K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

[wolfgang]

Ahjaa. Kasutades Elektrilevi peakaitsme kalkulaatorit, sain ülaltoodud konfiga elamu peakaitsma soovituslikuks suuruseks 32A ja 3f. Ent ses kalkulaatoris ei olnud võimalik valida el auto laadijat.

[Kilo Tango]

... Leafinässakat omal hoovis laadida...

Ei. Selle asemel rääkisid mingist 200 kW kiirlaadijast, mida mitte keegi mitte kunagi kodulaadijaks ei paigalda. See 200 kW oli sinu jutu juurargument. Selle pärast ma sellele ka viitasin.

[logistik76]

On olemas elektriauto laadijad(dünaamilise juhtimisega), mis mõõdavad iga sekund peakaitsme juures tarbimist ja suunavad kogu vaba võimsuse elektriauto(-de)le. Seega pannes praeahju järgi piiratakse või lõpetakse laadimine vastavalt peakaitsme koormatusele. Kortermajas tuleb peakaitsme suurendamise vajadus tõenäoliselt kunagi teemaks, aga mitte lähiaastatel.

[Madis Reivik]

Probleem võib tekkida sellest, et peakaitsmed ja nendest "kõrgemal olevad" kaitsmed ei ole mitte aritmeetiliselt arvutatud. Vaid statistiliselt

Kui mingil põlluarendusel on igal kipsputkal 3x16A peakaitse ja neid putkasid on tükki 25, siis trafo ei pruugi olla mitte 3x400A

Ja kui nüüd kõik laadima kukuvad siis..


Sellepärast ei tohi rohepöörde vedamisel kasutada insenere, parem las olla vihmavarjuhoidespetsialistid. Sest analüütiline mõtlemine ja matemaatika võivad ambitsioone ja möla pidurdada

1 liiter diislit on ca 10kWh. Noh, kui arvestade ICE ebaefektiivsust siis oletame 5kWh

Oletame et igas putkas on 1 auto mis tarbib keskmiselt 5liitrit, ehk siis 25kWh. Korrutame, kokku 625kWh. Laadimisaeg - kõik tulevad kell 20:00 koju, panevad laadima, tahaks 10 tunniga täis saada (isegi piinarikas). See teeb siis ca 3x100A kõikide putkade peale kokku. Pakun et peatrafod on praegu samas suurusjärgus, kui keegi teab neid "tambovi" koefitsente siis pange siia kirja.
Ja minu arvutus on pigem konservatiivne, tihtipeale peredes 2 autot ja talvel on elektrika kulu kõrgem.

[2korda2]

Ei mäleta millises teemas konkreetselt aga kuhugi siia ma lisasin lingi magistritööle teemal "korterelamu elektripaigaldise projekteerimine". Seal oli muuhulgas välja toodud ka korterelamu peakaitsme suuruse arvutamise valem. Alates 50 korterist oli kordaja 0,4 (ehk 50korterit x 10A x 0,4=200A on sobiv peakaitse). Päris kindlasti on analoogsed kordajad ka alajaamas ja sealt edasi kesk- ja kõrgepinge jaamades.
Ehk siis - kui ka õnnestub Fucsi toodud näites < 10% korteritele luua üpris tagasihoidlik laadimisvõimekus, siis see ei välista ikkagi probleeme. Lihtsalt probleemid võivad siis tekkida juba järgmisel, alajaama, tasemel. Selliste probleemide lahendamiseks aga keerab võrguettevõte võrgutasu veelgi peale - saame kõik "õnnelikumaks".

[Fucs]

Kortermajas tuleb peakaitsme suurendamise vajadus tõenäoliselt kunagi teemaks, aga mitte lähiaastatel.

Kui 72 korteriga korruselamu juurde panna püsti üks kuni kuus (nagu ülal toodud magistritöös oli võetud üks tüüpkorterelamu) laadimispunkti, siis võib-olla jah. Aga siis on teised probleemid, nagu ma ülal juba kirjutasin. Kuigi juhiks tähelepanu, et magistritöös oli "etaloniks" võetud kortermaja, kus on projekti järgselt sees elektripliidid ja sellele vastavalt on projekteeritud omal ajal ka maja peakaitsme suurus. Seal on kindlasti vähemalt osa igasuguseid Электра-1001 (nimivõimsus 8 kW) jms pliite aegade jooksul juba välja vahetatud uute Energiaklass: A / B vms pliitide vastu (nimivõimsused ca 2,2...3,0kW) + söögitegemine kodus on vähenenud tunduvalt võrreldes nõuka ajaga, mistõttu maja reaaltarbimise kohta teostatud mõõtmised lubasid tuvastada "vaba võimsuse" olemasolu majas.

Ilma elektripliitideta kortermajas on peakaitse üldjuhul veel väiksem, kui seal näites + on terve rida korterelamuid, kus on korteritesse hiljem paigaldatud elektriboilerid (ei ole algselt projekteeritud lahendus) ja maja peakaitsmed on niigi juba oma võimete piiril.

Elektritarbimise vajadus on aga majal juba praegu piiri peal. Seda enam, et algul olid majas gaasipliidid, nüüdseks on enamik elanikke elektripliidi peale üle läinud.

„Nende kaitsmetega, mis meil praegu on, olen pidanud ise jõululaupäeva õhtul otsima elektrikut, et maja saaks normaalselt voolu. Pärast esimest kaitsmevahetust pidin otsima perenaist, kel on praeahi sisse lülitatud, ning paluma see välja lülitada, sest muidu poleks kaitsmevahetusel mõtet, kui see kogu aeg läbi läheb.

http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=20418

Mure selline kortermajas, et peakaitse lööb välja. kogu maja pime. Peakaitse sisse ei jää, kui proovid uuesti sisse lükata. Kutsuti mingi elektrik, se kruvis kaitsme lahti ja tegi seal midagi. Asi toimis mingi aja jälle. Kui asi jälle jamaks läks siis kutsusime elektriku tagasi. Katsus ta siis sulavkaitsmeid, ütles ,et mõned on täitsa soojad. Sellepärast peaautomaat sees ei püsi. kas peaks automaadi välja vahetama?
https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?t=60114

Vanemates korterelamutes on peakaitsmed pandud üldjuhul sama põhimõtte alusel, nagu allolevas tabelis on toodud, või "aste" väiksemad, sest kaabeldus ja ühendused ei kannata suuremaid tipukoormuseid välja.

EE PK korterite järgi.png (16.59 KiB) Vaadatud 1232 korda

Ainuüksi korterelamule vajaliku nominaalkaitsme/normikohase peakaitsme panek tähendaks paljudele alustuseks eelnevalt kogu juhtmestiku väljavahetamise vajadust. Suurema peakaitsme panek või juhitava agregeeritud tarbimise koormusjuhtimislahenduste kasutuselevõtt (alguses kasvõi mingiks ajaks alternatiivina peakaitsme suurendamisele) aga juba põhimõtteliselt kõikidele.

Eramutes elab 29% (390 855), korterites aga 68% (904 758) ehk suurem osa Eesti elanikest. Eramuid (seega ka eramutes elavaid leibkondi) on kokku 154 422, kortereid (seega ka korterites elavaid leibkondi) on kokku 397 659.
https://kodu.postimees.ee/7624833/stati ... ti-kodusid

...paljude ajavahemikus 1930…1990 ehitatud korterelamute elektripaigaldised on halvas või väga halvas seisukorras.
Lisaks sellele, et juhistikud ja jaotuskeskuste seadmed on amortiseerunud ja oma tööea ületanud, ei vasta need dimensioneerituse ja muude omaduste poolest tänapäevastele ja lähituleviku energeetilistele vajadustele....

Viiekorruselise 60 korteriga maja elektritarbimine.

Käesoleva magistritöö tulemuste hindamiseks ja võrdlemiseks tegeliku olukorraga küsiti OÜ Elektrilevi mõõteosakonnast viiekorruselise 60 korteriga näidismaja andmed. Kuna Elektrituruseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi võrguettevõtja avalikustada konkreetse maja korterite tarbimisandmeid ilma tarbimiskoha omanike loata, väljastati Elektrilevi poolt viie sama tüüpi maja keskmised tarbimisandmed....

Tarbimise juhtimisega kaasnevad probleemid

Vaadeldavas kortermajas pole hetkel võimalik suuremahuline tarbimise juhtimine tulenevalt maja elektripaigaldise olukorrast. Probleeme tekitavad nii nõuetekohasest väiksema ristlõikega kaablid peajaotuskeskuses kui ka faaside väga ebaühtlane koormus.

Tarbimise juhtimine ilma maja elektripaigaldist rekonstrueerimata oleks võimalik vaid osaliselt mitte kõiki kortereid hõlmates. Sealjuures peab kontrollima peakaitsme faasivoolude suurusi ning ajastama juhitavad koormused nii, et need ei langeks kokku muu tarbimise maksimumaegadega.
...

Esimese stsenaariumi puhul tarbivad kõik juhitavad koormused elektrienergiat päeva kõigil tundidel.
Stsenaariumi 2 korral langeb kõigi juhitavate koormuste tarbimine kahele päeva tipptarbimise ajale.
Stsenaariumi 3 korral tarbivad kõik juhitavad koormused elektrit ainult öisel ajal.

Olemasoleva paigaldise seisukorrast tulenevalt hinnang tarbimise juhtimise stsenaariumite rakendatavusele on järgmine.

1. Stsenaarium 1 on rakendatav, sest peakaitse on koormatud kuni 62%. Soovitatav on seejuures samal ajal jälgida faaside koormusi eraldi.

2. Stsenaarium 2 pole rakendatav, sest peakaitse on teatud aegadel keskmiselt koormatud enam kui 120%

3. Stsenaarium 3 pole rakendatav, sest peakaitse on teatud aegadel keskmiselt koormatud enam kui 140%

Juhul kui peajaotuskeskuse kaabeldus viiakse peakaitsmega vastavusse, on rakendatavad kõik tarbimise juhtimise stsenaariumid, eeldusel, et järgitakse koormuste ühtlustamist faaside vahel. Minimaalne vajalik ristlõige selleks on vaskjuhi korral 50 mm2.

...

Tarbimise juhtimisega kaasnevad vaadeldavat tüüpi kortermajades mitmed probleemid.
Järgnevalt on need lühidalt eraldi välja toodud:

• Maja elektripaigaldise olukord võib olla sobimatu nii ohutuse mõttes kui ka tarbimise juhtimise vaates. Tehtud tehniline kontroll ei suutnud tuvastada mitmeid olulisi puudujääke, mistõttu maja elektripaigaldis ei vasta hoolimata kontrollist kõigile nõuetele.

• Maja korterid ja koormused on faaside lõikes ebaühtlaselt jagunenud. Mõõtmised näitasid, et tunni keskmised koormused võivad faaside vahel erineda isegi üle kahe korra. Tarbimise juhtimisel tuleks seda arvestada: näiteks rekonstrueerida maja elektripaigaldis ja ühendada osa kortereid teistele faasidele, nii et koormused faaside vahel ühtlustuvad.

• Kuna tarbimise juhtimine ja aja jooksul toimuv koormuste kasvamine hoonetes (sh korterites) esitavad kaitseaparaatidele ning juhistikule suuremad nõudmised, peab eelnevalt kindlaks tegema, kas juhistik vastab kaitseseadmete omadustele. Käesolevas töös tuli uuritava maja näitel välja, et peajaotuskeskuse juhistik oma ristlõikepindalalt ei ole sobilik 100A nimivooluga gG-tüüpi sularite kasutamiseks.

• Maja koormusi ei saa juhtida nii, et põhiline tarbimine toimub öösel (stsenaarium 3). Kui kõik koormused 4 tunnise hajutatusega lülitada ööseks sisse (näiteks veeboilerite või elekterküttena), tekib peakaitsmel suur ülekoormus (simulatsioonitulemuste kohaselt kuni 42%). Lahenduseks oleks siin koormuste juhtimine ajaliselt hajutatuna kogu ööpäeva peale, jälgides samal ajal peakaitsme koormatust.

• Antud töös võeti lähtemudeli koostamisel aluseks Elektrilevi OÜ tüüptarbimisgraafikud. Lähtemudelit võrreldi maja tegeliku tarbimisega. Töö käigus
selgus, et tüüptarbimisgraafikud ei pruugi koormustippude osas piisavalt hästi kajastada kortermajade tegelikku tarbimist. Septembrikuu ühe mõõtepäeva keskmised koormused õhtusel tipuajal ületasid oluliselt talvepäeva tüüpgraafikujärgset tarbimist, mis peaks olema suurem septembrikuu tarbimisest.

TARBIMISE JUHTIMISE MÕJU ELEKTRI KVALITEEDILE KORTERMAJAS
https://digikogu.taltech.ee/en/Download ... 14d15aea41
KORTERELAMU ELEKTRIVÕRGU PROJEKTEERIMINE
https://digikogu.taltech.ee/en/Download ... 2136928cb9

edit: kirjavead

[avrnbr]

Pakun et peatrafod on praegu samas suurusjärgus, kui keegi teab neid "tambovi" koefitsente siis pange siia kirja.

Koefitsente ei tea, aga elektrivõrgupoolne nägemus asjast on vist siin:

https://elering.ee/sites/default/files/ ... mine_1.pdf

[Manurhin]

Kui tahate Norras oma närvid proovile panna, siis valige rendiautoks elektriauto (või noh see võidakse teile lihtsalt anda), kirjutab Eveliis sotsiaalmeedias.
https://lounaeestlane.ee/hull-kogemus-n ... vid-seest/

Rääkides Norrast, siis kunagi käis meediast läbi, et seal mingi parvlaevafirma keeldus elektriautode veost oma laevadega. Kujutame nüüd ette, et nt. Tallinn-Stockholmi liinil kusagil poolel teel läheb mõni elektriauto täistuubitud autotekil kärssama. Päästeameti praegust taktikat - uputada selline auto veevanni - seal rakendada ei saa. Mis siis teha? Aparell alla ja hakatuseks Volga, Moskvitš, Villis ja invaliid üle parda ja siis tuleb üks julge rekkamees, kes selle põleva elektritška ka üle ääre toksab? 4-5 meetriste lainete korral pole just väga tervislik tegevus. Reaalses elus küllap põlekski terve autotekk maha. Küsimus pole selles, et kas see juhtub, vaid et millal. Selle aasta suvel Hollandi ranniku lähedal juba põles üks elektriautosid vedav kaubalaev vanarauaks. https://lounaeestlane.ee/video-elektria ... ga-pardal/

[Kilo Tango]

Kui tahate Norras oma närvid proovile panna, siis valige rendiautoks elektriauto (või noh see võidakse teile lihtsalt anda), kirjutab Eveliis sotsiaalmeedias.
https://lounaeestlane.ee/hull-kogemus-n ... vid-seest/

Rääkides Norrast, siis kunagi käis meediast läbi, et seal mingi parvlaevafirma keeldus elektriautode veost oma laevadega. Kujutame nüüd ette, et nt. Tallinn-Stockholmi liinil kusagil poolel teel läheb mõni elektriauto täistuubitud autotekil kärssama. Päästeameti praegust taktikat - uputada selline auto veevanni - seal rakendada ei saa. Mis siis teha? ...

Hea point iseenesest. Lihtsalt ääremärkusena - tõenäosus, et süttib mõni sp mootoriga auto on mitu suurusjärku suurem (seda on ka juba mitu korda juhtunud). Elektriautod süttivad oluliselt harvemini, kui sisepõlemismootoriga sõidukid: https://insideevs.com/news/561549/study ... fire-risk/

Aga tõsi ta on, et parvlaeva peal peavad olema vastavad vahendid ja väljaõpe sellise tule kustutamiseks (sellised vahendid on olemas). Või siis arvestatakse juba lossimisel sellega, et elektrikad oleksid pargitud paremini.

[vanahalb]

Kui elektriautod süttivad siis pigem laadimisel. Seetõttu võiks vedamisest keeldumise asemel hakatuseks laeval aku laadimise ära keelata.
Ka Tallink kui ta seda veel teinud ei ole. Elektriauto laadimine merereisi ajal pole mitte innovatsioon vaid mõttetu turvarisk.

[Madis Reivik]

Süttimise statistika on küsitava väärtusega.

Hübriidid süttivad üle 2x tõenäolisemalt. Pakun et asi selles - elektriautod on reeglina päris uued. Sisepõlemisega autosid on igasuguseid, 20 aastat vana pole mingi imeasi.
Hübriid võib kah 10+ vana olla.

Nii et statistika ilmselt ilustab asja.

[Kilo Tango]

Süttimise statistika on küsitava väärtusega.

Hübriidid süttivad üle 2x tõenäolisemalt. Pakun et asi selles - elektriautod on reeglina päris uued. Sisepõlemisega autosid on igasuguseid, 20 aastat vana pole mingi imeasi.
Hübriid võib kah 10+ vana olla.

Nii et statistika ilmselt ilustab asja.

Mingil määral küll. Aga kuna vahe on mitu suurusjärku, siis see ilmselt ajapikku ära ei kao. Teisalt eks inimesed harjusid ära ringi sõitma mitukümmend liitrit volatiilset kergesti süttivat vedelikku (bensiin) kaasas loksumas ja autos ringlemas, harjuvad nende akude ohtudega ka ära.

[otsija86]

Kas see laeva süttimine lõppude lõpuks ikkagi mingist fossiilipõletajast tulenev tagajärg polnud ja elektriautode nn osakond kus need seal olid, see oli kõik suht puutumata jäänud tulest seal?
Ja sellest laadimise teemast, selle vastu oleks olemas suhteliselt lihtne dünaamiline juhtimine, igale parkimiskohale oleks mõistlik tavaline 230V pesa vedada ja siis sellest 3kW per laadimiskoht piisab täiesti suuremale enamusele seal parkivatest masinatest, taksojuhid ei peagi seal saama end iga öö silmini täis lüpsta, nende jaoks on kiirlaadijad. Siin toimub mingi hirmus paanika, et ei jagu ampreid ja kaablid peenikesed jms ülespuhutud probleemid. Võtke statistiline tarbimisgraafik lahti ja vaadake praegusel hetkel tipptunni tarbimist, mil kõik õhtul peale tööd sööke teevad jms ja siis kõrvutage see ülejäänud öise tarbimisega. Võite selle tipptunni tarbimise graafiku piltlikult öeldes sirgelt 24/7 täis arvutada elektrimasinate laadimiseks kõrgeima tipu järgi. Ma ei suuda seda graafikut enam leida, ent enamuse öisest ajast oli mälu järgi 70-80% sellest tiputarbimisest üleriigiliselt vaba, mida võiks rahulikult ilma mitte midagi võrgus muutmata elektrimasinate laadimisega täita ja sellest energiast piisaks täiesti keskmiselt 40-50 km inimeste päevase läbisõiduvajaduse rahuldamiseks. Igale parkimiskohale oma 3kW toiteots, kilbi juures on prioriteedirelee, mis vabastab/sulgeb vastavalt koormusele erinevaid parkimiskohtadele minevaid liine, päevasel tipptunniajal võibolla on kõik pesad seal mingi hetk suletud, ent hommikuks on suurem enamus saanud oma energiavaru sealt terve öö kestvast laadimisest kätte, 500+ km läbida soovivad taksojuhid peavad lisa ammutama kiirlaadijast ilmselt, ent selle 40-50km päevase läbisõidu suudaks sellest ööpäevasest vabast ressursist ilma igasuguse probleemita ka praegult kortermaja võrgust kätte saada, kui vaid see tark dünaamiline juhtimine vahele teha. Mul on siin korterelamus enda parkimiskohale tavaline seanina kunagi viidud 16A 230V, laen selle reisilaadijaga, see tarbib 12A ehk siis va 2,8kW mul sealt ja isiklikult sõidan hetkel ainult ca 20+ km ööpäevas sellega objektile/tagasi jms tripid maha ning max paar tundi laeb ja peale seda on minu poolt tarbimine vabastatud siin. Kui keskmine autoomanik sõidab 40-50 km ööpäevas, ehk siis ca 10+kWh ja uuema masina reaalne sõiduulatus on 200-300 km talvel oletagem, siis panedki iga õhtu juhtme seina, kuigi akujääk lubaks oletame et 100+km veel sõitu ja ei peakski justkui laadima toppima, ent ikka pistad juhtme seina igal õhtul ja võtad selle 50km sealt omale akusse ja jääb alati ka ootamatuste tarbeks akusse reserv, kui juhuslikult mõni päev pikem ots ette tuleb. Ja kui mõni nädalavahetus vms üldse eriti ei liigu ja masin istub juhtme otsas ning majal tarbimist pole, siis esmaspäeval sõidad välja 100% pealt ja elu on täiesti lill ilma meeletult maja võrku ümber ehitamata.

[Walter2]

Elektriautodesse pandav elekter peab olema kõik taastuvatest rohelistest allikatest (tuulikud, paneelid). Kui eesmärk on kogu see liikumine elektri peale panna siis tekib küll küsimus - kuskohast kogu see kogus rohelist elektrit võetakse?

[otsija86]

Ei pea ta miskit, see on hoopis teine ooper, et kohe automaatselt süsinikuheitmevaba elektriga elektrimasinaid seostatakse(kuigi võib ju siis sellise paketi keegi võtta, kui hingerahu sellest saab kuidagi), kuigi mingit nõuet kui sellist selleks pole. Põhiline eelis siiski see, et see tekkiv mürgine saaste ei teki kusagil linnaliikluses sinust meetri kaugusel ees ummikus veerevast masinast, mis siis kohe otse sumpast sulle salongi imetakse ja sisse ahmid seda jama. Lisaks ka kokkuvõttes isegi osaliselt talvel teatud perioodidel kusagil äärealal elektrijaamas fossiili põletades toimuks seda põletamist siiski kordades vähem kui linnas igaüks oma masuudipressis teiste nina ees seda kärsataks. Sama teema siin linnas selle talvise eramajade ahjude kütmisega, selline lebra on üleval kohati, et selline tunne nagu kivisütt vms solki topitakse sinna ahjudesse, kui külm ilm ja õhk ei liigu siis seda saasta minema ka ei puhuta ja teatud perioodidel talvel mu korter ka seda vingu täis. Tulevikus ilmselt siin linnas tundub, et sellele eramajas ahjudega kütmisele tahetakse õnneks pidurit tõmmata ja surutakse kas keskkütte peale või siis maaküte vms. Need linna katlamajad ka siin läheduses, aga nende korstnad kõrgel üleval ja see ving ei jõua siia alla nagu, näha kuidas isegi talvisel külmal tuulevaiksel ajal seal üleval see toss liigub kenasti linnast eemale aga jah samas nina all fossiilide põletamine kas ahju alla loopides või mootorites ei ole üldse hea linnas õhukvaliteedile ja ses osas on elektrimasinad linnas päris hea alternatiiv.