Ütleks, et see on pigem arendajate poolt kultiveeritud müüt. Pigem on probleem selles, et arendajad üritavad igal võimalikul juhul kohalikest üle sõita ja lohku tõmmata, mis toob loomulikult kaasa vastureaktsiooni kohalike poolt ja siis ollakse julmas hämmingus ja kohe on ka NIMBY oma käpardlikuse põhejenduseks. Mis on ka samasuguseks aksioomiks muutunud, kui et"kõik mehed on sead", "tuleb parandada kommunikatsiooni" või "tuleb kaasata rohkem noori". Tegelt ei viitsita kohalikega suhelda ja ära kuulata , mis neile muret teeb ja sellest lähtuvalt üritadagi neid muresid tasalülitada(tuleb parandada kommunikatsiooni ). Ikka hakatakse normidega vehkima ja sundvõõrandamisega ähvardama ja siis ollakse hämmingus, et NIMBY. Muidugi eksisteerib tõesti ka totaalne kivipea kaader, aga neid ei ole kindlasti enamus.
On on see mentaliteet laialt levinud. Facebookis miitingud algavad pea kohe, kui oma mõtet tutvustamas käidud on. Ja mismoodi on arendaja "lasknud üle" kohalikud, kui soovitakse teha meretuuleparki, kus randa paistavad kirbukaka suurused tuulikud? Tavapärane kohalike kius, kadedus ja kiun on selle taga lihtsalt.
Igal juhul täna on seis selline, et kliimaministeeriumi fantaasiad roheelektrit vajavast tööstuse invasioonist on lihtsalt fantaasiad - peale NIMBY on ka probleemiks kohaliku tööjõud puudus ja veel sada häda. Nagu kohalik pelletikuningas sedastas: tahaks näha seda lolli, kes Eestisse investeerib.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Arendajad ei oska oma projekte kohalikele ''maha müüa'' - kui näit. meretuugendajad lubaksid visuaalse reostuse eest kohalikele odavat elektrit või tuumajaamurid asulale olematu hinnaga keskkütet oleks vastasseisu tunduvalt vähem.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
See meretuulepargi teema võibolla ongi. Samas 10 km kauguselt mingi 300 m kõrgune tuulik ei ole kirbukaka mõõtu kuidagimoodi. Kuigi, ega nad arvestatavalt häirivad ka ei ole. Samal ajal üritatakse maismaale, inimeste majadest vaid 1 km kaugusele(ja seda piiri tahetakse väiksemaks teha) sama mõõtu tuulikuid rajada ja see on väga selge probleem küll, inimeste jaoks kes 1 km kaugusel sest jurakast peavad elama. Täiesti õigustatud vastuseis, mitte NIMBY. Võib juhtuda, et ka meretuulepargi vastaseid erutab pigem 300 kV õhuliin ja kuskile sinnasamma rajatav alajaam, kui see, et silmapiiril mingid tiivikud pöörlevad. Ja jällegi, võibolla, oleks need arendajad, kõigepealt, tulnud ja läbi rääkinud selles rannas elevate/suvitavate inimestega enne, kui mingeid üle peade eriplaneeringuid üritada alustada, poleks FB aktivistidel kellegile toetuda ja oleks see teema maas olnud praegu.
See meretuulikute vastu võitlemine ... ma paneks sellele pigem psühholoogilise diagnoosi. Olen mõnesid nende vastaste artikleid lugenud ... päris piinlik kui täiskasvanud inimesed ajavad sellist irratsionaalset hala 10km kaugusel asuva objekti kohta. Inimesed on endale probleemi välja mõelnud ja siis tegelevad kangelaslikult selle lahendamisega. Ma saan aru majanduslikest argumentidest tuugenite liigehitamise vastu tervikliku energiapolliitika vaatest, aga nutta mingi 10km kaugusel asuva objekti pärast ei ole tõsiselt võetav tegevus. Rehkendasin natuke ja 10km kaugusel asuv 300m kõrgune objekt on silmale sama suur, kui 1m kaugusel asuv 3cm suurune asi. Nii, et kirbukaka tõesti ei ole, aga kassikakast on väiksem. Või noh, enam-vähem sama suur, aga ei haise. Kui keegi tahab ise numbreid jooksutada, siis siin on kalkulaator: https://sizecalc.com/#distance=1meters& ... its=meters
BTW, ma ei viitsi rehkendada, kuid tegelikult on see ilmselt veelgi väiksem, kuna osa sellest tuugenist jääb maakera nuka taha.
Need suured meretuulikud (ka maal, kui jäävad asustusest piisavalt kaugele) on üks kõige vähem häiriv asi. Hoopis häirivamad on eelmise põlvkonna väiksemad tuulikud, mida maismaale püstitati tihedalt (Saksamaal ja Taanis enamus vist siiani püsti). Mida suurem on tuulik, seda ökonoomsemalt see toodab ja neid on ka arvuliselt vähem vaja. Merel on need heades tuuleoludes ja reeglina ka rannast piisavalt kaugel (ranna ääres on ka tuult vähem). See on tegelikult Eesti eelis, et meil see väikest maismaatuulikute etapp vahele jäi, visuaalne reostus on peaaegu olematu.
Jaanus2 kirjutas: ↑06 Nov, 2023 12:49
Need suured meretuulikud (ka maal, kui jäävad asustusest piisavalt kaugele) on üks kõige vähem häiriv asi. Hoopis häirivamad on eelmise põlvkonna väiksemad tuulikud, mida maismaale püstitati tihedalt (Saksamaal ja Taanis enamus vist siiani püsti). Mida suurem on tuulik, seda ökonoomsemalt see toodab ja neid on ka arvuliselt vähem vaja. Merel on need heades tuuleoludes ja reeglina ka rannast piisavalt kaugel (ranna ääres on ka tuult vähem). See on tegelikult Eesti eelis, et meil see väikest maismaatuulikute etapp vahele jäi, visuaalne reostus on peaaegu olematu.
No eriti hullud on need vanad kärakad, mis kasutatud peast üksikeksemplaridena toodi kusagilt Saksast või Taanist. Naagel oli kunagi üks sellin (praegust seisu ei tea). Kogu mehhanism oli hooldamata ja kulunud ning kolksus iga kord, kui tuule suund muutus.
Suurtel meretuuleparkidel põhineva energiasüsteemi juurde lisandub uue mõõtmena ka julgeolek, sestap see lahendus ei ole enam praegu seksikas ehk võiks öelda, et on moraalselt vananenud (sobis pre-UKR aega).
Arvestades kommunikatsioonide ulatust ja seda, et igasugu allveeaparaate lisandub iga aasta turule, siis kuidas tagatakse nende püsimine siis, kui Kremlis tekib idee neid kaableid õhku lasta? Eesti puhul tähendaks see arvestatava mereväe loomist.
Maismaaparkidega on teoorias võimalik kohalik KL saata patrullima, aga merel on selleks tegevuseks vaja kalleid aluseid. Ja nagu rannakaitseski, probleem on eskaleeruv, kui relvastamata Kindral Kurvitsaga (on selline PV alus) on võimalik uurimislaev Akadeemik Ivanov eemale ehk peletada, siis järgmisena annab vastaspool talle sõjalaeva eskordiks kaasa ja mis siis edasi? Et kas alustada eskalatsiooni, millest me ei suuda edukalt väljuda?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Selle vastu aitab see, et vastik naaber tuleb muuta enamvähem talutavaks (no mingi kiiks jääb ikka). Selleks peab Ukraina sõja täies mahus võitma. Edasi peaks kõige eelduste järgi Venemaal toimuma see, mis pärast Vene-Jaapani sõda ja I MS ehk mingit suuremat sorti segadus. Mis peaks tegema Venemaa väiksemaks ja sellevõrra normaalsemaks. Täielikku julgeolekut ei saagi tagada, kui tahta majanduslikku arengut. Üksikud metsatalud oleksid kõige kindlamad, igavesti tüütu oleks neid ükshaaval saboteerida. Äärmiselt kliimasõbralikud oleksid ka.
Üks asi veel - selle nn rohelise energeetika (selle all pean silmas tuult ja päikest) probleem on energiaturu destabiliseerimine äärmusteni, mida me aasta tagasi tunda saime. Kui tootmiseks on sobiv aeg, siis on see enamasti sobiv kogu regioonis ja see ajab energia hinda isegi alla tuulikute omahinna, mis tõrjub turult juhitavaid võimsusi (tuumaelekter kaasa arvatud), kui aga pole sobiv aeg, siis kerib see hinna kosmosesse, eriti kui mõningase soodsa ajaga on juhitavad võimsused teovõimetuks tehtud (liiga kaua seisnud).
Meie poliitilised roheenergia apologeedid lähevad sellest probleemist enamasti mööda - tegu on kui religioosse küsimusega. Kui me lisame väga palju seda ebastabiilset võimsust, siis suurendame seda "odava" elektri hulka ja kestust, mis muudab tuumajaama järjest küsitavamaks.
Meie õnn oli selles, et selle elektrikriisi ajal ei julgenud/tahtnud idanaaber seda riikidevahelist infrat tõsiselt saboteerida. Oleks Uue Polaarse Karu ankur takerdunud vähe varem Estlinkide taha, vat siis oleks alles hindasid nähtud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Tuuleparkide ehitamine hind vs nendes saadav keskmine energiakogus vs tuumajaama ehitamise hind vs saadav keskmise energiakogus.
Mul ei oleks midagi tuumajaama kõrval elada ja saada nn taluvustasu + stabiilselt hea hinnaga elekter pealekauba
Tuulikuelekter on nö mugavusäri - tootjal on vaba voli toota millal tahab, mõtlemata üldisele varustuskindlusele.
Kui need avameretuulikud kõik varustada vajaliku salvestuse/varundusega, teha seda samuti roheliselt (vene gaasiga töötav turbiinelektrijaam pole kuskilt otsast roheline) ja panna tuulikuarendaja seda maksma, siis kaob palju soovijaid lavalt.
Mis viga on teha äri, kui ei pea tarne eest vastutama?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas: ↑07 Nov, 2023 9:59
Tuulikuelekter on nö mugavusäri - tootjal on vaba voli toota millal tahab, mõtlemata üldisele varustuskindlusele.
Kas tuugendajatel pole siiski kohustust oma vurre käimas hoida/elektrit võrku müüa teatud tingimustel?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kapten Trumm kirjutas: ↑07 Nov, 2023 9:59
Tuulikuelekter on nö mugavusäri - tootjal on vaba voli toota millal tahab, mõtlemata üldisele varustuskindlusele.
Kas tuugendajatel pole siiski kohustust oma vurre käimas hoida/elektrit võrku müüa teatud tingimustel?
Kapten Trumm kirjutas: ↑07 Nov, 2023 9:59
Tuulikuelekter on nö mugavusäri - tootjal on vaba voli toota millal tahab, mõtlemata üldisele varustuskindlusele.
Kas tuugendajatel pole siiski kohustust oma vurre käimas hoida/elektrit võrku müüa teatud tingimustel?
Ei, see pole ka tehnoloogiliselt võimalik.
On tehnoloogiliselt võimalik kui tuuleparkide omanikke kohustada investeerima ka salvestusseadmetesse et tagada stabiilne energiavool ... aga mis teeb sellise kohustuse peale tuuleenergia hind, võite ise arvata.