Autotehnikateema

[Fuchs]

Apteeker võib samuti käratada et kummi saab voolikupoest, meil siin on un preservatif.

"voolikupoes" on tänapäeval ka enamasti PVC või silikoonvoolikud letis. Ei tea mis poodi sedasi lõpuks kummi küsimisega välja jõuaks

[ahto42]

Blondiin läks töökotta rehve vahetama. "Palun mu autole uued kummid"
Töömehed muigavad, et "Ei ei, meilt saab ainult rehve"
Blondiin: " Huvitav, uksepeal on suur kiri, et Kummibox"

[Kapten Trumm]

Siin paistab funktsionaalse lugemise oskuse puudujääk olevat, kordan eelnevalt öeldud, et "vint" kasutasin ametliku-kantseliitliku "sõukruvi" asemel.
Siin pole keermetega mingit seost ja TTÜ dotsentide naljad on kohatud. "Vint" on paadimeeste kõnepruugis väga levinud, otselaen vene keelest.

Konkreetse Locktite toote purgil on pilt, kuidas määritakse sõukruvi ehk vindi nuute, millega see istub sõuvõlli nuutidele. Peale nuutidele istutamist käib sinna üks suur seib ja seejärel kroonmutter, mis fikseeritakse splindiga. Kuna aga sõukruvi ehk vindi südamik on tavaliselt tehtud pronksist, siis sinna supper-pupper asjade ostmine pole nii hädavajalik, suvaline vees püsiv määre kärab ka. Sõuvõll on ju roostevabast.

Kangemad-suuremad sõukruvid ehk vindid tehakse üleni roostevabast, aga sellised laiatarbe paadi omad on tavaliselt alumiiniumist. Seejuures südamiku ja vindi enda vahel on umbes taoline kummist puks nagu autode veermikus, et vibratsioon ei kanduks üle sõuvõllile ja/või veojalale.

Hoopis põnevam on ehk teada, et veojala sees käib spetsiaalne veojala õli, kuigi näpu vahel veeretades ja nuusutades paistab see tavalise transmissiooniõli (75W-90 nt) moodi. Vahe on selles, et enamasti satub veojala reduktorisse (mis muutab vertikaalse võlli pöörlemise horisontaalse sõuvõlli pöörlemiseks) ka merevesi (imbub läbi tihendite), siis sisaldab veojala õli spetsjomm lisandit, mille tõttu selle määrimisomadused emulsioonina (st sisaldades teatud koguse vett) ei halvene eriti. Seepärast ei maksa ehmatada, kui õli välja lastes tuleb sealt majoneesi taolist ollust. Ja keskkonnateadlik paadimees ei kasuta kahetaktilises mootoris kütuse segus kuivamaa õlisid, sest heitgaas lastakse vette läbi veojala ja õli peab olema biolagunev, st hävib veepinnal päikese toimel.

[AMvA]

"Vint" on paadimeeste kõnepruugis väga levinud, otselaen vene keelest.

ja mille on venelased laenanud saksa keelest

[Kapten Trumm]

Ametlik termin vene keelest on "grebnõi vint" ehk "sõukruvi". Keere on aga "rezbaa".
Eesti paadindust on tugevalt mõjutanud vene laevaterminoloogia, kuna pikki aastaid oli ju ainsaks temaatiliseks kirjasõnaks ajakiri "Katera i jahtõ" ("Kaatrid ja jahid") ning kellegi Baaderi teoreetilis-praktiline paadifüüsika ja -ehituse teemaline käsiraamat "Lõbusõidu- ja sportkaatrid", mis oli tõlgitud vene keelde ja kus meie siin õhku ahmides saime lugeda tutvustusi lääne paatide konstruktsioonist.

Selle raamatu originaal on vist see
https://www.abebooks.com/signed-first-e ... 2017001/bd

Ühesõnaga, kultuuriline taust terminitele on umbes selline.
Meil oli see raamat kodus riiulis, aga raamatukogus oli see tavaliselt kapsaks loetud, mis näitas vast huvi asja vastu.

[AMvA]

Ametlik termin vene keelest on "grebnõi vint" ehk "sõukruvi". Keere on aga "rezbaa".

Näiteks kruvi on vene keeles "vint" . "Zakrutit vint" näiteks.
Samuti on spiraalilõikur "vintorez".

[Kapten Trumm]

Sattusin lõunasupi kõrvale lugema ühte vana Autolehte, kasutatud autode arvustus Audi S2 (1990-1995), aastast 2010.

Spetsialisti kommentaar (OÜ Forss, kes oli spetsialiseerunud Audide ja VW-te hooldusele-remondile).

"Tehas näeb ette filtrite ja õli vahetamist iga 15 000, süüteküünalde vahetamist iga 30 000 km järel.Hammasrihma tuleks kontrollida iga 30 000 km järel ja vahetada 120 000 km järel (siin siis sedastatakse, mida tehas nõudis).

"Õlivahetust võiks praktikale tuginedes (see on nüüd Forssi esindaja kommentaar) meie oludes teha iga 10 000 km tagant ja hammasrihma vahetada iga 60 000 km tagant".

Niiet tehase poolsete ebareaalsete (st auto ressursi kiire vähenemise arvelt tulevate) hooldusvälpade probleem oli juba 1990ndatel. Eriti ohtlik on hammasrihmade puhul saatust trotsida (selline hammasrihmadae eluea ülehindamine oli omane paljudele firmadele 1990ndatel). Pika "elueaga" rihmade probleem on tegelikult materjali vanumine, öeldakse, et hammasrihma kummi eluiga on jämedalt 5 aastat. Meie oludes taolise auto läbisõit aastas ei ole üle 10 tuhande, niiet see Forssi 60 tuhat tundub eluga kooskõlas olevat. Turbomootoril on kindlalt kahtlane idee ka üritada õliga 15 000 km täis sõita (eriti 1990ndate õlide juures), esiteks peab seal kinda peale sünteetiline õli olema ja teiseks on turbo laagrid ise väga tundlikud õli puhtuse suhtes. Ehk siis ka ise arvaks, et 10 tuhat km või vähemalt 1 kord aastas oleks ok.

[Lemet]

Näiteks kruvi on vene keeles "vint"

Misajast? Kruvi on "šurup".

[davidsoniharald]

Otsime jälle meeleheitlikult tuge oma loodud narratiivilie?

Sattusin lõunasupi kõrvale lugema ühte vana Autolehte, kasutatud autode arvustus Audi S2 (1990-1995), aastast 2010.

Autoleht on paras "põlva passatimehe" tase. Leht nagu Õhtuleht, Postimees.... Tore lugeda ajaviiteks aga sisu on nõrk.

Spetsialisti kommentaar (OÜ Forss, kes oli spetsialiseerunud Audide ja VW-te hooldusele-remondile).

"Tehas näeb ette filtrite ja õli vahetamist iga 15 000, süüteküünalde vahetamist iga 30 000 km järel.Hammasrihma tuleks kontrollida iga 30 000 km järel ja vahetada 120 000 km järel (siin siis sedastatakse, mida tehas nõudis).

"Õlivahetust võiks praktikale tuginedes (see on nüüd Forssi esindaja kommentaar) meie oludes teha iga 10 000 km tagant ja hammasrihma vahetada iga 60 000 km tagant".

See on muidugi jumala okey, et soovituse annab selle firma esindaja, kes ise teenib selle soovituse pealt.

Praktikale tuginedes? Mitusada S2 meil siis Eestis oli? Paarkümmend "otse Saksast" teadmata ajaloo ja läbisõiduga autot, mis lagunevad eelneva puuduliku või halva hoolduse pärast, võibki tekitada pildi, et lagunevad raisad, mis jube!

Niiet tehase poolsete ebareaalsete (st auto ressursi kiire vähenemise arvelt tulevate) hooldusvälpade probleem oli juba 1990ndatel. Eriti ohtlik on hammasrihmade puhul saatust trotsida (selline hammasrihmadae eluea ülehindamine oli omane paljudele firmadele 1990ndatel). Pika "elueaga" rihmade probleem on tegelikult materjali vanumine, öeldakse, et hammasrihma kummi eluiga on jämedalt 5 aastat. Meie oludes taolise auto läbisõit aastas ei ole üle 10 tuhande, niiet see Forssi 60 tuhat tundub eluga kooskõlas olevat. Turbomootoril on kindlalt kahtlane idee ka üritada õliga 15 000 km täis sõita (eriti 1990ndate õlide juures), esiteks peab seal kinda peale sünteetiline õli olema ja teiseks on turbo laagrid ise väga tundlikud õli puhtuse suhtes. Ehk siis ka ise arvaks, et 10 tuhat km või vähemalt 1 kord aastas oleks ok.

Tehas määrab hoolduvälbad ikka keskimise kasutaja järgi, nii et kui sõidad 2 tuhat kilomeetrit aastas, siis hammasrihma tuleb ikka vahetada "viie aasta" pärast, mitte läbisõidul "120tuhat kilomeetrit".

On suur vahe kas see 15tuhat sõidetakse täis kolme kilomeetri kaupa või 150 kilomeetri kaupa. Vastavalt sellele on on antud ka hooldusintervall LÄBISÕIDULE ja AJALE.

Ühekakümnendatel oli liikvel palju halvas olukorras, teadmata ajaloo ja läbisõiduga "otse saksast" autosid, samuti võis "hea hinnaga" kuskil nurgatagusest töökojast saada võltsitud kaubmärgiga õlisid jne. Selle kõige põhjal teha järeldus, et "tehasepoolsed ebareaalsed hooldusvälbad olid probleem juba 1990 datel, on "põlva passatimehe tase".

Ei soovi siin kohal solvata ühtki Põlvalast ega Passati omaniku.

[ivo86]

Ometi otsustasid seda teha?

Ei ela Põlvas ega oma passatit.

[Runkel]

[...]Ei soovi siin kohal solvata ühtki Põlvalast ega Passati omaniku.

Oluline selgitus.
Räpsukate kohta tõmba nii kuis jaksad .

[vanahalb]

Sattusin lõunasupi kõrvale lugema ühte vana Autolehte, kasutatud autode arvustus Audi S2 (1990-1995), aastast 2010.

Selle kõige põhjal teha järeldus, et "tehasepoolsed ebareaalsed hooldusvälbad olid probleem juba 1990 datel, on "põlva passatimehe tase".

Olles Passati omanik juba 1990-ndatest üks ääremärkus
Olen ka varemalt kirjutanud et mootoritundides antavad hooldusvälbad sõltuvad otseselt kasutatava kütuse väävlisisadusest ja tehas annabki , tavaliselt rasketehnikale või muidu tõsisematele mootoritele , tabeli kus on õlivahetusintervall ja kasutataud kütus. Aafrika-diisliga 250 tundi kuni ultra-low-sulphur 1000 tundi loen parasjagu esimesest kättejuhtuvast juhendist.
Väävel keerab õli tuksi ja seal tekkivad happed rikuvad pikapeale ka mootori.

1990-ndatel müüdi Eestis justnimelt aafrikabensiini ja kisa tõusis alles sajandivahetusel kui avastati et sellisel sodil ei tohi E-tähte (95E jms) kasutada
https://www.ohtuleht.ee/67645/95e
Tehasepoolsed hooldusvälbad sõiduautodele olidki Ida-Euroopas ebareaalsed kui just Lada Samaraga ei sõidetud. Eraldi oli veel diiselmootorites laialt kasutatav kerge kütteõli (värvilt punane). See oli põhinäitajate poolest diiselkütus aga nii suure väävlisisaldusega et tavaliselt teda automootoris ei kasutatud. Eestis olid maksumäärad siis sellised et me kasutasime. Kord aastas uued pihustid ja kütusepump osta ning kord kuus õli vahetada oli odavam kui mootorikütuseks mõeldud diislit osta. Pärast korrigeeriti aktsiise ja suures osas väävlist koosneva kütteõli müük keelati valges ilmas sootuks ära.

[Lemet]

Tehas määrab hoolduvälbad ikka keskimise kasutaja järgi,

Keskmine kasutaja võiks manuaalist ka "peent kirja" lugeda. Millega antakse sellele keskmisele kasutajale teada, et rasketes oludes töötavatel mootoritel tuleks õlivahetusvälpa vähendada kuni poole võrra. Ja Eesti tingimused kuuluvadki "raskete" hulka. Miska tulekski reklaamitud 25 000-30 000 km õlivahetusvälpa lugeda 12 000-15 000seks. Tuleb mootorile ainult kasuks. Aga loomulikult võivad ju eriti tegijad lasta täis see paljukiidetud 30 000 ja kindluse mõttes kütta veel 10 000 otsagi. Vaba maa, kes tahab, vahetab õli, kes tahab, mootoreid...

[vanahalb]

Näiteks kruvi on vene keeles "vint"

Misajast? Kruvi on "šurup".

Siin vast mõeldud ikka mehhanismi mitte kinnitusvahendit.
Kruvi - kinnitusvahend, vene "shurup" või saksa "schraube" või inglise "screw"
Kruvi - sõukruvi või propeller , vene "vint", Inglismaal ikka propeller ja Saksamaal ka või mingi sigakoera tüüpi sõna luftschraube
Siis on veel juba Archimesese ajast tuntud kruvi mis eesti keeles on pigem tigu (tigukonveier)

Vint on samuti eesti tehnilises keeles kasutatav seoses vintraua või vintpüssiga.

[Lemet]

Sel juhul mitte lihtsalt "kruvi", vaid "sõukruvi". Kui siin juba kord usinasti koma sugulise kuritarvituse libadale teele on asutud.