EV energia ja julgeolek

[logistik76]

Auvere on nädala lõpuni hoolduses, see on põlevkivijaamadest ainus, mis tänase hinnaga konkurentsivõimeline on.
Teised põlevkivijaamad on hooldatud ja ootel.
Seega julgeolekuküsimusest on asi väääga kaugel, lihtsalt päevakeskmine hind peab saavutama 200+ eur MWh taseme ja tekib kohalik tootmine turule.

Ehk siis... kuna meile laekub maks 900 MW, ja tuulest saame saame ~150 heal juhul ja oma tarbimine on sügis-talv-kevad 1300 kanti või enam ja lisaks tahavad Läti-Leedu ka saada meie kaudu Soome elektrit siis 200+ eur hind ongi tarbija tulevikureaalsus?

Universaalteenuse kakelung (mis siiamaani lahendamata, muideks) oli ju sellele hinnale (küll käibemaksuga, Nordpool on km-ta).Odavamalt pole võimalik põlevkivist toota. Mitte ühtegi normaalset elektrijaama (tuuma või tuul+salvestus) lähiaastatel nagunii ei püstita , seega välisühenduste täielikul katkemisel on 200+ hind reaalsus. Varustuskindlus on tootmisvõimsuste puudujääk. Kui ka 300 või 350 hinnaga on elekter olemas, ei ole tehniliselt varustuskindluse puudujääki.
Kõigi välisühenduste katkemisel on ilmselt ka Euroopa Liidult võimalik elektri hinna kompenseerimiseks riigiabi luba küsida.

[Xender]

Eestis käib jah viimasel ajal majanduse arendamine, energiahindade juures, mis ületavad enam vähem ükskõik millise teise riigi suurtarbijate hindu juba kordades.

Teistesõnadega igasuguse tootmisega on varsti siin kööga. Elukalliduse tõusu tõttu pole meil enam ka odavat tööjõudu võtta mis selle kuidagi kompenseeriks.

Võib võtta näiteks ka minu firma, kus energiahindade ning elukalliduse tõusu tõttu (töötajate palka tuleb tõsta) on viimase 2 aasta jooksul kulud kasvanud nii 40%. Sealjuures hinnakasvul pole lõppu näha. Tervet seda tõusu ei saa paraku kirjutada lõpphinda (muidu ei müü midagi) seega see on tulnud niigi üsna õhukeselt kasumirea arvelt aga peamiselt investeeringutelt. Teistesõnadega töötame nii, et tuleme nulli hetkel.

Pikemas plaanis pole see aga võimalik, isegi kui sellisel tiksumisel mingi mõte oleks, sest elektroonikavaldkonnas asjad muutuvad üsna kiirelt ja kui pidevalt ei investeeri, jääb rongilt maha.

Elektroonika tootmine isegi väikeseerias on üsna energiamahukas protsess. Faktiliselt võib selle osa kinni panna ja jääda üksnes projekteerimise peale, kuid see muudaks selle valdkonna veidi pikemas plaanis konkurentsivõimetuks - ei saa pakkuda täislahendust, tarneajad oluliselt pikenevad, prototüüpide valmistamine muutub aeganõudvamaks ning mis peamine, kaob ära side tootmise ja projekteerimise vahel jne. Mis muudab mingi hetk ka selle konkurentsivõimetuks.

Kuid ma pole kuri, rohepööre ja maksuküüru kaotamine on kõike seda väärt.

Kas põlevkivielektri omahind nüüd ilma igasuguste maksudeta (mida sisuliselt CO2 tasu endast kujutab) polnud mitte 30 eurot MW ehk 3 senti KW? Ma ei hakka siin puudutama ka ülemõistuse suuri ülekandetasusid.

[logistik76]

Kusagil paraleelmaailmas on kolm senti võimalik.
Reaalmaailmas on lugu teine:

29.09.2022 jättis Konkurentsiamet kooskõlastamata Enefit Power AS-i universaalteenuse osutamiseks elektrienergia tootmishinna (181,83 €/MWh) ning kehtestas ajutise tootmishinna 154,08 €/MWh, mis kehtib siiani.

Siin tuleb veel ekstra rõhutada, et arvestus on kolmele kõige efektiivsemale jaamale, koos Auverega.

[Xender]

Väike googeldamine näitab, et ka kliimaministeerium on vea sisse lasknud ja opereerib 3 senti KW põlevkivielektri omahinnaga.

Muidugi pole võimalik alla 15 sendi müüa, kui lajatada juurde taastuvenergia tasu, elektriaktsiis, CO2 kvooditasu (mis on käinud ära kui mälu ei peta 16 sendi peal ... hetkel 10 sendi juures KW kohta) ning muidugi ka omanikutulu.

[wolfgang]

Arvestades seda, et kui CO2 tonni kvoot maksis 25 Eur siis tiksus EE oma põlevkivijaamadega kenasti turul ja teenis ka kasumit NordPooli hindadega +-4 senti kWh. Kui kvoodi hind mingi 75 peale tõusis siis läksid jaamad kinni ja taoti suurest rõõmust käsi kokku, et meile jõuab "odav Norra hüdroenergia, mida neil pole kuhugi panna" ja polegi meil neid koledaid tossavaid korstnaid vaja. Ja püsis siis ka mingi 4-5 senti kWh. Väga pikka aega sai elektri hinda, umbes 10 senti kWh arvutada(el+võrgutasud).
Tuletaks veel kaugemat aega meelde. Mingi 2011 kui mingid fraierid hakkasid tohutuid börsivendi endast etendama ja millega muuga ei tegeldud, kui pakuti aga "järgmiseks aastaks head hinda ja TÄNA on kindlasti vaja ära otsustada" siis ohiti et Eestis on elekter võrreldes põhjamaadega kole kallis - 1 kroon koos võrgutasuga ja see on julm konkurentsipuudus.
Niiet 3 senti kWh, ilma kvootideta, on täiesti adekvaatne number. Karta muidugi võib, et see number on ka ilma kestlikkusse investeringuteta. Kuskil 5 senti oleks ilmselt selline number, kus oleks EE võis ja oleks tagatud ka jaamade kestlikus.

[Runkel]

Mis turu suhtes Eesti tootmissisendid konkurentsivõimeliseks tehakse, kui keskkonnamõju enam ei maksustata? Venemaa, Valgevene, Kasahstan?

[wolfgang]

Jah. Jätsid Põhja-Korea välja. Aga millegipärast ei loetlenud Hiinat või ükskõik, mis muud EL välist riiki. Oskad võibolla öelda, mis turuga konkureerimiseks tootmissisendid surnuks maksustatakse?

[logistik76]

Pole sugugi kindel, et Hiina mingite subsideeritud elektriga valmistatud toodetega oma turgu solkida lubab. Ainult siis lubab, kui see Hiinale kasulik on. Muidu saad tolli nii, et vähe pole.

[wolfgang]

Et siis "taastuvelektriga" valmistatud tooteid Hiinas müüa ei saa? Kes oleks võinud arvata!

[Runkel]

Surnuksmaksustamine on efektne, aga demagoogiline ütlemine.
CO2 heitmete vähendamisele on alternatiive ja puhtamale energiale maksudega suunataksegi. Hiina äri riske ja sõltuvust tuleb vähendada nagu Venemaa omagi ja omakorda tingimuseks seada keskkonnasäästlikkus, kui lihtsalt selgitada.

[Benjy]

Miks see demagoogia on? Reaalsust ei saa ignoreerida. EU meid ei kaitse, neid see ei huvita kas me siin elame või sureme. Saksamaa peseb oma sütt raamatupidamisega puhtaks. Väikestel ei ole ole suurte söögilaua äärde asja. Me konkureerime globaalselt ja Hiina teeb kõik, et oma tootmist konkurentsivõimelisena hoida. Sellistel tingimustel meie ellu ei jää.

[parkija]

Ma kuulasin Uudis plussi , seal kliimaminister rääkis tuuleparkidest ja suurest ning pühast rohelisest eesmärgist ehk 120% taastuvenergiast , küsimusele mis saab siis kui on käre pakane ning tuulevaikus jaanuaris ja seda kaks nädalat järjest mingit selget ja arusaadavat vastust ei tulnud , kahjuks . Eesti tuumajaamast ka polnud juttu .

[wolfgang]

no Arp Müller ju. Mis sa siis ootasid? Juhan Partsi või mõnda mõnda energeetikaharidusega isikut või?

[lamba-ants]

no Arp Müller ju. Mis sa siis ootasid? Juhan Partsi või mõnda mõnda energeetikaharidusega isikut või?

Arp Müller ei ole ju kliimaminister. Müller küsis täiesti pädeva küsimuse, Michal ajas häma.

[olavsu1]

Et siis "taastuvelektriga" valmistatud tooteid Hiinas müüa ei saa? Kes oleks võinud arvata!

hiinas lajatatakse kaitsetoll igale asjale, mille valmistamise juures pole hiinlane tööd saanud. erandiks on toorained hiina tööstusele.