Kasulik on lugeda Peeter Kaasiku lugu "Tallinnas Tõnismäel asuv punaarmeelaste ühishaud ja mälestusmärk" Akadeemia nr 9/2006, kus mitmeid asju kokku võetud. Üks variant loost on ka võrgust saada -
http://www.valitsus.ee/brf/doc.php?34981 .
"Raamatus sõja ajal südinud tüdrukud" on kirjutab raamatukogujuhataja Aleksander Sibula tütar Helle Sibul:
"Nad sõitsid mööda Pärnu maanteed tankidega sisse. Suurem osa sõdureid oli purjus.
Kommertskooli ees kukkus üks purjus soldat tanki pealt maha ja jäi järgmisena tuleva tanki alla. Hiljem maeti soldat Jaani kiriku juurde kui kangelane, nüüd puhkab ta arvatavasti Tõnismäel." (lk 87)
Samas saame teada ka filmitegemisest "vabastamisest" pealtnägija Helju Viirese järgi. Refereerin.
22.09 lahinguid ei toimunud. Kuu aega hiljem, päikeselisel oktoobripäeval, nägin Harju tänavalt Vabaduse platsi poole minnes, et seal filmitakse midagi. Rahvariides naised lilledega splaleerides, rida veoautosid sõduritega reas, filmimehed kaameraga, üks andis andis ruuporiga vene k-s korraldusi. Ilmselt Leningradist. Käsklus, autod liikuma, naised lehvitama ja lilli loopima, mõned jooksid autokasti juurde. See läks nädalaringvaatesse. Olen näinud seda enne filmi. Tegelikult sel päeval: "Inimesed ei julgenud kodunt välja tulla, oldi varjendites ja keldrites - [----] Üldiselt kardeti, et nüüd nad tulevad ja hakkavad tapma. Oli ka kalkuleerijaid, kes stoilise rahuga arvasid, et ega nad kõiki ikka jõua ära tappa. Läheme veidi välja ja vaatame." (lk 121)
*
Omaette lugu on ka Tallinnasse sisenemise piltidega, sest ei ole alati selge, mis on lavastus, mis on tagantjärele filmitud või siis lihtsalt muu aja pildid dateeritud varasemaks. Näiteks Balti sõjaväeringkonna ajaloos (1968) on Punaarmee sisenemise pildiks Tallinna toodud see pilt, kus Laskurkorpus tuleb Kuramaalt Tallinnasse. Mind on huvitanud just inimeste reaktsioon Tallinna tänavail, sest Nõuk. ajal kirjutati enamasti rahva vaimustusest ja hiljem külmast hirmust. Ei viitsi raamatuid lapata, aga mõned asjaga
seostatud pildid on siin:
1) Vabastamislahingutes (1966) "Tankidessant teel Tallinna"
2) Samas: "Dessandi esimesed tankid jõudsid Tallinna Keskväljakule" (sic!): (üsna puhkeasend linna "vallutamiseks")
3) Ja siis mõned pildid väidetavalt samast sündmusest (need
ei tarvitse olla 22.09):
J. Veskijärv (dessantsalga staabiülem) kirjutab, et dessantsalgas olnud 18 tanki tankipolgust ja 16 iseliikuvat suurtükki 952. suurtükiväepolgust + veaoautod. Vaskjala juues kaotusi ei nimeta. Tallinnas "võitlesid julgesti" iseliikuva suurtükiväe mehed...
Tollane kapten Arnold Green (354. lp komsomoliorganisaator) teaks muidugi jutustada... Jäljekütte meil pole enam vist, muidu võiks vana seltsimeest küsitleda ju. Igatahes 1966 ta kirjutab, kuidas vintpüssid vahetati automaatide vastu, mis tänavavõitlusteks kohasemad, Vaskjalas kaotusi ei nimeta, kasutab Tallinna kohta väljendit "kui lahinguragin oli vaibunud", "Mõnes kohas avaldasid peitupugenud fashistid ka vastupanu. Haavata sai reamees V. Lepatalu ja veel mõned teised.", ja "Kuid kõik ei pöördunud tagasi. Oli neid, kes langesid Tallinna lähistel."
*
Tegelikult OT-na siin, aga viimane aeg oleks ergutada ka laskurkorpuse mehi oma mälestusi kirja panema või jutustama. Need erineksid ilmselt Nõuk. ajal esitatust, seda enam tollal avaldatust. Nii et kellel on lähedasi, kes selle tee läbi käinud, ärge laske meestel kõnelemata ära minna.
*
Vaata ka Vello Salo juttu ühest Vaskjalas langenust
http://www.ekspress.ee/viewdoc/61635ACE ... 840040FB6F
Kuda sa seda mõtled nüüd, et T-34 passis Lossihoovi peal ja muudkui kõmmutas lipu varrast, nii kaua, kui see alla tuli?! 
Või, et korpuse mehed tassisid mõne tanki kahuri-raua üles torni ja peksid sellega lipuvarda pooleks? 
