal on kontrollival poolel inimeste filtreerimismeetmed paigas.

[kert122]

Ma ei kujuta ausalt öeldes ette, et kuidas tänapäevase tehnoloogilise taseme juures (mis ka idanaabril teatud valdkondades täiesti olemas) suudaks sissid kuidagi ellu jääda - niipea kui on oma tegemistega kedagi erutanud ja kohale on kärutatud tehniline ning inimressurss taolise pinnu likvideerimiseks. Et leida enam-vähem piiritletud alal üles üks sissigrupp, kui selleks on vastav tehniline võimekus olemas, ei võta just üleliia kaua aega ja energiat. Vanatmoodi, püssiga põõsas metsavendlus ei ole lihtsalt enam täna võimalik, aeg ja võimekused on vahepeal edasi liikunud.

Pigem ikka ütleks, et ilma sissimata väga võimalusi ei ole. Mis see tehnoloogia siis peaks olema? Pigem ikka vastupidi, sissi otsimine võtab ikka palju vaeva.

Soojusjälje tuvastamine maastikul on üldiselt lihtsaim ja kiireim viis selleks. SIGINT ka abiks. Arvata, et see võtab tänapäeval palju aega/vaeva või et ei saaks katta ka suhteliselt suuri piirkondi, on pigem enesepettus - mis tihti johtub sellest, et praktiline kokkupuude selliste võimetega puudub sootuks või on olnud liialt vähene.
Ja juhul kui me ei räägi sissist maastikul - siis pakuks, et tiheasutusalal on kontrollival poolel inimeste filtreerimismeetmed paigas.

Oled sa faktiliselt kursis soojusjälje tuvastamise meetotite, seadmetega ja rakendatavate vastumeetmetega tänapäeval?
Sama lugu SIGINT-iga, ehk siis, kas sa tead, kuidas signaalluure töötab? Ja millised vastumeetmed?

Kui sul on olemas praktiline kokkupuude, siis palun ole hea ja selgita soojusjälje kohta, kuidas piirivalve kopterid, kes on termovaatlusvõimekusega, ei suuda leida metsast seenelist kuidagi hõlpsasti, ja peame silmas seda, et seeneline on pahatihti vanainimene, kes soovib, et ta leitaks.

ja SIGINT-i puhul, palun jaga teadmist, kui lihtne on leida signaalluurel jälge, kui minimaalne datapakett saadetakse eetrisse, eetriaeg 5 sekki,
eeldame, et sagedusvahemikuga joppas, ja sigint on skanneerimas just seda vahemikku, kust ma paketi teele saadan, datapakett on minimaalse suurusega, kui suur jälg "tapeedile" jääb? Kaua trianguleeritakse, ja kaua aega läheb, kui spetsialistid signaali asukohta saadetakse, juhul, kui üldse asukoht kätte saadi, ja kui suur on see punkt, mida sigint arvab, 1*1m või kilomeetriruut?
Mis sa arvad, kas siss jääb ootama, et keegi tuleks uurima?

ma olen uudishimulik lihtsalt, tahaksin rohkem teada su mõttekäike

[Juhani Putkinen]

Mis sa arvad, kas siss jääb ootama, et keegi tuleks uurima?

Sissid ei tohi eetrisse minna oma sissilaagrist kunagi. Kui on vaja sideseans pidada, siis on vaja minna kaugemale laagrist, pidada se seans sealt, ja järgmine kord mingist teisest asukohast. SecureChati piiks eetris on üldiselt alla 3 sekundit, saab ka lühema ajaga hakkama.

Seal sissilaagris ei tohi olla ka mobiiltelefone kasutusel. Välja lülitatud või lennukimoodis. SecureChat saab olla vastuvõtul sissimoodis (ei toimi vahejaamaks teistele kasutajatele) ja Lennukimoodis.

[kert122]

Ei,jutt ei käigi laagrist, jutt käib sidepunktist, ka neid punkte on palju, ja neid vahetatakse koguaeg, küsimus oli akf bluefoxile, et milline tema arvamus on, mida siss teeb peale seda, kui ta on eetris ära käinud, kitarri mängima ja lõket tegema ta vast ei hakka, puhkama ta ka ei jää ilmselt.
ja siit siis minu huvi tekibki, et kas ikka on nii lihtne ja kiire sisse leida.

[Juhani Putkinen]

kas ikka on nii lihtne ja kiire sisse leida.

See sõltub väga palju sissidest.

Kui nad panevad suure ahjuga telgi üles ja kütavad ahju punaseks, sellest oleks palju abi vaenlasele.

[kert122]

eino seda küll, aga lõkke tegemine ja laulmine lõkke ääres samuti aitab vaenlast, aga kui me räägime sissindusest tõsiselt, siis siss üldiselt ei panegi telki üles, kui vähegi võimalik, ja kui ka paneb, siis riiete kuivatamiseks, ja kui riided kuivad, siis telk kokku ja peitu.
aga selleks peab sissi individuaalne varustus olema tõsiselt hea.